Kriminaalasi nr 1-21-2615
ik 37409040232; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; xxx; elukoht: xxx, ei tööta – tööturuteenuse alusel praktikal, kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Jarek Kaske süüdistatakse selles, et tema, juhtides 20.04.2020.a. kella 20:02 paiku Tallinnas Laeva tänava maja nr 2 juures mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX, liikudes mööda Ahtri tänavat Jõe tänava poolt Mere puiestee suunas parempoolsel sõidurajal ja lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, ei olnud piisavalt tähelepanelik ning ei jäänud ülekäiguraja ees seisma, vaatamata sellele, et pärisuunavööndis kõrvalrajal oli sõiduk peatunud, et anda teed sõiduteed ületavale jalakäijale. Sellise tegevuse tõttu sõitis Jarek Kask otsa reguleerimata ülekäigurada suunaga vasakult paremale ületavale 11 aastasele jalakäijale T. O. K.le. Oma tegevusega põhjustas Jarek Kask liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kannatanu T. O. K. eluohtlikke tervisekahjustusi: vasaku reieluukeha lahtise murru koos haavaga parema sääre piirkonnas, mille tüsistusena tekkis äge verekaotusaneemia ehk verekaotusest tingitud kehvveresus, lisaks nahaalune verevalum kukla piirkonnas ehk kõõlustanu verevalumid. Jarek Kask rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja kaitsekohustusi, mida sätestavad Liiklusseadus (LS) § 14 lg 2 - iga liikleja peab olema liikluses ettevaatlik; LS § 16 lg 1 - hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, kahjustada inimesi, vara; LS § 17 lg 1 - peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest; LS § 18 lg 1 - tee andmise kohustuse korralsõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; LS § 33 lg 1 - juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; LS § 35 lg 1 - juht ei tohi ohustada oma tegevusega jalakäijat; LS § 35 lg 4 - reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale ja vajaduse korral seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada;
LS § 35 lg 5 - kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat; LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 - juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Jarek Kask pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Anneli Masing, süüdistatav Jarek Kask ja tema kaitsja Indrek Sirk käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Jarek Kasele (Kask) karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 73 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Jarek Kask temale KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Jarek Kaselt (Kask) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista Jarek Kaselt (Kask) välja menetluskuluna isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 960 eurot tuleb Jarek Kasel (Kask) tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 80 eurot.
Asitõendid 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 73 lg 1,3, § 78 p 1, § 50 lg 1 p 1 ja LS § 127 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Jarek Kask KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jarek Kask ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Jarek Kasele (Kask) määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.04.2021.a. Jarek Kask määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Jarek Kaselt (Kask) mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Jarek Kask kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista Jarek Kaselt (Kask) 876 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 84 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 960 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 80 eurot kuus. Kokkuleppelise kaitsjatasu jätta Jarek Kase (Kask) enda kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Jarek Kasele (Kask) e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul.
/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.