Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Mari Holmgrenit süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis tahtlikult 01.01.2021 kella 01:57 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,36 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Holmgren toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Mari Holmgren ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Holmgren tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Holmgren ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Samuti juhul, kui M. Holmgren täidab tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust registreerida end pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M. Holmgrenilt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista M. Holmgrenilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu 195,96 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1071,96 eurot. Võimaldada M. Holmgrenil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 195,96 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Holmgrenil menetluskulud kogusummas 1071,96 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.