Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tsiviilkostja L.S esindaja

vandeadvokaat Meelis Masso (lepinguline)

Tsiviilkostja A.T esindaja

vandeadvokaat Ahto Sirendi (riigi õigusabi korras);

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 1, 2, 3, § 310 lg 1, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas:

Rahuldada A.K (isikukood: xxxxxxxxxxxxxxx ) tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.L solidaarselt varalise kahju hüvitis 3037 eurot eurot A.K kasuks. A.K tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda A.K arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS. Rahuldada MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt ja A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 1100 eurot MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks. MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda MTÜ Tarvastu Motoklubi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pangas. Rahuldada Aldar Eesti OÜ tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt ja A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 99,95 eurot Aldar Eesti OÜ kasuks. Aldar Eesti OÜ tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda Aldar Eesti OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS. Rahuldada Circle K Eesti AS tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt ja A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 19,74 eurot Circle K Eesti AS kasuks. Varalise kahju hüvitise nõue ülejäänud osas (s.o 24,66 eurot) jätta rahuldamata. Circle K Eesti AS tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda Circle K Eesti AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Luminor Bank AS. Rahuldada Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt ja A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 15,99 eurot Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks. Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda Viljandi Tarbijate Ühistu arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Swedbank AS. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 09.03.2020 kohtumäärus, millega seati kohtulik hüpoteek kannatanu A.R poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks tsiviilkostja L.Sile kuuluvale kinnisasjale registriosa nr xxxxxxx (asukoht: xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxx xx-x ) summas 29500 eurot kannatanu A.R kasuks, kuni kohtuotsuse täitmiseni kannatanu tsiviilhagi puudutavas osas. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 15.09.2020 kohtumäärus, millega arestiti A.Tile ja R.T ühisesse omandisse kuuluv korteriomand (registriosa nrxxxxxx ) asukohaga xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xx-xx ning kanti kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge kannatanute MTÜ Tarvastu Motoklubi ja A.K kasuks, kuni kohtuotsuse täitmiseni kannatanute tsiviilhagisid puudutavas osas.

käed-vabad-seade (pakend nr 4); sinist värvi sõrmkinnas (pakend nr 8); valget värvi kõrvaklapid (pakend nr 8.1); nuga (pakend nr 9); esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6241 menetlejale üleantud esemed – s.h musta värvi nokamüts (pakend nr 12.3); mobiililaadija (pakend nr 8.1); „Lays" kartulikrõpsupakend (pakend nr 8.2); sigaretipakend „Chesterfield“ (pakend nr 8.3); pealamp (pakend nr 15.2); nöör (pakend nr 17); rohekat värvi jope (pakend nr 15); musta värvi kampsun (pakend nr 12); halli värvi jope (pakend nr 12.1); DNA proovid (pakendid nr 1, 2, 2.1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 13, 16); sigaretikoni (pakend nr 14, 14.1); pudelikork (pakend nr 9); viiekümne ja viiesendine münt (pakend nr 12.2); esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6261 menetlejale üleantud esemed -s.h teksapüksid (pakend nr 1); neli pudelit viina (pakend nr 5); valget värvi sokid (pakend nr 3); musta värvi sokid (pakend nr 4); punase „Nike" logoga botased (pakend nr 2); - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde CD plaat politsei pardakaamera salvestisega, CD plaat Circle K teenindusjaama turvakaamera salvestisega, 2 CD plaati turvakaamera salvestisega kauplusest Super Alko toimunud varguste kohta, CD plaat turvakaamera salvestisega Konsumi kauplusest toimunud varguse kohta, 2 DVD plaati Viljandi linnas asuvate valvekaamerate salvestistega.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Janari Lundilt menetluskuluna riigi kasuks välja 6926 (kuus tuhat üheksasada kakskümmend kuus) eurot 37 senti s.h sundraha 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot, ekspertiisitasu 1298 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot 30 senti, riigi õigusabi kulud 3320 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend) eurot, kannatanu A.K esindaja tasu 847 (kaheksasada nelikümmend seitse) eurot 87 senti ja kannatanu A.R riigi õigusabi kulud 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus süüdistatava Janari Lundi menetluskuludest riigi kanda sundrahast (1460-st eurost) 730 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust (4320-st eurost) 1000 eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Janari Lundilt riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 6926 (kuus tuhat üheksasada kakskümmend kuus) eurot 37 senti tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 577 (viissada seitsekümmend seitse) eurot 20 senti tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700018068 ning selgituse “Janari Lund, otsus nr 1-19-225, menetluskulu“. KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista Germo Sorvalilt kannatanu A.R lepingulise esindaja tasu 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 40 senti ja Janari Lundilt A.R lepingulise esindaja tasu 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 40 senti, mis kanda A.R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pangas. Ülejäänud osas lepingulise esindaja kulu summas 139,30 eurot jätta kannatanu A.R kanda.

Rahuldada vandeadvokaat Margo Normanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 12.03.2021.a. esitatud taotlused ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks 644,40 eurot (s.h käibemaks 107,40 eurot) vandeadvokaat Margo Normanni poolt kannatanu A.R esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat Mirjam Frey kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 12.03.2021.a. esitatud taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lion Law kasuks 673,75 eurot vandeadvokaat Mirjam Frey poolt kannatanu A.K esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetute elukohti ning kannatanute, tunnistajate ja tsiviilkostjate nimed ja muud isikuandmed asendada tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 06. mail 2021.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Germo Sorvalit (Sorval) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos E:Ti ja Rain Kogeriga 20.07.2018 eeluurimisel tuvastamata kellaajal omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi linnas Vaksali tn 19 maja taga asuvast parklast MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.märgiga XXX XXX väärtusega 2200 eurot ning sõitsid sellega Viljandimaal ja sealt edasi Pärnumaale. 21.07.2018 kella 01:00 paiku Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,8. km-l kaotas Germo Sorval sõiduki üle juhitavuse ning sõitis sellega teelt välja, põhjustas liiklusõnnetuse ning jättis sõiduki Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,8. km-l juures kraavi. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos Janari Lundi ja A.T, ajavahemikul 29.09.2018 kuni 30.09.2018 omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi vallas Jämejala

külas Pargi tee 12 maja juurde pargitud P.K kuuluva sõiduauto Opel reg.märgiga XXX XXX ning sõitsid sellega ringi mööda Viljandi linna ning jätsid auto pärast kasutamist Viljandi linna Turu parklasse. Seega pani Germo Sorval toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning grupis. Samuti süüdistatakse Germo Sorvalit selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas 14.10.2018 kella 21:06 ajal Viljandi linnas Koidu tn 3 asuvast kauplusest Koidu Konsum 0,2ml likööri Amaretto Bonino väärtusega 3.55 eurot, 0,7-l veini Murvideo Bianco, väärtusega 7.55 eurot ja 0,2-ml Grafter gin joogi, väärtusega 4.89 eurot. Kokku tekitas Germo Sorval Viljandi Tarbijate Ühistule varguse varalist kahju 15.99 eurot. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas 28.10.2018 kella 21:58 ajal Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest kaks 0,7-l pudelit viina Russian Ice Vodka, kokku väärtusega 37.98 eurot. Kokku tekitas Germo Sorval Aldar Eesti OÜ-le varalist kahju 37.98 eurot. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas koos Janari Lundiga 01.11.2018 kella 21:33 ajal Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest Bacardi Carta Negra 1-l väärtusega 23.99 eurot, Bacardi OakHeart 1-l väärtusega 22.99 eurot ja Bacardi OakHeart 0,7-l väärtusega 14.99 eurot. Kokku tekitati vargusega Aldar Eesti OÜ-le varalist kahju 61.97 eurot. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas koos M.S 13.11.2018 kella 22:38 ajal Viljandi linnas Endla tn 1 asuvast Circle K Eesti AS Viljandi Endla teenindusjaamast kaks 0,75l pudelit veini J.Brunner R väärtusega kokku 18.40 ja kaks pudelit vahuveini Martini Asti väärtusega kokku 26 eurot. Kokku tekitatud vargusega Circle K Eesti AS-le varalist kahju 44.40 eurot. Seega pani Germo Sorval toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud röövimise, grupis koos Janari Lundiga tellis 15.11.2018 õhtul Mulgi Takso OÜ-st takso Viljandi linna ning neid asus teenindama taksojuht A.R A.Kle kuuluva sõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX , et sõita Viljandi maakonda Pärsti külla. Jõudes Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas asuva Pärsti Lasteaia juurde, tungis Germo Sorval koos Janari Lundiga sõiduki röövimise eesmärgil kallale taksojuht A.Rale, peksid teda korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, so xxxxxxxxxxx xxxxx,xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx . Germo Sorval ja Janari Lund röövisid taksost A.Rle kuulunud tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot, sularaha 120 eurot. Pärast peksmist paigutas Germo Sorval koos Janari Lundiga kannatanu sõiduki pakiruumi ning Germo Sorvali juhtimisel sõideti Viljandi linna, kus võeti sõidukisse.k . Germo Sorval grupis koos Janari Lundi ja t.k panid samas toime ka võõra vallasasja ehk A.Ra kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud vägivallaga, ehk ära kasutades kannatanu suhtes eelnevalt toimepandud vägivalla toimet ning mis seisnes nimetatud sõidukiga Viljandi linnast Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna sõitmises, kus

16.11.2018 kella 08.50 paiku põhjustas Germo Sorval Viljandis Rohelisel tänaval röövitud taksoga avarii, põgenes sündmuskohalt, sõitis Viljandis teater Ugala lähedale parklasse ning põgenesid koos Janari Lundi ja T.Kiga taksost, jättes taksojuhi abituna pagasiruumi. Seega pani Germo Sorval toime ühe teo, mis vastab eri süüteokoosseisule KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja grupis ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutine kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Janari Lundi (Lund) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos Germo Sorvali ja A.T , ajavahemikul 29.09.2018 kuni 30.09.2018 omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi vallas Jämejala külas Pargi tee 12 maja juurde pargitud kuuluva sõiduauto Opel reg.märgiga XXX.XXX ning sõitsid sellega ringi mööda Viljandi linna ning jätsid auto pärast kasutamist Viljandimaale Viljandi linna Turu parklasse. Seega pani Janari Lund toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning grupis. Janari Lundi süüdistatakse selles, et tema 20.10.2018 kella 18:30 paiku Viljandi linnas Valuoja orus koos R.L ja K.E.R tungis kallale M.V , kellele R.L lõi ühe korra rusikaga vasakule poole lõuapiirkonda, seejärel lõi Janari Lund M.Vi ühe korra jalaga näopiirkonda ning siis lõi K.E.R M.Vi korduvalt rusikatega näopiirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas Janari Lund kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega pani Janari Lund toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse Janari Lundi selles, et tema grupis koos Germo Sorvaliga tellis 15.11.2018 õhtul Mulgi Takso OÜ-st takso Viljandi linna ning neid asus teenindama taksojuht A.R A.Kle kuuluva sõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX, et sõita Viljandi maakonda Pärsti külla. Jõudes Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas asuva Pärsti Lasteaia juurde, tungis Janari Lund koos Germo Sorvaliga sõiduki röövimise eesmärgil kallale taksojuht A.Rale, peksid teda korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, so xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx . Janari Lund ja Germo Sorval röövisid taksost A.Rle kuulunud tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot, sularaha 120 eurot. Pärast peksmist paigutas Janari Lund koos Germo Sorvaliga kannatanu sõiduki pakiruumi ning Germo Sorvali juhtimisel sõideti Viljandi linna, kus võeti sõidukisse T.K. Janari Lund grupis koos Germo Sorvali ja T.Kiga panid samas toime ka võõra vallasasja ehk A.Ra kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud vägivallaga, ehk ära kasutades kannatanu suhtes eelnevalt toimepandud vägivalla toimet ning mis seisnes nimetatud sõidukiga Viljandi linnast Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna sõitmises, kus 16.11.2018 kella 08.50 paiku põhjustas Germo Sorval Viljandis Rohelisel tänaval röövitud taksoga avarii, põgenes sündmuskohalt, sõitis Viljandis teater Ugala lähedale parklasse ning põgenesid koos Janari Lundi ja T.Kiga taksost, jättes taksojuhi abituna pagasiruumi.

Seega pani Janari Lund toime ühe teo, mis vastab eri süüteokoosseisule KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupis ning KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutine kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. II Menetluse käik Tartu Maakohtusse saabus kriminaalasi nr 1-19-225 (18284000482) Germo Sorvali süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 7, 9; § 215 lg 2 p 1, 2, lg 3 järgi, Janari Lundi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7; § 121 lg 1; § 215 lg 2 p 1, 2, lg 3 järgi, T.Ki süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2, lg 3 järgi, Rain Kogeri süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi arutamiseks üldmenetluses 11.01.2019.a. Tartu Maakohtu 14.01.2019 määrusega andis kohus süüdistatavad kohtu alla. (29.01.2021.a. on prokurör esitanud kohtule G. Sorvali süüdistuse täiendamise ja G. Sorvali lõplik süüdistus on KarS § 200 lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 7, 9; § 215 lg 2 p 1, 2, lg 3 järgi). Tartu Maakohtu 25.06.2020.a. kohtumäärusega on kohus üldmenetlusena menetletavast kriminaalasjast eraldanud T.Kile, Rain Kogerile ja Gert Kustassoole esitatud süüdistused menetlemiseks teises kriminaalasjas kokkuleppemenetluses (KoTo, kd 4, tl 42-44). Kohus jätkas kriminaalasja arutamist üldmenetlusena Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistustes. III Kohtu seisukoht ja põhjendused süü tõendatuse osas

20.07.2018 episood

Germo Sorvalile esitatud süüdistus seisneb selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos E.T ja Rain Kogeriga 20.07.2018 eeluurimisel tuvastamata kellaajal omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi linnas Vaksali tn 19 maja taga asuvast parklast MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.märgiga XXX XXX väärtusega 2200 eurot ning sõitsid sellega Viljandimaal ja sealt edasi Pärnumaale. 21.07.2018 kella 01:00 paiku Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,8. km-l kaotas Germo Sorval sõiduki üle juhitavuse ning sõitis sellega teelt välja, põhjustas liiklusõnnetuse ning jättis sõiduki Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,8. km-l juures kraavi. Süüdistatav Germo Sorval on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4). Kaitsja on avaldanud seisukohta, et süüdistus on tõendatud. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on Germo Sorvali süü antud episoodis tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kannatanu MTÜ Tarvastu Motoklubi esindaja M.M on kohtuistungil rääkinud, et MTÜ-lt Tarvastu Motoklubi ärandati 20.07.2018 auto Toyota Yaris ja tehti temaga avarii ning auto muutus

kasutuskõlbmatuks. Kannatanu sai sõiduki Pärnu politseist tagasi, aga see oli täiesti hävinenud. Sõiduk läks kaduma Vaksali tn 21, Viljandis asuva maja lähistelt. Auto väärtus on süüdlaste poolt kannatanule hüvitamata (KoTo, kd 5, tl 56-58; kd 6, tl 144). Süüdistatava Germo Sorvali ja tunnistaja E:Ti riimuvatest ütlustest (KoTo, kd 5, tl 62-64), nähtub, et nad võtsid koos Rain Kogeriga süüdistuses märgitud ajal auto, Toyota Yarise. Auto seisis Kantreküla Konsumi taga parklas, autol olid uksed lahti ja võtmed ees. Auto võeti selleks, et sõitma minna. Auto kasutamiseks omaniku luba puudus. Autot juhtis Germo Sorval, kes koos E:Ti ja Rain Kogeriga sõitsid Pärnusse. Enne autoga sõitma asumist olid eelmärgitud isikud alkoholi tarvitanud. G. Sorvalil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. G. Sorval sõitis autoga teelt välja, kuna kasutas sõidu ajal telefoni. Pärast autoga teelt väljasõitmist viidi neid jaoskonda. E:Ti ja Rain Koger said liiklusõnnetuse tagajärjel vigastusi. Germo Sorval on kinnitanud, et sõiduki omavoliline ajutine kasutamine toimus 20.07.2018-21.07.2018. Oma tegu ta kahetseb ning on nõus kannatanule tekitatud kahju hüvitama (KoTo, kd 8, tl 51p-52). Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud Germo Sorvali ja Rain Kogeri viibimine süüdistuses märgitud asukohtades (KoTo, kd 6, tl 170-172). Germo Sorvali telefon asub 20.07.2018 kell 21.26 Viljandis, Paalalinna tugijaama levipiirkonnas. Kell 23.45 ja 23.53 on ta liikunud Pärnumaale Kanaküla tugijaama levipiirkonda. 21.07.2018 kell 00.12 on telefon Pärnu Ristiküla tugijaama levipiirkonnas ja kell 06.59 on Germo Sorval tagasi Viljandis Paalalinna tugijaama levipiirkonnas. Rain Kogeri telefon asub 20.07.2018 kell 21.10 Viljandis Paalalinna tugijaama levipiirkonnas, 21.07.2018 kell 00.11 on tema telefon Pärnu Ristiküla tugijaama levipiirkonnas, kell 00.15 kuni 00.22 on telefon Pärnumaal Surju tugijaama levipiirkonnas ning kell 12.04 on Rain Kogeri telefon jälle Viljandis. Kannatanu esindaja M. M ja süüdistatava G. Sorvali ütlustest nähtuvaid asjaolusid kannatanu sõidukiga toimunud liiklusõnnetuse kohta kinnitab 21.07.2018.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, kd 6, tl 145-149p), millega on tuvastatud, et 21.07.2018 kella 01.00 paiku on Pärnumaal, Tori vallas, Pärnu-Tori tee 12,8. kilomeetril Toyota Yaris reg. nr XXX XXX kaotanud juhitavuse, sõitnud teelt välja ja rullunud üle katuse. Sõiduk asetseb sõiduteega piirneval põllul ning sõidukil on avariitunnused. Sõidukis olnud isikud Rain Koger ning E:Ti on saanud vigastada. Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fotod (KoTo, kd 6, tl 147p149p) ja 30.07.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo kd 6, tl 150-169) kinnitavad kannatanu esindaja ütlusi, et kannatanu sõiduk Toyota Yaris reg. nr XXX XXX on muutunud liiklusõnnetuse tagajärjel täiesti kasutuskõlbmatuks. Fototelt nähtub ja asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud, et sõiduki mõlema külje, katuse, esiosa ning tagaosa keredetailid on deformeerunud, esi- ja tagaklaas ning esiuste klaasid ning esimesed ja tagumised laternad, parempoolne küljepeegel on purunenud. Samuti nähtub vigastusi sõiduki esiratastel. Asja ajutine kasutamine tähendab selle omaduste niisugust tarbimist, mille järel asja füüsiline substants ei muutu või väärtus kas ei vähene või muutub või väheneb väheoluliselt. Asja omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata. KarS § 215 kaitseb vallasasja valdust (AÕS § 32) teatud liiki (asja kasutamisega seotud) rikkumiste eest. Koosseisutunnust "omavoliline" ei ole põhjust sisustada laiemalt, kui seda teeb valduse tsiviilõigusliku kaitse eeldusi reguleeriv AÕS § 40 lg 2. Osutatud säte näeb ette, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ja et sel viisil saadud valdus on omavoliline. Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis

(AÕS § 40 lg 4). Seega on asja kasutamine KarS § 215 mõttes omavoliline üksnes juhul, kui asi on AÕS § 40 lg 2 kohaselt toimepanija omavolilises valduses või kui toimepanija vastutab AÕS § 40 lg 4 järgi omavolilise valduse tagajärgede eest (RKKKo 08.12.2015 nr 3-1-1-99-15 p 38). Kohus märgib, et antud süüdistuses puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus ja on eelnevalt käsitletud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav Germo Sorval on koos E:Ti ja Rain Kogeriga s.o isikute grupis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX XXX omavoliliselt ajutiselt kasutanud ning nimetatud sõiduk oli eelmärgitud isikutele võõras, kuna kuulus MTÜ Tarvastu Motoklubile. Luba sõiduki ajutiseks kasutamiseks ei olnud sõidukiomanikult küsitud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Germo Sorvalit enne MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõidukiga sõitma asumist Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. kohtuotsusega karistatud KarS § 215 lg 2 p 2 järgi. Seega antud juhul on Germo Sorvalit puhul tegemist isikuga kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Süüdistatav Germo Sorval pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Tema ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et tal puudub õigus sõiduki kasutamiseks, kuna sõiduki omanik ei olnud talle vastavat luba andnud, kuid hoolimata eeltoodust, võttis ta omavoliliselt sõiduki ja kasutas seda. Kohus ei tuvastanud süüdistatava G. Sorvali teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

29.-30.09.2018 episood

Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistus seisneb selles, et nemad isikutena, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võtsid grupis (s.h Germo Sorval, Janari Lund ja A.T), ajavahemikul 29.09.2018 kuni 30.09.2018 omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi vallas Jämejala külas Pargi tee 12 maja juurde pargitud P.Kle (K) kuuluva sõiduauto Opel reg.märgiga XXX XXX ning sõitsid sellega ringi mööda Viljandi linna ning jätsid auto pärast kasutamist Viljandi linna Turu parklasse. Süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund on end neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4). G. Sorvali ja J. Lundi kaitsjad on avaldanud seisukohta, et süüdistus on tõendatud. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Germo Sorvali ja Janari Lundi süü antud episoodis on tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kannatanu P.K ütlustest (KoTo, kd 5, tl 69-71) nähtub, et 2018.a., ühel nädalavahetusel läks tema sõiduk - hõbedane Opel Vectra kaduma ajal, kui ta oli oma sõbra juures külas Viljandimaal, Jämejala külas asuvas korteris. Kannatanu oli purjus ning jättis autovõtmed sõbra korteris köögi lauale. Hommikul märkas, et auto on kadunud. Auto sai ta tagasi politseijaoskonnast. Tema auto oli leitud mahajäetuna turu parkimisplatsilt. Kannatanu ei tea, kes tema auto äravõtmisega olid seotud. Süüdistatava Germo Sorvali ütlustest (KoTo, kd 8, tl 52-53) nähtub, et süüdistuses märgitud ajal võttis ta kannatanule P.Kle kuuluva halli värvi sõiduauto Opel. Autovõtmed võttis ta Jämejala külas asuva korteri köögilaua pealt selleks, et autoga sõita. Auto omanikult autoga sõiduks ta luba ei küsinud. Kui ta läks autoga sõitma, siis temaga tulid kaasa A,E ja Janari, kes teadsid, et G. Sorval

võttis võõra auto. Kannatanu autoga sõideti Viljandi linnas, kokku umbes 200 km. Pärast sõitmist jättis Germo Sorval sõiduki Viljandi linna Turu parklasse, autovõtmed jättis ta autoistme peale. Sõidukiga avariisid ei toimunud. Enne sõidukiga sõitma asumist oli ta Jämejala külas asuvas korteris tarvitanud alkoholi. Oma tegu G. Sorval kahetseb. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 30.09.2018 (KoTo, kd 7, tl 1-7) tõendab, et sõiduauto Opel Vectra Caravan reg.nrXXX XXX on jäetud 30.09.2018 kella 15.00 paiku Viljandi, Turu tn 16 juurde. Sõiduauto uksed on suletud, kuid lukustamata, juhiistme ees maas on autovõtmed (foto nr 5). Süüdistatava Germo Sorvali ütlustega riimuvad süüdistatava Janari Lundi ütlused. J. Lundi ütlustest nähtub, et sõidukit Opel juhtis Germo Sorval ning autoga sõitmiseks auto omanikult luba ei küsitud. Autoga sõideti Viljandis ja Suure-Jaanis. Lõpuks viis Germo Sorval Janari Lundi ja A.T ära Karulasse, kuna Janari Lund elas xxxxxxxxx . Kuhu lõpuks see auto jõudis Janari Lund ei tea (KoTo, kd 8, tl 53-54). Kohus leiab, et antud süüdistuse episoodis puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus asjaolus, et süüdistatav Germo Sorval ja Janari Lund on koos A.Tga s.o isikute grupis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX omavoliliselt ajutiselt kasutanud ning nimetatud sõiduk oli eelmärgitud isikutele võõras, kuna kuulus kannatanule P.Kle, kellelt sõiduk võeti ilma tema teadmata, seega luba sõiduki ajutiseks kasutamiseks ei küsitud. Kannatanu P.K ja süüdistatavate ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga 30.09.2018 on tõendamist leidnud, et süüdistatavad võtsid ajavahemikul 29.09.2018 kuni 30.09.2018 kannatanule kuuluva sõiduauto Opel reg.märgiga XXX XXX , mida kasutasid omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil. Sõiduk jäeti pärast kasutamist Viljandi linna Turu parklasse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Germo Sorvalit ja Janari Lundi enne P.Kle kuuluva sõiduki omavolilist ajutist kasutamist varem samalaadse teo eest karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. kohtuotsusega (s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi), lisaks eeltoodule leidis tõendamist G. Sorvali poolt 20.07.2018.a. MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.märgiga XXX XXX omavoliline ajutine kasutamine, seega antud juhul on Germo Sorvalit ja Janari Lundi puhul tegemist isikutega, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise. Mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda nii selle juhtimises kui ka muus teos, millega tarbitakse asja kasulikke omadusi. Kõnealusel juhul on Germo Sorval ja Janari Lund mootorsõiduki ajutise kasutamise toimepanemisel kaastäideviijateks KarS § 21 lg 2 mõttes. Germo Sorvali teopanus seisneb autovõtmete võtmises ja sõiduki juhtimises. Mootorsõiduki kasutaja ja järelikult KarS § 215 koosseisu täideviija (kaastäideviija) on ka isik, kes üksnes sõidab kaasa omavoliselt ajutise kasutamise eesmärgil võetud sõidukis, s.t et ka mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine on käsitatav sõiduki kasulike omaduste tarbimisena ja seega ka sõiduki kasutamisena. (RKKK nr 3-1-1-33-04 p 8). Janari Lundi teopanus seisneb omavoliselt võetud sõidukis kaassõitjana sõitmises. Süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi tegu täidab KarS § 215 lg 1, 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu. Kannatanu sõiduki kasutamine KarS § 215 mõttes on omavoliline, kuna sõiduk oli AÕS § 40 lg 2 kohaselt süüdistatavate omavolilises valduses ning süüdistatavad vastutavad AÕS § 40 lg 4 järgi omavolilise valduse tagajärgede eest. Asja kasutamise all mõista selle kasutamist Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 teise lause tähenduses, mis seisneb asja omaduste tarbimises või asjalt vilja saamises. Süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund panid teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Nad ei küsinud sõiduki omanikult sõiduki kasutamiseks luba, mistõttu olid nad teadlikud, et neil

puudub õigus sõiduki kasutamiseks, kuid hoolimata eeltoodust, võtsid nad omavoliliselt kannatanu sõiduki ja kasutasid seda. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et Germo Sorval on oma tegevusega realiseerinud objektiivse teokoosseisu esitatud süüdistuse järgi. G. Sorvali poolt kannatanult Viljandi Tarbijate Ühistult äravõetud alkoholi näol on tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. G. Sorval hõivas kauplusest alkoholi selle eest tasumata, mis tähendab, et selle alkoholi valdus läks G. Sorvalile üle ilma kannatanu nõusolekuta ning sellise tegevusega pööras ta hõivatud alkoholi enda kasuks s.o jättis endale. Antud juhul asus ta hõivatud alkoholi tarvitama. Kuna G. Sorval on varasemalt toime pannud süstemaatilise varguse, siis on teda antud süüdistuse episoodis põhjendatud käsitleda süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna (õiguslik retsidiiv).

Süüdistatav Germo Sorval on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4, kd 8, tl 55). Kaitsja leiab, et antud süüdistuse puhul puudub vaidlus G. Sorvali süü tõendatuses. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile süüdistus on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on Germo Sorvali süü antud episoodis tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Süüdistatava Germo Sorvali ütlustest (KoTo, kd 8, tl 55p-56) nähtub, et ta sisenes süüdistuses märgitud ajal kauplusesse ja varastas alkoholi – ta võttis kolm pudelit Bacardit. G. Sorvali ütluste kohaselt on Bacardi rummilaadne alkohol. Tema poolt varastatud alkoholipudelid olid 0,7-sed ja liitrised. Ta võttis alkoholi kaupluse letilt ja kõndis kaupusest välja. Seejärel läks parki ja tarvitas alkoholi koos enda kaaslastega ära. Süüdistatav kahetseb oma tegu ja on nõus kahju hüvitama. Prokuröri küsimusele, kas süüdistatav pani teo toime koos Janari Lundiga, pidas süüdistatav võimalikuks teo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil (KoTo, kd 8, tl 56). Janari Lundi karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on J. Lundi karistatud väärteo korras PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaokonna piirkonnagrupi poolt KarS § 218 lg 1 järgi 01.11.2018 toimepandud teo eest rahatrahviga (KoTo, kd 7, tl 142). Kannatanu Aldar Eesti OÜ esindaja L.P ütlustest (KoTo, kd 72-73) nähtub, et 01.11.2018.a. varastati Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest kolm pudelit rummi hinnaga 23,99 eurot, 22,99 eurot ja 14,99 eurot ning kannatanule tekitatud kahju on käesoleva ajani hüvitamata. Kohus on avaldanud kohtuistungil SuperAlko kauplusest 01.11.2018.a. toimunud varguse asjaoludes kaupluse turvakaamera salvestise CD-plaadil (KoTo, kd 7, tl 12. Salvestisest nähtub, et 01.11.2018.a. kell 21.33.36 sisenevad kauplusse kaks noormeest, kes kell 21.33.50 mööduvad kaupluse kassa eest kauba eest tasumata, kummalgi noormehel on käes alkoholipudelitele sarnanevad esemed. Kohus leiab, et Germo Sorval on oma tegevusega realiseerinud objektiivse teokoosseisu esitatud süüdistuse järgi. G. Sorvali poolt Aldar Eesti OÜ kauplusest SuperAlko äravõetud alkoholi näol on tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. G. Sorval hõivas kauplusest alkoholi selle eest tasumata, mis tähendab, et selle alkoholi valdus läks G. Sorvalile üle ilma kannatanu nõusolekuta ning sellise tegevusega pööras ta hõivatud alkoholi enda kasuks s.o jättis endale. G. Sorvali ütluste kohaselt asus ta pärast alkoholi enda valdusse saamist seda tarvitama. Kuna G. Sorval on varasemalt toime pannud süstemaatilise varguse (vastavalt Tartu Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusele), siis on põhjendatud teda kõnealuses süüdistuse episoodis käsitleda süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna ning tegu on toimepandud grupi poolt (koos Janari Lundiga).

Kohtu hinnangul on Germo Sorvali süü antud episoodis tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kannatanu Circle K Eesti AS esindaja E.U ütluste (KoTo, kd 4, tl 195-196) kohaselt tekitati 13.11.2018 kannatanule kahju sellega, et varastati alkoholi - kaks pudelit veini J. Brunner R ja kaks pudelit vahuveini Martini Asti. Vargusest teatas müüja ning järgmisel päeval videsalvestiselt järelevaadates selgus, et kaks noormeest seisid alkoholikülmiku ees, haarasid sealt alkohoolsed joogid ja tormasid poest välja. Õiendist 19.11.2018 koos fototabelitega ja salvestiselt CD-plaat Endla Circle K vargus 13.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 10-16, tl 17) nähtub, et Circle K Eesti AS Viljandi Endla teenidusjaama juhataja väljastas menetlejale Endla teenindusjaama turvakaamerate salvestiste koopiad, salvestised on salvestatud CD-R plaadile, kokku 3 videofaili. Salvestistelt Bosch Video Salvesti – 13112018223525-11132018223820 (Foto nr 1) nähtub, et 13.11.2018 kella 22.35 ajal sisenevad müügisaali Germo Sorval ja M.S . Kella 22.37 ajal avab Germo Sorval klaasist ukse (Foto nr 2). Seejärel Germo Sorval võtab riiulilt kaks pudelit (Foto nr 3) ning M.S võtab riiulilt kaks pudelit (Foto nr 3). Salvestiselt Bosch Video Salvesti – 13112018_saal.dax on näha, kuidas 13.11.2018 kella 22.35 ajal sisenevad teenindusjaama müügisaali Germo Sorval ja M.S (Foto nr 7). Noormehed suunduvad müügisaali lettide juurde ning Germo Sorval avab klaasist ukse ning võtab riiulilt kaks pudelit, seejärel võtab M.S samalt riiulilt veel kaks pudelit ning peale seda kell 22.38 väljuvad noormehed teenidusjaama müügisaalist (Fotod nr 8, 9, 10 KoTo, kd 5, tl 15-16). Süüdistatava Germo Sorvali ütlustest (KoTo, kd 8, tl 56-57) nähtub, et ta sisenes süüdistuses märgitud ajal Viljandi bussijaama kõrval asuvasse tanklasse ja varastas sealt alkoholi. Ta jättis tanklast võetud alkoholi eest tasumata. Tanklas oli ta koos M.S ga ja mõlemad võtsid ühest külmikust alkoholi. Germo Sorval võttis kaks pudelit vahuveini ja M.S võttis veini. Tanklast väljusid nad koos ning koos M.S ga tarvitasid nad ka tanklast varastatud alkoholi. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Germo Sorvali tegevust kannatanutelt (Viljandi Tarbijate Ühistu, Aldar Eesti OÜ, Circle K Eesti AS) alkoholi äravõtmises on põhjendatud kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, kuna äravõetud alkoholi näol oli süüdistatava jaoks tegemist võõra vallasasjaga. Tegu on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Alkoholi võttis süüdistatav kannatanutelt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuna süüdistatav jättis kannatanutelt võetud alkoholi eest tasumata. Kuna G. Sorvali tegutses Circle K Eesti AS-lt alkoholi varguse episoodis grupis koos M.S ga, siis on põhjendatud G. Sorvali tegu kvalifitseerida võõra vallasasja äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. Seejuures on oluline, et Germo Sorval ja M.S tegutsesid varguse toimepanemisel kaastäideviijatena, kusjuures mõlemad võtsid tanklast ühel ja samal ajal ning ühest ja samast kohast – antud juhul külmikust alkoholi, väljudes tanklast alkoholi eest tasumata, hiljem üheskoos tarbisid varastatud alkoholi. Germo Sorvali ja M.S taoline ühine tegevus varguse toimepanemisel ja varastatud asjade tarbimisel annab tunnistust varasema omavahelise kokkuleppe olemasolust varguse toimepanemiseks ühiselt s.o grupi poolt. Germo Sorval pani varguse toime süstemaatiliselt, kuna süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod on omavahel seotud, et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Antud juhul on Germo Sorval enne süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemist süüdimõistetud ja karistatud võõra vallasasja äravõtmise eest kui see on toime pandud süstemaatiliselt (Tartu Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusega KarS § 121 lg 1, § 199 lg 2 p 5, 7, 9, § 200 lg 1, § 215 lg 2 p 2 järgi). Seega G. Sorval tegutses süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna ning tema teod Viljandi

Tarbijate Ühistult, Aldar Eesti OÜ-lt ja Circle K Eesti AS-lt varguste toimepanemisel olid välise teopildi osas üsnagi sarnased - sealjuures varguste ründeobjektiks on alkohoolsed joogid, teod on toimepandud õhtusel ajal ning pärast varguste toimepanemist asus süüdistatav koheselt varastatud alkoholi tarbima. Süüdistatava käitumisest on alust järeldada, et Germo Sorval pani varguse kõikides käsitletud episoodides toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Teades, et tal puudub omand võõrale asjale, antud juhul kauba müügikohas (kaupluses, tanklas) olevale kaubale (s.t alkoholile), otsustas ta alkoholi hõivata ilma senise omaniku nõusolekuta ja lahkuda kauba müügikohast koos kaubaga, jättes selle eest tasumata. Ta on põhjendanud alkoholi eest tasumata jätmist sellega, et ta oli alaealine (KoTo, kd 8, tl 54p, 56p). Seega teades, et talle alaealisena alkoholi ei müüda, otsustas ta alkoholi kannatanult ära võtta selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o toime pannes alkoholi varguse. Süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Germo Sorvali kaitsja leidis, et G. Sorval on toime pannud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Kaitsja leidis, et vägivald pandi kannatanu A.R suhtes toime sõiduki oma valdusse saamise eesmärgil selleks, et seda sõiduautot ajutiselt kasutada. Kaitsja seadis kahtluse alla Germo Sorvalile esitatud süüdistuse KarS § 200 lg 2 p 4, 7 tunnustel, kuna kaitsja arvates ei olnud süüdistatavate poolt kannatanule A.Rle kallaletungi eesmärgiks kannatanule kuulunud vara omastamine ning kannatanu valduses olnud sõiduki omastamine, vaid vägivallaga sõiduki hõivamine kannatanule tervisevigastuste tekitamise teel ja sõiduki omavoline kasutamine on hõlmatud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 koosseisuga. Tegu on lõpuleviidud peale vägivallaakti teostamist sõiduki hõivamisega selle kasutamise eesmärgil. KarS § 200 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Antud asjas ei ole leidnud tõendamist, et võõra asja s.o takso vägivallaga äravõtmine oleks toimunud omastamise eesmärgil. Lisaks märgib kaitsja, et nõustub süüdistuses märgituga, et pärast takso saamist oma valdusse läksid süüdistatavad taksoga sõitma ja viskasid taksos olevad esemed aknast välja. Kaitsja hinnangul välistab taksos olnud esemete röövimise süüdistuse KarS § 200 järgi asjaolu, et süüdistatavad omastasid taksost leitud vara pärast seda, kui oli lõpule viidud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi kvalifitseeritav tegu. Janari Lundi kaitsja leidis, et Janari Lund ja Germo Sorval on asja kohta andnud kattuvaid selgitusi ja mõlemad kinnitavad, et tekkis mõte võtta auto ja sõita lihtsalt kuskil ringi. Kaitsja arvates süüdistatavate ütlustest ja ka nende hilisemast tegudest nähtub selgelt see, et süüdistatavate eesmärgiks oli sõiduki ajutine kasutamine. Omastamise plaani siin ei ole ja seega ei saa selle sõiduki hõivamist esitada ka röövimisena. Tegemist on kuriteoga, mis on kvalifitseeritav KarS § 215 lg 3 järgi. Samuti ei nõustu kaitsja süüdistusega, selles osas, milles on kvalifitseritud röövisena taksos olnud A.R asjade ja raha äravõtmine. Kaitsja leiab, et süüdistatavate eesmärk oli saada oma valdusesse sõiduk, milleks kasutati vägivalda A.R suhtes. See tegu oli lõpule viidud sellel hetkel, kui sõiduk oli süüdistatavate valduses ja nad hakkasid sellega ringi liikuma. Muude asjade hõivamise mõte tekkis hiljem ja tegemist on ajaliselt eristatavate sündmustega. Kaitsja leiab, et taksos olnud esemete omastamine oleks õigem kvalifitseerida KarS § 199 järgi. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud.

koolimaja juurde, peatas kannatanu takso ja fikseeris taksomeetri näidu. Seejärel tundis kannatanu, kuidas tagumisel istmel olnud noormees lõi teda mingi väga raske ja kõva esemega vastu paremat lõuga, mille tagajärel tundis kannatanu tugevat valu ja kerget teadvusekaotust. Seepeale ütles lööja kannatanule, et nüüd me tapame su ära. Kannatanu pööras ennast instinktiivselt lööja poole ning püüdis haarata ründajal kätest, et vältida järgnevat rünnakut. Ta hoidis ründajast kinni ning nad kukkusid mõlemad koos takso tagumise ukse juurde maha. Seejärel tundis kannatanu, kuidas teda löödi korduvalt pea piirkonda. Kui kannatanu oli autost väljas, siis kuulis, kuidas taksos olnud noormehed ütlesid talle, et nad on Viru Vanglast ja tapavad ta ära. Seejärel üritas kannatanu ära joosta, kuid talle joosti järgi ja jätkati peksmist, mille tulemusena kannatanu kaotas teadvuse. Ta oli pikemat aega teadvusetu, kuid mingil hetkel sai aru, et on autos. Ühel hetkel kuulis kannatanu, kuidas keegi kiitles, et nad lõid taksojuhi maha ja viskasid ta pagasnikusse. Sellest järeldas kannatanu, et viibib auto pagasiruumis. Viibides sõiduki pagasiruumis, kuulis ta sellist heli, millest järeldas, et auto sõitis millelegi otsa. Seejärel jäi kõik vaikseks. Mingil hetkel õnnestus kannatanul väljuda autost ja ta sai aru, et viibib Ugala kõrval olevas parklas. Seejärel toimetati ta haiglasse. Kannatanu suhtes toimepandud rünnaku käigus läksid autost kaotsi temale kuuluvad esemed.

telefoninumbril 1300. Tellimise peale tuli musta värvi takso Mercedes. Nad istusid taksosse, sealjuures Janari Lund istus taksos esiistmele ja Germo Sorval istus tagumisele istmele, taksojuhi taha. Nad sõitsid taksoga Pärsti ja seal tahtsid nad taksojuhti rünnata, talt auto ära võtta, et sellega sõita. See oli Germo Sorvali ja Janari Lundi ühine mõte. Kui takso oli Pärsti lasteaia juures peatunud, siis taksojuhti ründas esimesena Germo Sorval, kes lõi taksojuhti kahel korral rusikaga näkku ja hakkas teda tagumisele istmele tirima. Ka Janari Lund lõi autos olles taksojuhti rusikaga. Seejärel üritas Germo Sorval taksojuhti autost välja tirida. Taksojuht ja G. Sorval väljusid taksost ning Janari Lund jäi taksosse. Janari Lund on kohtuistungil rääkinud, et jäi autosse põhjusel, et vaadata, kas taksos leidub raha või midagi väärtuslikku, mida saab müüa. Janari Lund leidis taksost rahakoti, telefonid ja tahvelarvuti, seejärel väljus taksost ka tema.

Viljandi vallas, Pärsti külas asuva lasteaia juures, on kooskõlas 16.11.2018.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, kd 5, tl 89-103) nähtuvate asjaoludega. Sündmuskohal (Viljandi mk, Viljandi vald, Pärsti küla, Mõisa tee 10 juures tänaval, Kooli bussipeatuse juures) on näha teepeenral ja sõiduteel vereloike ja leitud erinevaid esemeid, s.h USB juhe, kilekott ja jooneline paber, BLUETOOTH käed-vabaseade, sinist värvi sõrmkinnas ja valget värvi kõrvaklapid, musta värvi meeste king. Kannatanu A. R ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütluste kohaselt pandi kannatanu suhtes 16.11.2018 ööl toime intensiivne vägivald – kannatanut peksid süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund nii käte kui ka jalgadega kuni kannatanul kadus teadvus. Kannatanul kadus tema peksmise käigus ära king (KoTo, kd 5, tl 30).

süüdistatavate tegevused ja asukohad 16.11.2018 ajavahemikus kell 00.38 kuni kell 10.00. Tõendatud on, et 16.11.2018 kell 00.38 helistab Germo Sorval takso tellimise nr-le 1300. Germo Sorval asub sel ajal Viljandi kesklinna katva tugijaama levipiirkonnas. Kell 00.42 asub Janari Lund sama tugijaama piirkonnas. Tugijaama suuna järgi katab see Valuoja orgu ja Paalalinna linnaosa. Kell 00.48 on Janari Lund liikunud Viljandi linnas Paalalinna linnaosa serval asuva tugijaama levipiirkonda, tugijaama suund on Vastemõisa poole. Kell 00.50 on Janari Lund liikunud Viljandi maakonnas Vastemõisa tugijaama levipiirkonda. Telefoni liikumise järgi võib öelda, et see liigub Viljandi linnast Pärsti asulasse. Kell 01.09 ja 01.10 ajal on Janari Lund Viljandimaa Auksi ja Vastemõisa tugijaamade levipiirkonnas, mille vahele jääb ka kuriteo sündmuskoht Pärsti asula. Kell 01.20 on Janari Lund liikunud Viljandi linna Paalalinna linnaosa katva tugijaama levipiirkonda. Kell 01.21 ja 01.23 helistab ta T.Kile, ka tema asub Viljandis Paalalinna linnaosas. 16.11.2018 kell 01.37 on liikunud Janari Lund Viljandimaal Auksi ja sealt edasi Olustvere ja Võhma tugijaamade piirkonda. Kell 02.26 on Janari Lund Järvamaal Imaveres. Kell 02.33 on Janari Lund Järvamaal Roosna-Alliku tugijaama levipiirkonnas, sealt edasi liigub Kadrina asulasse ning kell 03.40 kuni 05.00 asub Rakvere ja Kunda kandis. Kell 05.17 on ta liikunud Ida-Virumaale Aseri tugijaama levipiirkonda. Kell 06.13 on ta Kohtla-Järve tugijaama piirkonnas, kell 07.05 Ida-Virumaal Kauksi tugijaama levipiirkonnas. Edasi liigub Jõgevamaale Mustvee linna. Kell 07.47 on Janari Lund Jõgeva linnas. Kell 08.10 on Janari Lund Põltsamaal. Kell 08.27 on Janari Lund Kolga-Jaani tugijaama levipiirkonnas. Kell 08.39 ja 08.45 on Janari Lund liikunud Viljandimaal Mähmaja Saarepeedi tugijaamade levipiirkonda. Alates kell 08.56 kuni 11.06 on Germo Sorval, Janari Lund ja T.K Viljandi linnas, alguses Vaksali 7 asuva tugijaama piirkonnas ning peale kella 10.00 on nad Paalalinna linnaosa katvate tugijaamade levipiirkonnas. Asitõendi vaatlusprotokolli 19.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 176-191) kohaselt on vaadeldavaks objektiks on Janari Lundile kuuluv mobiiltelefon YuLong Coolpad, milles SIM kaart telefoninumbrile XXXXXXXXX . Tõendatud on, et 15.11.2018 kell 23.07 toimub telefoni Messengeri äppis vestlus Janari Lundi ja A.A.T vahel, kus Janari Lund ütleb, et me lööme taksojuhi nokki. 16.11.2018 kell vestleb Janari Lund M.K ning kell 02.39 teatab, et kohe varsti Kundas. A

Asitõendi vaatlusprotokolli 19.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 162-175) kohaselt on vaadeldavaks objektiks Germo Sorvalile kuuluv mobiiltelefon HUAWEI ATU-L21, milles kaks SIM kaarti telefoninumbritele xxxxxxxxx ja xxxxxxxx . Tõendist nähtub, et Germo Sorvali telefonis olev GPS appi logi 16.11.2018 kella 04.03 ja 08.53 vahel, mille järgi kell 04.03 liigub telefon Rakverest Roodevälja kandist läbi Jõhvi. Mustvee, Jõgeva, Põltsamaa ja Kolga-Jaani Viljandisse. Viljandisse jõutakse enne kella 09.00. Kella 09.00 paiku näitab GPS äpp, et telefoni kasutaja sõidab Viljandisse Musta teelt, kus ta sõidab Rohelisele tänavale, sealt Tallinna tänavale ja siis Looga tänavale, kust liigutakse Leola tänavale. Leola ja C.R.Jakobsoni ristmikult liigutakse Jakobsoni tänaval suunaga Valuoja pst poole. C.R.Jakobsoni tänava ja Valuoja pst ristmikul liigub telefon Valuoja pst suunaga Paala teele. Paala teel liigub telefon Riia mnt surnuaia juurde, Ugala teatri poolsesse külge. Siis näitab, et edasi liigub telefoni kasutaja jala ning liigub teatri juurest Reinu teele, sealt Hariduse tänaval asuva Lennukitehase hoone juurde. Sealt edasi Viljandi Gümnaasiumi juurde, edasi Valuoja orgu. Sealt läbi vahetänavate Lääne tänavale, Kodu tänavale ja lõpp-punkt on Suur-Kaare xx maja. Hiljem liigub telefon Viljandi politseijaoskonda. Asitõendi vaatlusprotokoll 19.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 151-161) T.Kile kuuluva mobiiltelefoni ning selles oleva GPS äpp logi vaatluse kohta tõendab, et T. Ki telefon asus 16.11.2018 kell 04.01 Rakveres Roodevälja kandis. Tunnistaja A.P ütlustest ja protokolli lisa - Google maps kaart (KoTo, kd 5, tl 44-45), millest nähtub, et tema leidis rahakoti Kadrina lähedalt. See oli ühe tee ääres maas. Ta võttis üles ja viis Grossi poodi Kadrinas. Rahakott oli nahast, märg ja ligunenud. Rahakotis raha ei olnud. Asitõendi

vaatlusprotokollist 17.12.2018 koos fotodega (KoTo, kd 5, tl 143-144) nähtub kannatanu A.Rlt äravõetud rahakott koos selles olnud esemetega. Tunnistaja A.T ütlustest (KoTo kd 5, tl 39-44) nähtub, et tema on Germo Sorvali ja Janari Lundi tuttav. Novembris 2018 tulid nad autoga tema juurde Kundasse, see oli öösel. Germo Sorvali ja Janari Lundiga oli kaasas ka T.K.

200 lg p 4, 7 ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 G. Sorvali puhul ja KarS § 200 lg p 7 ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 J. Lundi puhul) ja seega on tegemist kuritegude ideaalkogumiga. KarS § 200 lg 1 sätestab, et röövimine on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises ja antud juhul oli nii sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX ja sõidukis (süüdistuse kohaselt taksos) olnud tahvelarvuti, mobiiltelefoni ning sularaha näol tegemist vallasasjadega TsÜS § 50 lg-te 1, 2 mõttes. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast vallasasja. Süüdistatavate jaoks on asi võõras, kui see ei ole nende omandis ehk sellele vallasasjale ei ole vallasomandit AÕS § 92 kohaselt tekkinud. Kannatanu A. R ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustest ja tegevustest nähtuvalt süüdistatavatel puudusid igasugused õigused nii kannatanu valduses olnud sõidukile, millega kannatanu osutas taksoteenust, kui ka kannatanule kuuluvatele s.o tema omandis olevatele asjadele, mis asusid taksos s.h tahvelarvuti, mobiiltelefoni ning sularaha 120 eurot. Need asjad olid süüdistatavatele võõrad vallasasjad. Kuriteo asjaoludest nähtub, et G. Sorval ja J. Lund ei pannud toime ainuüksi võõraste vallasasjade kannatanult äravõtmist, vaid asjade kannatanult äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Vägivald võib ilmneda ähvardamises (KarS § 120), kehalises väärkohtlemises (KarS § 121) või raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118). Vägivalla kasutamine kannatanu A.R suhtes on usaldusväärselt tõendatud nii kannatanu kui ka süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustega, mille kohaselt Germo Sorval ja Janari Lund peksid kannatanut korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, millised on tõendatud nii kannatanu ütlustega kui ka eelnevalt käsitletud meditsiinidokumentidega (s.h patsiendikaardiga nr 1813598 - KoTo, kd 5, tl 8283, kiirabikaardiga - KoTo, kd 5, tl 82-84 ja isiku ekspertiisiaktiga nr 18E-LÕI0106 - KoTo, kd 5, tl 85-86p), ning kannatanule tekitatud tervisekahjustusi kohus siinjuures täiendavalt kordama ei hakka, eelmärgitu leidis käsitlemist käesoleva kohtuotsuse p. 3.7. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, s.h löömine, peksmine, käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (RKKK nr 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis inimeste puhul on erinev. Seetõttu tuleb KarS § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. (RKKK nr 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütlustest nähtuvalt tundis ta toimepandud vägivalla tõttu tugevat füüsilist valu ja ta kaotas peksmise tõttu teadvuse ning võttes arvesse kannatanule tekitatud hulgivigastusi ning kannatanu suhtes toimunud peksmise kestvust (ca 3-4 minutit), siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Õiguskirjanduses (Sootak – KarS. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljanne. 4. trükk, § 200 komm. 5-9.2) on käsitletud vägivalda röövimise koosseisutunnusena ja on asutud seisukohale, et vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ning võib olla nii avalik (kannatanu või kolmanda isiku nähes) kui ka salajane (nt löök selja tagant, mis põhjustab teadvusekaotuse). Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, mis tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse.

tekkinud teadvusetusseisundi näol tegemist kestva vägivallaga. /../Soov võtta kannatanult telefon ja rahakott tekkis süüdistataval kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul, siis tuleb kolleegiumi arvates kasutatud vägivalda käsitleda asjade hõivamise vahendina.“ Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund kannatanult tahvelarvutit, mobilltelefoni ja sularaha ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõttes tegutsesid ühiselt isikute grupis kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes ja seda nii kannatanu vastupanu murdmises vägivallaga kui ka kannatanult asjade äravõtmisel. Seega süüdistatavate J. Lundi ja G. Sorvali tegu on toime pandud grupi poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, G. Sorvali tegu sisaldab lisaks korduvuse ja tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, kuna isik on varasemalt röövimises süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-764 (KoTo, kd 7, tl 30-39). Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund panid kannatanult asjade (tahvelarvuti, mobiiltelefoni ja sularaha) äravõtmise toime kavatsetusega. Kannatanu peksmise käigus otsis Janari Lund taksos raha ja asju, mida oleks võimalik kannatanult ära võtta ja müüa. Ta leidis kannatanu rahakoti, telefoni ja tahvelarvuti. Pärast asjade leidmist jätkasid G. Sorval ja J. Lund kannatanu peksmist. Sellega seadsid süüdistatavad G. Sirval ja J. Lund eesmärgiks kannatanu asjade äravõtmise, kuna neile oli teada, et see on võimalik kannatanu suhtes rakendatava vägivallaga. Süüdistatavate ütluste pinnalt võib teha järelduse, et kannatanule kuulunud asjad (tahvelarvuti, mobiiltelefon ja sularaha) võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mida kinnitab süüdistatavate käitumine - kõigepealt otsiti sõidukist asju, mida oleks võimalik omastada ja pärast asjade vägivallaga äravõtmist jäeti kannatanu kui asjade omanik kestvalt nendest ilma. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid.

takso hõivati vägivallaga just ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Pigem kinnitab süüdistatavate käitumine, et takso võeti kannatanult vägivallaga ära selle omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisu tunnusena näitab kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes (Sootak – KarS. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljanne. 4. trükk, § 199 komm. 30.1.). Käesoleval juhul ei ole süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi käitumises tuvastatav, et nad oleksid soovinud sõidukit hõivata selleks, et jätta sõiduki omanik või antud juhul selle seaduslik valdaja - A.R sõidukist kestvalt (s.o alatiselt või pikemaks ajaks) ilma. Lähtudes asjaolust, et kohus ei tuvastanud Germo Sorvali ja Janari Lundi käitumises kannatanu A.R valduses olnud sõiduki äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärki, tuleb Germo Sorval sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX röövimise süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi õigeks mõista ning samuti tuleb Janari Lund sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX röövimise süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista subjektiivse koosseisu puudumise tõttu.

1-18-764 (vt. karistusregistri väljavõtted ja kohtuotsus KoTo, kd 7, tl 30-39; tl 142-146). Antud juhul on Germo Sorval, Janari Lund ja T.K mootorsõiduki ajutise kasutamise toimepannud kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes. Mootorsõiduki kasutaja ja järelikult KarS § 215 koosseisu täideviija (kaastäideviija) on nii isik, kes juhib mootorsõidukit (antud juhul G. Sorval), kui ka isik, kes üksnes sõidab kaasa omavoliselt ajutise kasutamise eesmärgil kannatanult äravõetud sõidukis (J. Lund, T. K). Germo Sorvali ja Janari Lundi teopanuseks on veel ka ühiselt vägivallaga kannatanult sõiduki hõivamine. Kohus leiab, et süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund täitisid oma käitumisega KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Subjektiivsest küljest eeldab asja omavoliline kasutamine tahtlust kõigi asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Germo Sorval ja Janari Lund panid teo toime kavatsetult. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et neil tekkis ühiselt mõte taksojuhti rünnata, ta autost välja visata ning seejärel autoga sõitma minna. Süüdistatavad realiseerisid algselt kavandatud teoplaani. Süüdistatavate teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kannatanu M.V ja tunnistaja H.T riimuvate ütlustega on tõendamist leidnud, et 2018.a. oktoobrikuus tungisid R.Li, K.E.R ja Janari Lund Valuoja orus kannatanule kallale ja lõid teda. Janari Lund lõi M.Vi jalaga ühe korra näkku (KoTo, kd 4, tl 187-189, tl 193-194). Kannatanu M. Vi ütluste kohaselt ründas teda kõigepealt R.L, seejärel K.E.R ning lõpuks lõi teda ka Janari Lund. Löömise tõttu tundis kannatanu valu ning löögi tagajärjel sai kannatanu vigastusena verevalumi lõua piirkonda. Ka tunnistaja H. T ütlustega on tõendatud, et kannatanul oli lõua piirkond pärast löömist sinine. Kannatanu seaduslik esindaja Mirjam Volt oma ütlustes on kirjeldanud pojaga 2018.a. oktoobris toimunud sündmust sõprade vahelise nägelemisena ja kui tema poeg M.V sel päeval koju tuli, siis oli märgata tal vigastusi suu nurgas ja nina juures (KoTo, kd 4, tl 190). Kannatanu M.V vigastusi tõendab perearst R.S 24.10.2018 saatekiri, mille kohaselt M.V raviloost nähtub, et tal on huulenurgad katki. Patsiendi (M. V) sõnade kohaselt peksti jalaga vastu nina ja mõlemast sõõrmest jooksis verd. Rusikaga löödud vasemale lõualuusse, näha 1,5 cm läbimõõduga verevalum (KoTo, kd 5, tl 1). Seoses kohtuistungil tunnistaja K.E.R poolt ütluste andmisest keeldumisega võttis kohus vastu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja avaldas (KoTo, kd 4, tl 192). K.E.R 14.11.2018.a. antud ütlustest nähtub, et 20.10.2018.a. õhtul kella 18.00 paiku tungis ta koos R.Li ja Janari Lundiga kallale M.Vle, keda R.L lõi ühe korra rusikaga näkku, Janari Lund lõi kannatanut M.Vi jalaga näkku, löök tabas M.V nina nii, et tal jooksis ninast verd ning K.E.R lõi M.Vi käega näkku (KoTo, kd 5, tl 6). Tunnistaja K.E.R ütluste kohaselt oli M.V peksmine eelnevalt kavandatud vastavalt tema, R.Li ning Janari Lundi samal päeval mõni aeg varem toimunud kohtumisel. K.E.R rääkis Janari Lundile plaanist M.Vle peksa anda. Janari Lund küll ei teadnudki, kes see M on, aga oli selle plaaniga nõus. Tartu Maakohtu 22.03.2019.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1046 on K.E.R 20.10.2018.a. M.V suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistatud ning KarS § 87 lg 1 p 6 alusel vabastatud karistusest (KoTo, kd 5, tl 2-4). Süüdistatava Janari Lundi ütlustest (KoTo, kd 8, tl 64p-65) nähtub, et ta lõi 2018.a. Valuoja orus M.Vi jalga näkku, kuigi Janar Lundil ei olnud kannatanuga eelnevalt mitte mingit tüli ega pahandust. Nähes, et K.E.R ja R.L lõid kannatanut eelnevalt, siis otsustas Janari Lund samuti osaleda kannatanu peksmises. Ta on selgitanud endapoolset kannatanu löömist järgnevalt: „Ma mõtlesin, et ega ma ka halb olla ei saa ja panin ka ühe paugu.“ Seega eelnevalt uuritud tõenditest kogumis nähtub, et Janari Lund on oma käitumisega realiseerinud temale inkrimineeritud teo objektiivse koosseisu KarS § 121 lg 1 järgi. Kehalise väärkohtlemisega (KarS § 121) rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. KarS § 121 kohaselt on kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. RKKKo nr 3-1-1-28-07 p 7 kohaselt on tervise kahjustamiseks KarS § 121 mõttes iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervise kahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul on leidnud vastuvaidlematult tõendamist, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas lõi Janari Lund kannatanut jalaga näkku, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse - vigastused näos. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et eeltoodud tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu. Rahvusvaheline Valu-uuringute

Assotsiatsioon (International Association for the Study of Pain) defineerib valu kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat meeltega või tundmuslikult tajutavat aistingut või asjassepuutuva isiku poolt sellise kudede kahjustamisena kirjeldatavat aistingut. Valulävi on subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb (RKKKo nr 3-1-1-60-10, p 16). Olukorras, kui kannatanule on põhjustatud tervisekahjustus peapiirkonnas vigastustena, puudub kohtul alus kahelda, et kannatanu tundis valu. Lisaks märgib kohus, et arvestades süüdistatava tegu, mis seisneb kannatanule jalaga näkku löömises, ja millega tekitati kannatanule vigastusi, siis ei ole kahtlust, et kannatanu suhtes toimunud kehaline väärkohtlemine oli niivõrd intensiivne, et sellise tegevuse tulemusena kannatanul valuaistingu tekkimine on mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt äratuntav. Kohtu hinnangul pani süüdistatav Janari Lund kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetusega, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus järeldab süüdistatava J. Lundi kavatsetust kannatanu M.V suhtes kehalist väärkohtlemist toime panna asjaoludest, mille kohaselt oli M.V suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine oli eelnevalt kavandatud Janari Lundi, R.Li ning K.J.L samal päeval mõni aeg varem toimunud kohtumisel. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

mittetäitmine. Viljandi maakonna alaealiste komisjonis on G. Sorvali õigusrikkumisi arutatud neljal korral. Viljandi Linnavalitsuse vastusest 09.10.2018 (KoTo, kd 7, tl 40-41) ilmneb, et Maarjamaa Hariduskolleegiumis kindlat režiimi jälgides läks Germo Sorvalil koolis suhteliselt hästi – töötas tundides kaasa ja käitus korralikult. Samast tõendist selgub ka asjaolu, et Maarjamaa Hariduskolleegiumist suvisel koolivaheajal viibides 2017.a. pani toime õigusrikkumisi ning septembris keeldus vabatahtlikult õppekohta tagasi minemast ning hulkus 3 nädalat ringi. 19.08.2018 lahkus Germo Sorval omavoliliselt Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuse territooriumilt. 17.09.2018 oli G. Sorval kriminaalhooldaja vastuvõtul käies purjus ja haises alkoholi järele. 09.10.2018 toimunud vestlusest G. Sorvali emaga L.Siga selgus, et Germo Sorval annab lubadusi käituda hästi, aga tegelikult ei suuda oma lubadusi täita. Ema toodud näite kohaselt tarbib Germo Sorval igal nädalavahetusel alkoholi. Samuti ööbib G. Sorval nädalavahetuseti sageli kodust eemal. Xxxxxxxx Koolist klassijuhataja E. T poolt 08.10.2018.a. antud iseloomustuse kohaselt on G. Sorval 2018 õppeaasta algusest xxxxxxxx Kooli 9. klassi õpilane. Koolis käitumise ja õppimisega probleeme ei ole, kuid 17.10.2018 hommikul ei jõudnud G. Sorval kooli, kuna oli tarvitanud alkoholi (KoTo, kd 7, tl 43). Germo Sorval omab varasemat karistatust, teda on karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-764 KarS § 121 lg 1; § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 26 päeva KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Katseajaks määrati lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 4 alusel - jätkata üldhariduse omandamist (KoTo, kd 7, tl 30-39, tl 144-146). Tartu Maakohtu 23.11.2018 määrusega pöörati Germo Sorvalile Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust täitmisele. Viru Maakohtu 05.02.2020 kohtumäärusega nr 1-18-764 vabastati G. Sorval Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega nr 1-18-764 mõistetud ja Tartu Maakohtu 23.11.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega (kandmata karistus 9 kuud 16 päeva vangistust), Tartu Maakohtu 14.02.2020.a. kohtumäärusega nr 1-19-225 Germo Sorval vahistati alates 21.02.2020.a. (KoTo kd 2, tl 107-111, tl 121-125). Janari Lundi suhtes 04.12.2018 koostatud kohtueelsest ettekandest (KoTo, kd 7, tl 70-72) nähtub, et Janari Lund on sündinud 07.07.2002 ja elab koos ema V.Li ja õega. Ema sõnul on Janari Lundi käitumine lähedaste suhtes ettearvamatu ja nad tunnevad pidevat hirmu. Ema väitel on poeg rusikatega pekstes lõhkunud kodus korteri siseukse, selle ümbruse ja oma toa seinad. Hirmus poja käest peksa saada on ema Janari Lundi agressiivsel nõudmisel käinud öösel 3 kilomeetri kaugusel asuvast tanklast pojale sigarette ostmas. Ema sõnul tarvitab poeg peaaegu igal päeval alkoholi. Perele on Viljandi Linnavalitsuse poolt määratud tugiisik ja nendega on töötanud erinevad spetsialistid, kuid Viljandi Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti ja tugiisiku hinnangul on J. Lundi käitumine varasemaga võrreldes oluliselt halvenenud. Janari Lund on lõpetanud lihtsustatud õppekava alusel 9 klassi. On õppinud Lahmuse Koolis. Tartu Maakohtu 24.03.2017 kohtumäärusega nr 1-17-2867 paigutati J. Lund eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni tähtajaga kuni 31.08.2018 Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe Õppekeskusesse. Pärast 9. klassi lõpetamist ei läinud J. Lund tööle ega edasi õppima. Janari Lundi õigusrikkumisi on arutatud Viljandi maakonna alaealiste komisjonis 7-1 korral. Viljandi Linnavalitsuse poolt 13.11.2018 antud vastusest (KoTo, kd 7, tl 67-68) nähtub, et J. Lundi käitumine on ettearvamatu, ta ärritub kergesti ja tarbib tihti alkoholi. J. Lund on käinud V.Li töö juures jõuliselt raha nõudmas ning emal ei jäänud muud üle, kui andis J. Lundile pangakaardi kätte. Janari Lundi on varasemalt kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-764 KarS § 215 lg 2 p 2 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud kohaldades KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel katseaega 1 aasta ning Tartu Maakohtu 24.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3732 on Janari Lund KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud

vangistusega 6 kuud ning on vabastatud karistusest ja allutatud KarS § 87 lg 1 p 2 alusel käitumiskontrollile 10 kuuks. Kuivõrd Germo Sorval ja Janari Lund on kuritegude toimepanemises süüdi, siis tuleb neid toimepandud kuritegude eest karistada. KarS § 56 sätestab karistamise alused. Lähtudes KarS § 56 lõikest 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Germo Sorvalile inkrimineeritud kuriteod KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi, KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi on tõendamist leidnud (KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX röövimises mõistis kohus Germo Sorvali õigeks). Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 17.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-52-13 p 19) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Germo Sorvalile esitatud süüdistuse puhul KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi leidis kohus, et tegemist on süütegude ideaalkogumiga. Sellisel juhul mõistetakse süüdistatavatele üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse KarS § 63 lg 1 järgi (RKKKo nr 31-1-5-11). KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette kolmekuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 215 lg 2 p 1, 2, lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Süüdistatavale Germo Sorvalile tuleb karistus mõista seaduse kohaselt, mis näeb ette raskema karistuse s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 45 lg 2 sätestab, et kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui 18-aastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Kuna G. Sorval pani kuriteo toime alaealisena, siis on temale KarS § 200 lg 2 p 4, 7 mõistetava vangistuse alamääraks kolm aastat ja ülemmääraks kümme aastat vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 6 aastat 6 kuud vangistust. Süü suurust mõjutavate asjaoludena arvestab kohus, et taksost kannatanule A. Rle kuuluvate asjade röövimise süüdistuse puhul on 2 kvalifitseerivat tunnust: esmalt see, et Germo Sorval on röövimise toime pannud korduvalt - teda on varem karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. kohtuotsuse järgi m.h ka röövimise toimepanemise eest, ning teiseks, röövimine on toimepandud grupi poolt. Võõra vallasasja s.o sõiduauto Mercedes Benz omavolise kasutamise puhul esineb 3 kvalifitseerivat tunnust - G. Sorval pani teo toime isikuna isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et Germo Sorvali süü

on keskmisest suurem, arvestades teo toimepanemise asjaolusid, milleks on intensiivne vägivald kannatanu suhtes, seejuures kannatanu peksmine käte ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse kuni kannatanul teadvuse kaotuseni ning hiljem läbipekstud kannatanu panemine sõiduki pagasiruumi ja sellisel viisil mööda Eestit ringi sõitmine. Siinjuures tuleb arvestada sedagi, et vägivalla kasutamisega kaasnesid kannatanule meditsiinilist sekkumist vajavad vigastused. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna G. Sorvali puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus KarS § 58 järgi ei tuvastanud. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et G. Sorvali süü on mõnevõrra alla keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Germo Sorvalit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et isikut on ka varem karistatud röövimise ja võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise toimepanemise eest, kuid isik on suhtunud varasemalt kohaldatud karistusse ükskõikselt. Üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt isikule mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 200 lg 2 p 4, 7 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse, mistõttu Germo Sorvalit on võimalik eelmärgitud süüdistuse kohaselt karistada üksnes vangistusega. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Germo Sorvalit karistada KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi karistusega, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra s.o vangistusega 5 aastat 10 kuud. Germo Sorvali poolt toime pandud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süü suurust mõjutava asjaoluna arvestab kohus, et Germo Sorvali süü temale inkrimineeritud kuriteos ei ole väike põhjusel, et süüdistatav on toime pannud neli varguse episoodi ja vargusega on kahju tekitatud kolmele kannatanule. Alkoholivargus oli süüdistuses kajastatud ajavahemikul kujunenud süüdistatava elustiiliks. Samas tuleb tähelepanna sedagi, et süüdistatav ei tekitanud vargusega kannatanutele olulist kahju. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et G. Sorvali süü KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos jääb alla keskmise. Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et isikut on varem varguse toimepanemise eest karistatud, kuid isik on suhtunud kohaldatud karistusse ükskõikselt. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt leiab kohus, et G. Sorvalile mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus leiab, et arvestades varguse episoodide hulka on põhjendatud G. Sorvalile süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kohaldada karistuse liigina vangistust. Vangistuse kasuks räägib ka asjaolu, et kuriteod on toimepandud G. Sorvalile 20.02.2018.a. Tartu Maakohtu otsusega määratud katseajal ning vaatamata eelnevale karistusele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Seega rahaline karistus toimepandud kuriteo eest ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat 6 kuud vangistust. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Germo Sorvalit karistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi karistusega alla sanktsiooni keskmist määra s.o vangistusega 1 aastat 6 kuud.

Germo Sorvali poolt toime pandud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (20.07.2018 ja 29.09.-30.09.2018 episoodides) näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süü suurust mõjutava asjaoluna arvestab kohus, et Germo Sorvali süü temale inkrimineeritud kuriteos ei ole väike põhjusel, et süüdistatav on toime pannud kaks võõra vallasasja omavolise ajutise kasutamise episoodi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et G. Sorvali süü KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos jääb alla keskmise. Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et isik omab varasemat karistust võõra vallaasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kuid ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt leiab kohus, et G. Sorvalile mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus leiab, et arvestades KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuriteo episoodide arvu ning varasemat karistatust tuleb süüdistuses eelmärgitud süüdistuses kohaldada karistuse liigina vangistust. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 1 aasta 6 kuud vangistust. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Germo Sorvalit karistada KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi karistusega alla sanktsiooni keskmist määra s.o vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat tuleb mõista Germo Sorvalile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 02.10.2018-04.10.2018, s.o 3 päeva ja 16.11.201810.12.2018, s.o 24 päeva, kokku 27 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Germo Sorvalil kandmata karistuseks vangistus 5 aastat 11 kuud 3 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Germo Sorvalile mõistetavat karistust s.o 5 aastat 11 kuud 3 päeva vangistust Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse s.o 9 kuud 16 päeva vangistust võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 8 kuud 19 päeva vangistust. Germo Sorvalile vangistuse kandmise algusajaks arvata tema vahistamise kuupäev 21.02.2020.a. Janari Lundile inkrimineeritud kuriteod KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi, KarS § 121 lg 1 järgi ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi on tõendamist leidnud (KarS § 200 lg 2 p 7 järgi sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga 548 BPF röövimises mõistis kohus Janari Lundi õigeks). Janari Lundile esitatud süüdistuse puhul KarS § 200 lg 2 p 7 ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi on tegemist süütegude ideaalkogumiga, millisel juhul KarS § 63 lg 1 alusel mõistetakse süüdistatavale üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul on selleks seadusesätteks KarS § 200 lg 2 p 7, mis sätestab karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 45 lg 2 sätestab, et kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui 18-aastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Kuna J. Lund pani kuriteo toime alaealisena, siis tuleb lähtuda KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistusraamist 3-10 aastat vangistust. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 6 aastat 6 kuud vangistust. Süü suurust mõjutavate asjaoludena tegudes, mis seisnevad taksost A. R asjade ja sularaha röövimises ja sõiduki Mercedes Benz omavolilises kasutamises arvestab kohus Janari Lundi puhul (niisamuti nagu Germo Sorvali puhulgi), et Janari Lund pani need süüteod toime isikute grupis koos Germo Sorvaliga kasutades kannatanu A.R suhtes intensiivset vägivalda, kannatanut löödi korduvalt nii käte kui ka jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse, mille tagajärel tekitati kannatanule

hulgivigastusi ning seejärel paigutati läbipekstud ja teadvusetu kannatanu auto pakiruumi ja sõideti mööda Eestit ringi. Kannatanult asjade röövimine toimus ajal kui kannatanu oli vägivalla tulemusena kaotanud teadvuse. Erinevalt G. Sorvalist ei olnud Janari Lund varem röövimisi toime pannud, mistõttu on Janari Lund süü on keskmine, antud juhul Germo Sorvali süüst mõnevõrra väiksem. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna J. Lundi puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus KarS § 58 järgi ei tuvastanud. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et J. Lundi süü on alla keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Janari Lundi mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et J. Lundi on varem karistatud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise toimepanemise eest, kuid varasem karistatus ei ole ärahoidnud uue kuriteo toimepanemist. Üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt isikule mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 200 lg 2 p 7 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse, mistõttu Janari Lundi on võimalik eelmärgitud süüdistuse kohaselt karistada üksnes vangistusega. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Janari Lundi karistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistusega, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra s.o vangistusega 5 aastat 6 kuud. Janari Lundi poolt toime pandud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Sanktsooni keskmine määr on 6 kuud vangistust. Rahalise karistuse kohaldamise välistab asjaolu, et kuriteod on toimepandud J. Lundile 20.02.2018.a. Tartu Maakohtu otsusega määratud katseajal ning vaatamata eelnevale karistusele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Seega rahaline karistus toimepandud kuriteo eest ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes ning osundatud asjaoludel tuleb antud kuriteo eest karistusena kõne alla üksnes vangistus. Janari Lundi süü on suurem, kuna vägivalla kasutamisega kaasnesid kannatanule nii füüsiline valu kui ka kehavigastused. Janari Lundi käitumist iseloomustab teatav küünilisus, mis nähtub nii sellest, et ta lõi kannatanut jalaga näkku kui ka sellest, et kuigi ta kannatanut ei tundnud, oli ta oma kaaslaste ettepanekul koheselt nõus ühinema kehalise väärkohtlemise toimepanemiseks kannatanu suhtes. Eeltoodud asjaoludel on Janari Lund süü üle keskmise. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna J. Lundi puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus KarS § 58 järgi ei tuvastanud. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et J. Lundi süü on keskmine.

Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Janari Lundi karistada KarS § 121 lg 1 järgi karistusega sanktsiooni keskmises määras s.o vangistusega 6 kuud. Janari Lundi poolt toime pandud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (29.09.-30.09.2018 episoodis) näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Janari Lundi süü ei ole väike põhjusel, et teos sisaldub 2 kvalifitseerivat tunnust - J. Lund pani teo toime isikuna isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja grupi poolt. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et J. Lundi süü KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos jääb alla keskmise. Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et isik omab varasemat karistust võõra vallaasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kuid ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt leiab kohus, et J. Lundile mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus leiab, et arvestades J. Lundi varasemat karistatust tuleb süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kohaldada karistuse liigina vangistust. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 1 aasta 6 kuud vangistust. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Janari Lundi karistada KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi karistusega alla sanktsiooni keskmist määra s.o vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista Janari Lundile liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuud vangistust võrra ning mõista Janari Lundile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Janari Lundile vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 16.11.2018.a. V Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbivaatamata. Käesoleva kohtuotsusega teeb kohus otsustuse kannatanute A.R, A.K, MTÜ Tarvastu Motoklubi, Viljandi Tarbijate Ühistu, Aldar Eesti OÜ ja Circle K Eesti AS tsiviilhagides. Kohus on selgitanud käesolevas kriminaalasjas kohtumenetluse pooltele kahju hüvitamise nõuetes tõendamiskoormust nii eelistungil (KoTo, kd 1, tl 121) kui ka kohtuistungil tsiviilhagide läbivaatamisel.

Germo Sorvali kaitsja leidis, et kannatanu A.R tsiviilhagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks, kuna on ebaselge. Tõendatud ei ole kannatanu keskmise töötasu suurus enne kallaletungi ning ei ole küllaldaselt tõendatud kantud kulutused (KoTo, kd 8, tl 157). Janari Lundi kaitsja leidis, et kannatanu A. R tsiviilhagi puhul on küsitav saamata jäänud töötasu osa, kuna ei ole teada tema varasemad tulud. A. R mittevaralise kahju nõude osas leidis kaitsja, et see ületab märkimisväärses ulatuses Riigikohtus valminud mittevaralise kahju kohtupraktika analüüsist nähtuvaid kannatanutele väljamõistetud hüvitiste keskmisi mediaane (KoTo, kd 8, tl 129p). Tsiviilkostja L.Si esindaja taotles, et L.Si suhtes tuleb jätta tsiviilhagi rahuldamata ja tema korteriomand tuleb vabastada hüpoteegi alt. L. Sorvali esindaja leidis, et L.S on teinud endast kõik mõistlikult võttes võimaliku, et kahjusid ära hoida ning on eelmärgitud asjaolude kohta esitanud tõendid, kuid A.T vastupidiselt tõendeid esitanud ei ole. L. Sorvali esindaja leidis, et kannatanu A. R mittevaralise kahju hüvitis ei ole põhjendatud. Samuti juhtis tsiviilkostja esindaja tähelepanu, et kulutused seoses hambakivi eemaldamisega ei ole põhjendatud, samuti kulutused, mis ei olnud kantud A.R või tema elukaaslase poolt (KoTo, kd 8, tl 127-128). Tsiviilkostja A.Ti esindaja leidis, et L.Si esindaja esitatud tõendid ei tõenda seda, et L.S oleks kõik endast oleneva teinud ja nüüd vabaneks vastutusest. A. T esindaja hinnangul ei ole põhjendatud vabastada üht solidaarvastutajatest solidaarvõlgnikest ja jätta ülejäänud vastutajate ring väiksemaks. A.Ti ühisomandi korterile võib piirangutest vabastada (KoTo, kd 8, tl 128). Tsiviilkostja V.L avaldas, et kui on vaja maksta, siis maksab oma väikesest palgast (KoTo, kd 8, tl 128p).

Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud ja hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse. Tuvastanud kahju suuruse tuleb kohtul järgnevalt anda hinnang põhjusliku seose olemasolu kohta kahju tekitanud teo ning kahju vahel. Põhjuslik seos on olemas, kui tegu on tagajärje saabumise eeldus, mis tähendab, et ilma teota ei oleks tagajärg (s.o kahju tekkimine) saabunud. Kohtu hinnangul esineb põhjuslik seos kannatanul kahju tekkimise ja G. Sorvali ja J. Lundi kuriteo vahel, sest kui kuritegu ei oleks toime pandud, siis ei oleks kannatanul kahju tekkinud. Kahjutekitamine on antud juhul VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane, kuna kahju tekitati kannatanu omandi ja valduse rikkumisega, eelmärgitud esemed olid kannatanu omandis ja valduses. Kohus leiab, et tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanule hüvitamisele. Kohus ei nõustu tsiviilkostja L. Sorvali esindaja seisukohaga, et kannatanul puudub õigus nõuda tahvelarvuti kaante ja kaitsekile maksumusi, kuna tõendatud ei ole kannatanu omand tahvelarvuti kaantele (Book Cover Samsung TabA 10.1 hinnaga 39,90 eurot) ja kaitsekilele (MyScreen Samsung TabA, hinnaga 4,95 eurot), kuna maksjana on arve-kviitungitel märgitud KKK Kontracht OÜ (vt. KoTo, kd 6, tl 40). Antud juhul omab kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et eelmärgitud asjad olid kuni nende röövimiseni süüdistatavate poolt kannatanu A. R otseses valduses ning vastavalt AÕS § 40 lg-le 1 ja 2 on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu ning omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. AÕS § 84 lg 2 kohaselt isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja hävimise või selle väärtuse vähenemise eest. (Samas on kannatanu esindaja selgitanud, et omand eelmärgitud esemetele kuulus kannatanule, kuigi nende esemete eest oli tasunud kannatanule kuulunud äriühing KKK Kontracht OÜ). 2) Kahjustatud – kasutuskõlbmatud kannatanu A.R riided ja asjad (s.h kuriteo toime toimepanemisel kahjustatud ja äravõetud esemed ja raha, vastavalt kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte p II - vt. KoTo kd 8 tl 113-113p), summas 612,75 eurot, s.h: teksapüksid Pierre Cardin, Deuwille hinnaga 95 eurot ja Pierre Cardin rihm hinnaga 38 eurot, maksumus tõendatud kannatanu A. R ütlustega (KoTo, kd 5, tl 37); nokkmüts Essential Oasis hinnaga 16,10 eurot, maksumus tõendatud ostukviitungiga nr 1228-014689 05.05.2018 (KoTo, kd 6, tl 45); kampsun/pusa lukuga hinnaga 90 eurot, päevasärk hinnaga 40 eurot, kilejope hinnaga 50 eurot, maksumus tõendatud kannatanu A. R ütlustega (KoTo, kd 5, tl 37); sügisjope vatiiniga Tom Tailor hinnaga 85,45 eurot maksumus tõendatud arvega nr 1171010892 10.10.2017 (KoTo, kd 6, tl 45); täisnahast rahakott hinnaga 50 eurot, maksumus tõendatud kannatanu A. R ütlustega (KoTo, kd 5, tl 38); äravõetud sularaha 120 eurot, tõendatud kannatanu A. R ütlustega (KoTo, kd 5, tl 38), SEB pangakaart maksumusega 3,20 eurot, tõendatud konto väljavõttega (KoTo, kd 6, tl 46), ID-kaart maksumusega 25 eurot, tõendatud mk nr 864 13.12.2018 (KoTo, kd 6, tl 47). Asjaolu, et tsiviilhagis nimetatud ja kannatanule kuulunud asjadest on tugevalt kahjustatud (määrdumine pori ja/või verega) või kasutamiskõlbmatuks muutunud: teksapüksid Pierre Cardin maksumusega 95 eurot, rihm maksumusega 38 eurot, päevasärk maksumusega 40 eurot, sügisjope maksumusega 85,45 eurot, kampsun maksumusega 90 eurot, on tõendatud asitõendite vaatlusprotokollidega 05.11.2018 ja 22.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 136-140 ja tl 136-142) ning kannatanu A. R ütlustega. Kannatanu A. R ütlustest nähtub, et eelmärgitud esemed said kahjustada kannatanu vastu 15.-16.11.2018.a. toimunud ründe (s.o peksmise) käigus määrdumisest verega või poriga, lähtudes talle tekitatud vigastustest ning asjaolust, et kannatanu peksmise jätkus ka siis, kui ta oli maha kukkunud. Kannatanu A. R peksmine on usaldusväärselt tõendamist leidnud nii kannatanu kui ka süüdistatavate Germo Sorvali ja Janari Lundi ristküsitlusel antud ütlustega. Kannatanu on avaldanud, et on saanud tagasi täisnahast rahakoti (asitõendi vaatlusprotokoll 17.12.2018, kd 5, tl 143-144), kuid tagastud rahakott oli märg ja seetõttu kasutuskõlbmatu ning rahakotist oli äravõetud raha 120 eurot, pildiga pangakaart ja ID-kaart (KoTo, kd 5, tl 32-33, 37-39). Tunnistaja Aivo Plutuse ütlustega on tõendatud, et Kadrina lähedalt leitud nahast rahakott vedeles maas, oli tühi,

märg, tükk aega ligunenud seal (KoTo, kd 5, tl 44). Kohus leiab, et eelnevalt loetletud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et kannatanu vastu süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi toimepandud kuritegeliku ründe tõttu said temal seljas olnud riietusesemed ja kaasasolnud esemed (s.h rahakott) kahjustada (vere ja/või poriga määrdumine, maas ligunemine) või läksid kaotsi (äravõetud sularaha, pangakaart, ID-kaart), mistõttu tuleb lugeda kannatanu kahjustatud ja temalt äravõetud esemete ning raha väärtus kannatanu otseseks kahjuks (VÕS § 128 lg 3). Lisaks on oluline märkida, et esineb põhjuslik seos kannatanul kahju tekkimise ja G. Sorvali ja J. Lundi kuriteo vahel, sest kui kuritegu ei oleks toime pandud, siis ei oleks kannatanul kahju tekkinud. Kahjutekitamine on antud juhul VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane, kuna kahju tekitati kannatanu omandi ja valduse rikkumisega, eelmärgitud esemed olid enne kuriteo toimepanemist kannatanu omandis ja valduses. Seega tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanule hüvitamisele. 3) Kulutused ravimitele, hooldusvahenditele, arstiabile (s.h ka hambaravile), taastusravile ja transpordile vastavalt kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte p-dele III-IV (vt. KoTo kd 8 tl 113p-117p) summades 291,11 eurot + 64 eurot + 239,19 eurot + 1381,71 eurot + 165,79 eurot + 289 eurot + 105 eurot + 710,49 eurot + 1483,67 eurot + 643,50 eurot alljärgnevalt. A) Kulutused summas 291,11 eurot on tõendatud kannatanu poolt kohtule esitatud kirjalike tõenditega (KoTo, kd 6, tl 48-58) ning kulutused seisnevad kannatanule osutatud ravis, s.h haigla voodipäevatasu summas: 12,50 + 25,00=37,50 eurot (mk nr 860, 861, KoTo, kd 6, tl 48-49), ostetud ravimite ja hooldusvahendid maksumuses: 29,42 + 55,01= 84,43 eurot (arve nr 32169LV020 12.12.2018; arve nr 329224-LV020 23.12.2018, KoTo, kd 6, tl 50, 56), füsioteraapilistes protseduurides (massaaž) 8,00 x 13=104 eurot (SA Viljandi Haigla arved massaaži kohta, KoTo, kd 6, tl 50-56), konsultatsioonis eriarstiga 25,00 eurot (KoTo, kd 6, tl 55), kulutused erivahenditele 3 eurot (KoTo, kd 6, tl 58) ning kulutused transpordile (kütus) 37,18 eurot (KoTo, kd 6, tl 56). Kohus leiab, et kannatanul tekkinud kulutused summas 291,11 eurot on usaldusväärselt tõendatud, need on tekkinud kannatanule seoses süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt toimepandud kuriteoga ning tuleb lugeda kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks. Vastavalt VÕS § 130 lg 1 isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kannatanule tekitatud kahju (s.h kulutused ravile, hooldusvahenditele, ravikonsultatsionile ja füsioteraapilistele protseduuridele) on põhjuslikus seoses süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi kuriteoga, kuna kannatanu ravivajadus tulenes otseselt tema vastu toimepandud kuritegudest. Antud juhul on tegemist õigusvastase kahju tekitamisega, kuna kahju põhjustati kannatanule kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Eelmärgitud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitamisele. B) Füsioteraapilised protseduurid kokku summas 64 eurot, vastavalt SA Viljandi Haigla arvetele (KoTo, kd 6, tl 59-63). Kannatanu esindaja selgitusel on eelmärgitud kulutused olnud kannatanule vajalikud seoses tema kehalise ja vaimse heaolu taastamiseks (KoTo kd 7, tl 168). Kohus leiab, et kannatanul tekkinud kulutused füsioteraapilistele protseduuridele summas 64 eurot on usaldusväärselt tõendatud ning arvestades kannatanule tekitatud vigastusi ja tervisekahjustust, mille tõttu isik on töövõimetu (vt. Dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnang 08.12.2020 KoTo, kd 8, tl 104-112), on kannatanu tervise taastamise huvides tehtud kulutused füsioteraapilistele protseduurile vajalikud ja põhjendatud. Kulutused on tekkinud kannatanule seoses süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt toimepandud kuriteoga, esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja kuriteo vahel, kuna kannatanu füsioteraapiliste protseduuride vajadus tulenes

otseselt tema vastu toimepandud kuritegudest. Kannatanu kulutused füsioteraapiale tuleb VÕS § 130 lg 1 alusel lugeda kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks, seega tegemist on õigusvastase kahju tekitamisega. Kohus leiab, et eelmärgitud kahju taotletud ulatuses kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitamisele. C) Kulutused transpordile (kütus, kulud ühistranspordile) vastavalt esitatud arvetele ja maksekorraldustele (KoTo kd 6, tl 64-73) kogusummas 239,19 eurot s.h ostetud kütus autotranspordile 37 eurot ja 43,89 eurot (kd 6, tl 64) ning ostetud rongipiletid Eesti Liinirongid ASlt ajavahemikus 08.05.2019 – 17.12.2019 kokku summas 158,30 eurot (kd 6, tl 64-73). Kannatanu A. R ütlustega on tõendatud, et eelmärgitud transpordikulutused olid vajalikud seoses taastusravil käimisega Ida-Tallinna Keskhaigla Tervisekeskuses, selleks kasutas ta rongi, aga ka autot, kui abikaasa viis ta autoga jaama (KoTo kd 5, tl 35, 38). Kohus leiab, et kannatanul tekkinud kulutused transpordile summas 239,19 eurot on kannatanu esitatud arve, maksekorralduste ja sõidupiletitega usaldusväärselt tõendatud. Kulutused on tekkinud kannatanule seoses süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt toimepandud kuriteoga (s.o esineb põhjuslik seos kahju ja teo vahel) ning tuleb VÕS § 130 lg 1 alusel lugeda kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks, tegemist on õigusvastase kahjutekitamisega. Kohus leiab, et lähtudes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 on kannatanule kahju hüvitamine taotletud ulatuses põhjendatud. D) Kulutused hambaravile (hambaproteesidele) kogusummas 1381,71 eurot, tõendatud summas 1310 eurot Dentes A&E OÜ tõendi ning summas 30 eurot Dentes A&E OÜ arvega 21.01.2019 (KoTo, kd 6, tl 74-75), summas 13,63 eurot, 8,08 eurot ja 20 eurot Uku Hambaravi OÜ arvetega nr 5027 13.07.2020, nr 6469 06.06.2019, nr 9963 04.12.2020 (KoTo, kd 8, tl 98). Kannatanu A. R ütlustest nähtub, et hambaravi teenust on ta kasutanud proteeside paigaldamisest ja lõualuuvigastusest tekkinud hambumuse probleemidega seonduvalt (KoTo, kd 5, tl 35) ning esindaja selgitustest nähtuvalt on kannatanul muutunud täielikult hambumus tekitatud vigastuste s.h lõualuumurru tagajärjel (kuludokumendid kd 8, tl 98). Hambumus ei ole kannatanul endiselt korras ja tuleb kasutada proteese, eelmärgituga on seotud ka hambakivi eemaldamine, kuna proteeside ja breketite kinnituste paigaldamiseks peavad hambad olema puhtad, mis võimaldab abivahendeid suhu panna (KoTo, kd 8, tl 124). Kohus leiab, et kannatanul tekkinud kulutused hambaravile (m.h ka hambakivi eemaldamine) ja hambaproteesimisele summas 1381,71 eurot on eelnevalt käsitletud tõenditega usaldusväärselt tõendatud. Kulutused on tekkinud kannatanule seoses süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt toimepandud kuriteoga ning esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja süüdistatavate teo vahel, mistõttu tuleb VÕS § 130 lg 1 alusel lugeda kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks. Kannatanule kehavigastuse ja tervisekahjutuse tekitamise tõttu on kannatanule kahju tekitamine õigusvastane. Kohus leiab, et kahju summas 1381,71 eurot kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitamisele. E) Ravimid ja hooldusvahendid ostetud ajavahemikus 27.12.2018-26.08.2019 kogusummas 165,79 eurot tõendatud kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte ja toimikus olevate arvetega (KoTo kd 6 tl 32, tl 76-79) ning ravimid ja hooldusvahendid, mis on ostetud ajavahemikus 19.02.201908.03.2021 kogusummas 1483,67 eurot, mis on tõendatud kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte (KoTo, kd 8, tl 114p-115; tl 116-117) ja toimikus olevate arvetega (KoTo kd 6 tl 35-36, tl 110-127, kd 8 tl 99p-101). Kannatanu ütlustest tuleneb, et ravimeid ja hooldusvahendeid on ta kasutanud seoses süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt talle tekitatud kehavigastustega ning ravimid ja hooldusvahendid oli vajalikud kannatanule tervisliku seisundi taastamiseks ja selliste kulutuste tekkimine tulenes süüdistatavate poolt kannatanu suhtes kuriteo toimepanemisega (KoTo, kd 5, tl 38, kd 7, tl 168). Esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. VÕS § 130 lg 1 alusel tuleb lugeda kannatanu poolt soetatud ravimite ja hooldusvahendite maksumused: 165,79 eurot +

1483,67 eurot s.o kokku 1649,46 eurot kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks, millisel juhul on tegemist kahju tekitamisega õigusvastaselt. Eelmärgitud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitamisele. F) Arstide visiiditasud, haiglatasud kokku summas 289 eurot on tõendatud kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte ning esitatud arvete ja maksekorraldustega meditsiiniasutustelt, s.h OÜ Tipparst, SA Viljandi Haigla, SA Haapsalu NRK, Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla (KoTo, kd 8, tl 115; kd 6, tl 33, tl 80-88) ning kannatanu A.R ütlustega. Kannatanu ütlustest ja kannatanu esindaja selgitustest nähtuvalt sai kannatanu seoses tema vastu toimepandud ründega mitmeid vigastusi ning vajas seetõttu haiglaravi ja pidi viibima erinevates raviasutustes: Viljandi Haiglas, Haapsalu Neuroloogiakliinikus, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Viljandi Haiglas (KoTo, kd 5, tl 35; kd 7, tl 168, kd 8, tl 98p). Kohus leiab, et kannatanule kulutuste tekkimine arstide visiiditasudest ja haiglatasudest summas 289 eurot tuleneb süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt kannatanu vastu toimepandud kuriteost (s.t esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel) ning VÕS § 130 lg 1 alusel tuleb lugeda kannatanule tekkinud kulutused arstide visiiditasudele ning haiglatasudele summas 289 eurot kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks ning kahju tekitamine on VÕS § § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Eelmärgitud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitamisele. G) Füsioteraapilised protseduurid ajavahemikus 01.02.2019-23.12.2019 kogusummas 105 eurot on tõendatud kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte ning esitatud arvetega, s.h SA Viljandi Haigla arved kokku summas 105 eurot (KoTo, kd 8, tl 115-115p, kd 6, tl 80, tl 89-95) ning kannatanu A. R ütlustega. Kulutused vesiravile ja teraapiatele ajavahemikus 18.03.2019-13.10.2020 kogusummas 643,50 eurot tõendatud kahjude ja kulude kokkuvõtte, kannatanu A. R ütlustega ning esitatud arvetega, s.h Suure-Jaani Tervisekoda, FIE Katrin Laanetu, Haapsalu Kuurort AS ja SA Viljandi Haigla arvetega (KoTo, kd 8, tl 117-117p, kd 6, tl 128-136, kd 8, tl 102p-103p). Kannatanu A. R ütlustest nähtub, et füsioteraapilised protseduurid on toimunud Viljandi Haiglas, Suure-Jaani Tervisekeskuses, Haapsalu Neuroloogiakliinikus, Ida-Tallinna Keskhaigla Tervisekeskuses ja Tartus taastusravi spetsialistide juures. Taastusravi on kestnud pikema aja vältel pärast haiglast väljasaamist. Tervise taastamiseks on kannatanu taastusravina kasutanud veealused massaaže, duššimassaaže, vesivõimlemist ja protseduure ning füsioteraapilised protseduurid, mis olid kannatanule vajalikud talle tekitatud tervisekahjustustest taastumiseks, samuti vajadusest leevendada lihaspingeid ja valusid ning võimaldada paremat tasakaalu (KoTo, kd 5, tl 34, 35, 38). Kohus leiab, et kannatanule kulutuste tekkimine seoses füsioteraapiliste protseduuridega ajavahemikus 01.02.2019-23.12.2019 summas 105 eurot ning kulutustele vesiravile ja teraapiatele ajavahemikus 18.03.2019-13.10.2020 kogusummas 643,50 eurot tuleneb süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt kannatanu vastu toimepandud kuriteost. Seega esineb põhjuslik seos kannatanul tekkinud kahju ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi kuriteo vahel. Juhul, kui kuritegu ei oleks toimunud, ei oleks kannatanul kahju tekkinud. VÕS § 130 lg 1 alusel tuleb lugeda kannatanule tekkinud kulutused summas 105 eurot + 643,50 eurot s.o kokku 748,50 eurot kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks, kahju tekitamine on antud juhul õigusvastane ning kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitamisele. H) Kulutused transpordile kogusummas 710,49 eurot on tõendatud kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte, esitatud kuludokumentidega ühistranspordi kasutamise kohta (s.h bussipiletidega Eesti Buss OÜ-lt, LuxExpress Estonia AS-lt, Hansa Bussiliinid AS-lt, T-Grupp ASlt, T-piletitega, A. R maksekorraldustega tasutud Ridango AS-le, T-Grupp AS-le ning Neste Eesti AS, Alexela Oil AS kütusekviitungitega (KoTo, kd 8, tl 115p-116, kd 6, tl 96-110, kd 8, tl 99) ja

kannatanu ütlustega. Kannatanu esindaja seletuse kohaselt kannatanu kulutused transpordile s.h ühistranspordipiletite ja kütuse ostule on seotud vajalikku ravi- või taastusravi protseduuride asukohta sõitmisega (KoTo, kd 7, tl 168). Kannatanu ütluste kohaselt on taastusravi protseduurid toimunud Viljandi Haiglas, Suure-Jaani Tervisekeskuses, Haapsalu Neuroloogiakliinikus, IdaTallinna Keskhaigla Tervisekeskuses ja Tartus taastusravi spetsialistide juures. Autotransporti on kannatanu kasutanud sõitmiseks füsioteraapia protseduuridele, Tartusse terapeudi juurde ja tagasi. Protseduuride vajadus tulenes kas perearsti või taastusraviarsti soovitusel. Luumurruga seoses pidi kannatanu käima taastusravil (KoTo, kd 5, tl 35, 38). Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on tõendamist leidnud kannatanul kulutuste tekkimine summas 710,49 eurot seoses transpordiga ravija taastusraviasutustesse seonduvalt süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi tegudest põhjustatud kehavigastustega ning VÕS § 130 lg 1 alusel tuleb lugeda kannatanule tekkinud kulutused transpordile ravi- ja taastusraviasutustesse kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks, kahju tekitamine on antud juhul VÕS § 1045 lg 1 p 2 õigusvastane. Tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitamisele. Kohtu hinnangul on transpordikulutused kannatanul otseselt seotud temale tervisekahju tekitamisega ning juhul, kui tema suhtes kuritegu toime pandud ei oleks, siis ei oleks kannatanu neid kulusid ka kandnud. 4) Saamata jäänud töötasu tööst eemal oldud aja eest vastavalt kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte p-le V (vt. KoTo kd 8 tl 117p-118p) summas 7432,91 eurot alljärgnevalt. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuste tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada m.h täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju. Kannatanu A. R on saanud süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt tema suhtes toimepandud kuriteo tõttu kehavigastusi ja tervisekahjustusi, mis on toonud kaasa kannatanu täieliku töövõimetuse. Eelmärgitu on tõendatud kannatanu ütlustega (KoTo, kd 5, tl 34), Eesti Töötukassa 29.11.2019 otsusega (KoTo, kd 2, tl 142) ning Dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnaguga 08.12.2020 (KoTo, kd 8, tl 104-112). Kannatanu ütlustest tuleneb, et seoses tema täieliku töövõimetusega on makstud talle hüvitist. Eelmärgitut kinnitavad kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte V osa, jrk nr 53-90 (KoTo, kd 8, tl 117-118p) ning väljavõte (isiku töövõimetushüvitised) ja maksekorraldused Eesti Haigekassa poolt kannatanule makstud töövõimetushüvitistest kokku summas 10459,24 eurot (KoTo, kd 6, tl 138-142; kd 2, tl 158-159). Kannatanu A.R ütlustega on tõendatud, et kuni G. Sorvali ja J. Lundi poolt tema suhtes kuriteo toimepanemiseni s.o kuni 15.-16.11.2018.a. töötas kannatanu autojuht-assistendina XX XXXXXXX ja taksojuhitööd tegi ta põhitööga koos ning tema töötasu oli eelmärgitud ajal 900 eurot kuus (KoTo, kd 5, tl 34). XX XXXXXXXX 02.01.2019.a. tõendist (KoTo, kd 2, tl 187) nähtub, et kannatanu A.R töötab XX XXXXXXX tähtajatu töölepingu alusel ja tema töötasu on 900 eurot kuus. Arvestatud töötasu ajavahemikul 01.-15.11.2018 (s.o 8 tööpäeva eest) moodustas 327,27 eurot. Kohtu hinnangul on kannatanu A. R usaldusväärselt tõendanud oma sissetulekuid (s.o töötasu), mis puudutavad ajalist perioodi kuni tema suhtes kuriteo toimepanemiseni. Seetõttu jätab kohus kaitsjate vastupidised väited kannatanu sissetulekute tõendamatusest tähelepanuta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel.

Kannatanu otseste kahjude/kulude kokkuvõtte V osa – saamata jäänud/jääv töötasu sunnitud tööst eemal oldud aja eest, jrk nr 53-90 (KoTo, kd 8, tl 117-118p) nähtub, et kannatanu A. Rle täielikust töövõimetusest tekkinud kahju ehk sunnitult tööst eemal oldud aja eest saamata jäänud töötasu moodustub arvestuse alusel, mille kohaselt arvestuslikust töölepingujärgsest tasust tuleb maha arvestada Eesti Haigekassa poolt sama perioodi eest kannatanule täieliku töövõimetuse tõttu väljamakstud töövõimetusehüvitise summad. Eelmärgitud dokumendi kohaselt moodustab A. R töölepingujärgne töötasu ajavahemikul 16. novembrist 2018 kuni 12. veebruar 2021 17892,15 eurot (s.o töövõimetusperioodi summaarne töölepingujärgne töötasu, mida kannatanul olnuks võimalik saada juhul, kui õigusvastast rünnet tema suhtes ei oleks toimunud). Eelmärgitud summast tuleb VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha arvata kannatanule töövõimetusperioodil 16. novembrist 2018 kuni 12. veebruar 2021 Eesti Haigekassa poolt väljamakstud töövõimetushüvitis kokku summas 10459,24 eurot ning vahesumma 7432,91 eurot on kannatanule tekitatud kahju sunnitult tööst eemal oldud aja eest. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on tõendamist leidnud kannatanul kahju tekkimine, mis seisneb sissetulekute vähenemises saamata jäänud töötasu näol summas 7432,91 eurot, mis tulenes süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt kannatanule tekitatud kehavigastuste ja tervisekahjustuste tõttu põhjustatud töövõimetusest. Töövõimetuse tõttu ei ole olnud kannatanul võimalik ajavahemikul 16. novembrist 2018 kuni 12. veebruarini 2021 XX XXXXXX autojuht-assistendina ja taksojuhina oma tööd jätkata ning töölepingujärgset tasu teenida. Seega esineb põhjuslik seos kannatanul sissetulekute vähenemise ning G. Sorvali ja J. Lundi kuriteo vahel. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada m.h ka täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. VÕS § 130 lg 1 alusel tuleb lugeda kannatanul tekkinud kahju sissetulekute vähenemisest kannatanu tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamisega seonduvaks kahjuks ning antud juhul oli kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi õigusvastane. Tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitamisele. Järgnevalt võtab kohus seisukoha süüdistatavate ja tsiviilkostjate vastutuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-54-07 p 12 selgitanud, et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, s.t et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd. Kui kostja põhjustas hagejale kehavigastuse õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, vabaneb ta vastutusest, kui ta tõendab hooletuse puudumise. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on kohus süüdistatavate süüdistusi hinnates tuvastanud, et Germo Sorval ja Janari Lund panid kannatanu A. R suhtes kuriteod toime tahtlikult, kasutades vägivalda (s.h kannatanu kasutuses oleva sõiduauto omavolilise ajutise kasutamise vägivallaga ja kannatanu omandis olnud esemete röövimise). Tahtlike kuritegude toimepanemisega kaasnes kannatanule kahju tekitamine õigusvastaselt. Seega arvestades süütegude iseloomu, sealjuures süüdistatavate käitumist, ei ole alust väita, et G. Sorval ja J. Lund tegid kõik mõistliku kahju tekkimise ärahoidmiseks, kuivõrd süüdistatavate tegelik teopilt kinnitab vastupidist – kannatanut peksti seni, kuni ta kaotas teadvuse. Vägivalda kasutati selleks, et kannatanult auto ja

asjad ära võtta, seejärel paigutati teadvusetu kannatanu autopakiruumi, hoolimata sellest, et tegelikult vajas kannatanu vigastuste tõttu meditsiinilist abi. Seega on Germo Sorval ja Janari Lund kannatanule kahju tekitamises süüdi ja nad vastutavad kannatanule kahju tekitamise eest. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus ja asja materjalidest nähtub, et Germo Sorval pani kannatanu A.R suhtes kuriteo toime 16-aastaselt. Germo Sorvali hooldusõiguslikeks vanemateks on L.S ja A.T. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et Germo Sorvali kasvatamises on osalenud peamiselt tema ema L.S. G. Sorvali isa A.Ti roll vanemana on jäänud tagasihoidlikuks. L.Si suurem osalus lapse kasvatamisel võrreldes A.Tiga on tõendatud L.Si ütlustega, millest nähtuvalt on tema peamiselt Germo Sorvalit kasvatanud. Nii on L.S G. Sorvali käitumisprobleemide tõttu käinud lastekaitses, Rajaleidjas, psühholoogi ja psühhiaatri juures ja on suhelnud G. Sorvali klassijuhataja ja noosoopolitseiga. Perearst B. T vastusest 18.05.2020 nähtub, et G. Sorvali pöördumistel perearstile on saatjaks olnud ema L.S (KoTo, kd 8, tl 75-76). G. Sorvali klassijuhataja poolt 14.05.2020 koostatud iseloomustusest nähtub, et Ä. Koolil on koostöö L.Siga on olnud hea, kuna ta on tundnud poja õppimise ja käitumise pärast muret (KoTo, kd 8, tl 77-78). Maarjamaa Hariduskollegiumi vastusest 18.05.2020 nähtub, et koolil on olnud rahuldav koostöö lapsevanemaga, ema tundis huvi lapse käekäigu vastu, andis tagasidet lapse käitumise kohta kodukülastusel olles, küsis vajadusel nõu, kuid ei suutnud G. Sorvalit kontrollida ega piire kehtestada. Samas on märgitud, et suhtlemine isaga oli minimaalne, kodukülastusel oli G. Sorval mõne päeva isa juures ja korra külastas isa sünnipäeval teda ka koolis (KoTo, kd 8, tl 79-80). Tsiviilkostja L. S esindaja väitis, et L.S on teinud endast kõik mõistlikult võttes võimaliku, et kahjusid ära hoida. Tsiviilkostja A.Ti esindaja avaldas seevastu, et L.Si esindaja esitatud tõendid ei tõenda seda, et L.S oleks kõik endast oleneva teinud vastusest vabanemiseks. Kohus siinkohal nõustub tsiviilkostja A. T esindaja seisukohaga, et L.Si esitatud tõendid ei tõenda, et L.S on vanemana teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ka A.T ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt saab järeldada, et A. T on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 sätestab vanema hooldusõiguse põhimõtted. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama prg-i lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (s.o vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (s.o isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (s.o varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 sätestab, et isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kohus leiab, et kuritegude toimepanemine Germo Sorvali poolt sai võimalikuks, kuna G. Sorvali vanemad, antud juhul tsiviilkostjad L.S ja A.T täitsid vanema hooldusõigust ebapiisavalt, suured vajakajäämised tsiviilkostjate tegevuses on seotud lapse üle järelevalve teostamisel. Vanem peab teadma igal ajahetkel, millega tema alaealine laps tegeleb ja kus ta viibib. Eelkõige peab vanem seisma selle eest, et laps ei hulguks õhtuti hiliste tundideni ja öösiti ringi, vaid viibiks kodus, ning vanem peab omama ülevaadet ka selle üle, millistes seltskondades tema laps viibib. Germo Sorvali varasem karistatus kriminaalkorras ning käesolevas kriminaalasjas menetletud kuriteod kinnitavad,

et Germo Sorval on olnud pidevalt vanematepoolse järelevalveta. A.Ti ütlustest nähtub, et ta ei ole oma lapse üle järelevalve teostamiseks praktiliselt midagi teinud. Ta on saanud Germo Sorvali varasematest õigusrikkumistest teada L.Si kaudu. A.Ti ütlustest nähtuvalt on ta võtnud hoiaku, et kui laps tema juures ei ela, siis ta ei saa midagi ette võtta ja A. T on piirdunud lapse üle järelevalve teostamisel mõnel korral G. Sorvaliga vestlemisega (KoTo, kd 7, tl 174p-175). L.S on põhjendanud ebapiisavat järelevalvet lapse üle enda tööl käimisega ja mitmes vahetuses töötamisega (KoTo, kd 7, tl 170p-171). Kohtu hinnangul ei vabasta igapäevaste töökohustuste täitmine vanemat vanema hooldusõiguse kohustuse täitmisest s.h lapse üle järelevalve teostamisest. Germo Sorvali varasem karistatus oleks pidanud olema vanemate jaoks ohumärgiks, et laps võib järelevalvetuse korral panna toime uusi kuritegusid. Kohtule jääb arusaamatuks, miks G. Sorvali vanemad - L.S ja A.T ei ole teinud omavahelist koostööd tagamaks tõhusamat järelevalvet alaealise üle. L.Si ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et tema laps, Germo Sorval nädalavahetustel sageli kodus ei ööbi. Samuti oli L.S teadlik, et Germo Sorval tarvitas nädalavahetustel alkoholi (KoTo, kd 7, tl 170-174p). Eelmärgitut kinnitab ka Viljandi Linnavalitsuse 09.08.2018 kiri (KoTo, kd 7, tl 40-41). Teades G. Sorvali kalduvust alkoholi tarvitada ja nädalavahetustel kodust eemal viibida, oleks pidanud vanemate järelevalve lapse üle olema oluliselt tõhusam ja tulemuslikum ning samuti olnuks vajalik tegelda G. Sorvali alkoholiprobleemiga. Teades, et alaealine G. Sorval tarvitab nädalavahetustel alkoholi, oleks vanem pidanud suunama lapse vastava spetsialisti või nõustaja juurde, et alaealine loobuks alkoholitarvitamisest. G. Sorvali ütlustega on tõendatud, et ema ei ole teda suunanud narkoloogi või arsti juurde seoses alkoholitarvitamisega (KoTo, kd 8, tl 65p). Kohtuistungil leidis tõendamist, et vanemal esines juhtumeid, kui alkoholi tarvitati alaealise G. Sorvali nähes (KoTo, kd 7, tl 174). Samas leidis G. Sorvali ütlustega tõendamist, et teda ei ole vanemate poolt kunagi teatrisse, muusemi ega kunstinäitustele viidud. Kohtu hinnangul tekitab viidatud asjaolu kahtlusi vanemate valitud kasvatuslike meetodite õigsuses. Lisaks selgus G. Sorvali ütlustest, et tema sõiduoskused pärinevad ajast, kui ta oli noorem ja teda maal põllu peal sõitma õpetasid nii isa kui ka ema (KoTo, kd 8, tl 65p). Kas aga vanemad on lapsele selgitanud, et üldjuhul tohib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (LS § 94 lg 1), seda tsiviilkostjad kohtus ei ole tõendanud. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1053 lg 2 kui erisätte mõtteks on sätestada vanema õigusvastase käitumise eeldus juhul, kui nende vastutusel olev 14-18 aasta vanune isik on kahju põhjustanud. Vastusest vabanemiseks peaks tsiviilkostja vanemana tõendama m.h seda kas lapse üle on teostatud vajalikul määral järelevalvet ning ka seda, kas lapse suhtes on vanemad piisaval määral arendanud õiguskuulekat käitumist ja kasutanud õigeid kasvatusmeetodeid. Kohus leiab, et antud juhul on tsiviilkostjad jätnud eelmärgitud asjaolud tõendamata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tsiviilkostjad G. Sorvali vanematena ei ole lapse üle teostanud vajalikul määral järelevalvet ja ei ole piisaval määral tegelenud lapse alkoholi probleemiga selleks, et ära hoida uute õigusrikkumiste toimepanemist, seega ei ole lapse suhtes piisaval määral arendanud õiguskuulekat käitumist ja ei ole kasutanud õigeid kasvatusmeetodeid. Kokkuvõtvalt kohus märgib, et kohtuistungil leidis tõendamist, et tsiviilkostjad L. S ja A. T ei ole teinud endast olenevalt kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist, mistõttu vastutavad nad VÕS § 1053 lg 2 kohaselt oma lapse Germo Sorvali poolt alaealisena (antud juhul 16-aastaselt) kannatanule tekitatud kahju eest. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus ja asja materjalidest nähtub, et Janari Lund pani kannatanu A.R suhtes kuriteo toime 16-aastaselt. Janari Lundi hooldusõiguslikuks vanemaks on tema ema V.L V.L on avaldanud kohtus seisukohta, et ta ei vaidlusta kannatanu A.R varalise kahju nõuet, küll aga leiab, et mittevaralise kahju nõue 20000 eurot on liiga suur.

Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mille tõttu tsiviilkostja V.L vabaneks vastusest tema poja Janari Lundi poolt 16-aastaselt kannatanule tekitatud kahju eest ja V.L ei ole asjaolusid ja tõendeid vastusest vabanemiseks kohtule ka esitanud. Kohus leiab, et kuritegude toimepanemine Janari Lundi poolt sai võimalikuks, kuna J. Lundi vanem (tsiviilkostja) V-L täitis vanema hooldusõigust ebapiisavalt, jättes teostamata alaealise lapse üle järelevalve. Janari Lundi varasem karistatus kriminaalkorras ning käesolevas kriminaalasjas menetletud kuriteod kinnitavad, et Janari Lund on olnud ilma vanemapoolse järelevalveta. Tsiviilkostja V. L ütlustest nähtub, et kui Janari Lund viibis sõpradega väljas, siis tarvitas alkoholi, alkoholijoobes tekkisid probleemid politseiga ning koju tuli J. Lund ikka vastu hommikut. Alkoholijoobes sattus J. Lund kaklustesse. Alkoholismiravile ei ole J. Lundiga pöördutud. V.L puudus täielikult ülevaade, mida tema alaealine laps öösiti kodunt väljas viibides tegi (KoTo, kd 7, tl 176p-180p). Kohus märgib, et kohtuistungil leidis tõendamist, et tsiviilkostja ei ole teinud endast olenevalt kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist s.h ei ole lapse üle teostanud vajalikul määral järelevalvet ja ei ole piisaval määral tegelenud lapse alkoholi probleemiga selleks, et ära hoida uute õigusrikkumiste toimepanemist, seega ei ole lapse suhtes piisaval määral arendanud õiguskuulekat käitumist ja kasutanud õigeid kasvatusmeetodeid, mistõttu vastutab V.L VÕS § 1053 lg 2 kohaselt oma lapse Janari Lundi poolt alaealisena (antud juhul 16-aastaselt) kannatanule tekitatud kahju eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Lähtudes eelmärgitust vastutavad Germo Sorval, L.S, A.T, Janari Lund ja V.L kannatanule A.Rle tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimase intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

Samuti on põhjendatud rahuldada kannatanu A.R taotlus viiviste nõudes ning mõista välja Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.Lilt solidaarselt viivis A.R kasuks varalise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest kohtuotsuse jõustumisest kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest.

KrMS § 381 lg 1 p 1 sätestab, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui selle eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest (RKKKo nr 1-18-7833 p 15). Kannatanu A. R tsiviilhagist, kannatanu ütlustest ja kannatanu esindaja poolt kohtuistungil avaldatust ning isiku ekspertiisiaktist (KoTo, kd 1, tl 16-18p, kd 5, tl 34, 85-86p, kd 8, tl 119-122) nähtub, et kehavigastuste tõttu toodi kannatanu kiirabiga esmalt Viljandi Haiglasse, xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxx ning Viljandi Haiglast toodi kannatanu kiirabiga erakorraliselt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx-xxxxxxxxxxxx , kus xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx . SA Tartu Ülikooli Kliinikumis oli kannatanu ravil 16.-23.11.2018 s.h 3 päeva abdominaal kirurgia osakonnas ning 4 päeva xxxxx xxxx xxxxxxxxxxkirurgia osakonnas. Edasiseks raviks saadeti kannatanu ajavahemikuks 23.11.05.12.2018 Viljandi Haigla kirurgia osakonda. 06.01.2019.a. Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedi konsultatsiooni otsusest lähtuvalt paigaldati kannatanule 08.01.2019 Viljandi Haigla kirurgia osakonnas xxxxxxxxxx uus kips kuni 8 nädalaks. Kannatanu ütlustest nähtuvalt on vägivalla tagajärjel tema tervislik seisund sedavõrd halvenenud, et töötegemist ei võimalda ja ta on tunnistatud 100 %-liselt töövõimetuks. Tervisliku seisundi taastamiseks on tehtud talle mitmeid operatsioone ja suunatud taastusravile (KoTo, kd 5, tl 32). Peavigastustest on tulnud tüsistused, esinevad tasakaaluhäired (KoTo, kd 5, tl 36). Eesti Töötukassa 29.11.2019 otsusest nr TVH/19/055298 (KoTo, kd 2, tl 142-142p) nähtub, et kannatanul on xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Kannatanu tsiviilhagist, tema ütlustest, esindaja seisukohtadest ning eelnevalt käsitletud tõenditest nähtuvalt on süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt tekitatud vigastuste tagajärjel kannatanu A. R terviseseisund olulises määras häirunud võrreldes inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga ning tal on mitmeid organismi talitluse häireid. Süüdistatavate õigusvastase süülise käitumise tagajärjel on toimunud kannatanu elukvaliteedi ja heaolu oluline langus. Kannatanu on kaotanud sissetuleku tööalasest tegevusest, sest on töövõimetu. Ta on pidanud viibima haigla- ja taastusravil, tervisekahjustused tekitavad talle iga päev füüsilist ja hingelist valu. Lisaks füüsilisele tervisele on rikutud ka tema psüühiline tervis, kuna tal on olnudxxxxxxx,xxxxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxxx . G. Sorval ja J. Lund ründasid kannatanut väga intensiivselt ja valu tekitavalt, sekkudes väga suurel määral tema kehalisse puutumatusesse ning häirides tema kehalist ja vaimset heaoluseisundit. Kannatanu tervisliku seisundi halvenemise ja tema suhtes toimepandud kuriteo vahel on põhjuslik seos. Antud juhul on kohus süüdistatavate süüdistusi hinnates tuvastanud, et Germo Sorval ja Janari Lund panid kannatanu A. R suhtes kuriteod toime tahtlikult, kasutades vägivalda (s.h kannatanu kasutuse oleva sõiduauto omavolilise ajutise kasutamise vägivallaga ja kannatanu omandis olnud esemete röövimise). Ja G. Sorval ning J. Lund ei ole tõendanud kannatanule kahjutekitamisel süü puudumist VÕS § 1050 lg-te 1, 2 tähenduses. Mis puudutab tsiviilkostjate L.Si, A.Ti ja V.Li vastutust kannatanule tekkinud kahjus, siis kohus leiab, et antud juhul kuuluvad rakendamisele VÕS §-i 1053 lg 2 sätted, mille kohaselt vanemad või

eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kohtu seisukohad tsiviilkostjate vastutusest nende alaealiste laste poolt kannatanule tekitatud varalise ja mittevaralise kahju osas kattuvad ja kohus vastavaid põhjendusi ei pea vajalikuks hakata kordama. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tsiviilkostjad L.S ja A.T ei ole teinud endast olenevalt kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist – nad ei ole oma lapse G. Sorvali üle teostanud vajalikul määral järelevalvet ja ei ole piisaval määral tegelenud lapse alkoholi probleemiga selleks, et ära hoida uute õigusrikkumiste toimepanemist, seega ei ole lapse suhtes piisaval määral arendanud õiguskuulekat käitumist ja kasutanud õigeid kasvatusmeetodeid. Seetõttu vastutavad nad VÕS § 1053 lg 2 kohaselt oma lapse Germo Sorvali poolt alaealisena (antud juhul 16-aastaselt) kannatanule tekitatud kahju eest. Kohus märgib, et kohtuistungil leidis tõendamist, et ka tsiviilkostja V.L ei ole teinud endast olenevalt kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist s.h ei ole oma lapse Janari Lundi üle teostanud vajalikul määral järelevalvet ja ei ole piisaval määral tegelenud lapse alkoholi probleemiga selleks, et ära hoida uute õigusrikkumiste toimepanemist, seega ei ole lapse suhtes piisaval määral arendanud õiguskuulekat käitumist ja kasutanud õigeid kasvatusmeetodeid, mistõttu vastutab ta VÕS § 1053 lg 2 kohaselt oma lapse Janari Lundi poolt alaealisena (antud juhul 16-aastaselt) kannatanule tekitatud kahju eest. VÕS § 134 lg 2 sätestab muuhulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik raha summa. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt väljendab mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo nr 3-2-1-18-13 p 29). Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse otsustamisel tuleb kohtu arvesse võtta kehavigastuse tõsidust, ründe intensiivsust ning lisaks ka asjaolu, kas konkreetse tervisekahjustuse eest on mõistetud välja varaline kahju (RKKKo nr 1-19-4422 p 21.3). Kohus leiab, et süüdistatavate vägivald kannatanu suhtes oli intensiivne ning nende käitumine ja suhtumine kannatanusse oli küüniline ja julm. G. Sorval ja J. Lund tungisid kannatanule kahekesi kallale, pekstes teda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitasid kannatanule mitmeid kehavigastusi. Kannatanut peksti kuni tema teadvuse kaotuseni ning seejärel, hoolimata kannatanu tervislikust seisundist, paigutati kannatanu auto pakiruumi ning seejärel sõitsid süüdistatavad ringi mööda Viljandi linna, Viljandist Rakverre ja tagasi Viljandisse, ajaliselt ca 8 tundi ning seejärel jättes kannatanu auto pakiruumi, põgenesid auto juurest Viljandis teater Ugala parklast. Süüdistatavad ei tundnud huvi, milline on kannatanu tervislik seisund ja kas ta vajab meditsiinilist abi. Peksmise ajal tundis kannatanu tugevat füüsilist valu ning oli ca 8 tunni vältel sunnitud viibima auto pakiruumis vigastatuna, saamata arstiabi. Kohus leiab, et süüdistatavad on tekitanud kannatanule toimepandud kuritegudega mittevaralist kahju. Süüdistatavatelt Germo Sorvalilt ja Janari Lundilt ning tsiviilkostjatelt L.Silt, A.Tilt ja V.Lilt mittevaralise kahjuhüvitise väljanõudmine on põhjendatud, kuna lisaks füüsilise valu, kannatuste ja tervisekahjustuste põhjustamisele on süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund põhjustanud kannatanule hingelist valu ja kannatusi elukvaliteedi ja heaolu languse tõttu, mis on väljendunud kannatanul vigastuste ja tervisekahjustuste tõttu tekkinud tegutsemispiirangutes (s.h liikumise valdkonnas,

käelise tegevuse valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas) ja kaotatud võimaluses olla tööalaselt tegev, kuna kannatanul puudub 100 %-liselt töövõime. Nähtuvalt Riigikohtu poolt koostatud analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“ (Marin Sedman. Kohtupraktika kordusanalüüs. Tartu 2020) nähtub, et röövimiste puhul on kohtulahenditega väljamõistetud mediaanhüvitiseks 1000 eurot, keskmine hüvitis 760 eurot. Kohus leiab siiski, et viidatud analüüsis käsitletud röövimisega seonduvates kriminaalasjades, ei ole kaasnenud kannatanutele nii raskeid tagajärgi tulenevalt tervisekahjustusest kui antud kriminaalasjas kannatanu A. Rle (s.h 100%-line töövõime kaotus, tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas, muutused kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas). Seega kohus lähtub eelmärgitud analüüsis toodud lahenditest, millised tervisekahjustuse tagajärjelt sarnanevad praeguse kriminaalasjaga. Nii on Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 1-17-7802 (raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest, millega kaasnes kannatanule elukvaliteedi oluline langus ja töövõime kaotus) kannatanule välja mõistetud mittevaraline kahjuhüvitis 10000 eurot. Harju Maakohtu 07.01.2019 otsusega lahendis nr 1-18-7387 (liiklusõnnetusega raske tervisekahjustuse tekitamine, mille tagajärjel halvenes kannatanu elukvaliteet märgatavalt – ta ei saanud käia tööl, ta vajas igapäevaselt teiste abi, pidi jätkama taastusravis käimist) kannatanule väljamõistetud mittevaraline kahjuhüvitis 15000 eurot. Harju Maakohtu 09.08.2019 lahendis nr 1-19-3791 (raske tervisekahjustuse tekitamine, kannatanu kaotas töövõime ja tema tavapärases elulaadis toimusid muutused) kannatanule väljamõistetud mittevaraline kahjuhüvitis 3500 eurot. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks (RKTK 08.02.2001. a otsus 3-2-1-1-01, 25.05.2005. a otsus nr 3-2-1-51-05; RKKK 27.10.2010. a otsus 3-11-57-10 p 26). Kohus leiab, et kannatanu kahjuhüvitise nõudes ja mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel ja arvestades ühiskonna üldise heaolu taset tuleb hinnata ka süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ning tsiviilkostjate L. S, A. T ja V. L majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et kannatanu mittevaralise kahju nõue 20 000 eurot tuleb rahuldada osaliselt võttes arvesse järgnevaid asjaolusid: 1) süüdistatavatel puudub töökoht, vara ja sissetulek ning lisaks tsiviilhagide hüvitamisele tuleb neil tasuda ka kohtukulud. Tsiviilkostjad L.S, A.T ja V.L töötavad, seega omavad sissetulekut, kuid V.Li ülalpidamisel on käesoleval hetkel alaealine laps (14-aastane); 2) hüvitise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada, et kohus rahuldas kannatanu varalise kahjunõude tervisekahjustamisest tulenevatel asjaoludel (RKKKo nr 1-19-4422 p 21.3), s.o kannatanu kahjunõudes hüvitada talle tekkinud kulutused ravimitele, hooldusvahenditele, arstiabile (s.h hambaravile) ja taastusravile (s.h ka füsioteraapiale); 3) kohtu hinnangul tuleb arvestada ka tsiviilhagis kostjate (süüdistatavad, tsiviilkostjad) seisukohtadega nõutud summa osas. Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund kannatanu A. R mittevaralise kahju hüvitise nõuet 10000 euro ulatuses, tsiviilkostjad leidsid, et kannatanu nõutud 20000 eurot on ülepaisutatud, kuid omapoolset seisukohta võimaliku mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohta ei avaldanud. Seega kõiki eelmärgitud asjaolusid kogumis kaaludes leiab kohus, et kannatanu mittevaralise kahju nõue on põhjendatud rahuldada osaliselt summas 10000 (kümme tuhat) eurot.

VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Lähtudes eelmärgitust vastutavad Germo Sorval, L.S, A.T, Janari Lund ja V.L kannatanule A.Rle tekitatud mittevaralise kahju eest solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimase intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 (Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude rahuldamise aluseks TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud A.R tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada osaliselt ja välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.Lilt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis 10000 eurot A.R kasuks. Ülejäänud osas s.o summas 10000 eurot jätta mittevaralise kahju hüvitise nõue rahuldamata. Samuti on põhjendatud rahuldada kannatanu A.R taotlus viiviste nõudes ning mõista välja Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.Lilt solidaarselt viivis A.R kasuks mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest kohtuotsuse jõustumisest kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest.

paneeliga, parempoolne nurga soojussuunamise rest koos korpusega, kahe istme vahel asuv laegas koos korpusega, ukse vasakpoolne peegel, parempoolne päikese sirm kokku kõik nimetatud asjad 300 eurot ja nende osade paigaldus 125 eurot, taksovarustuse paigaldus ja taksomeetri taatlemine kokku 150 eurot, auto salongi pesu 90 eurot, ära kulunud kütus 100 eurot. Ülalmärgitud asjade äravõtmist süüdistatavate poolt ning sõidukist äravõetud asjade maksumusi, sõidukile tekitatud kahjusummasid ning sõiduki remondimaksumust tõendavad järgnevad kirjalikud tõendid: 1) A.K omakäeline kalkulatsioon puuduolevate osade kohta (KoTo, kd 7, tl 26), 2) Latoog arve nr 787 (KoTo, kd 7, tl 25), 3) MB Service OÜ arve nr 103 (KoTo, kd 7, tl 27), e-kirjavahetus taksovarustuse paigalduse ja taksomeetri taatlemise kohta (KoTo, kd 7, tl 24). Kohus leiab, et eelnevalt loetletud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi toimepandud kuriteo tõttu sai kahjustada kannatanule kuuluv sõiduk ning läksid kaotsi sõidukis olnud esemed, mistõttu tuleb lugeda eelmärgitud varaline kahju kannatanu otseseks kahjuks (VÕS § 128 lg 3). Kohus leiab, et esineb põhjuslik seos kannatanul kahju tekkimise ja G. Sorvali ja J. Lundi kuriteo vahel, sest kui kuritegu ei oleks toime pandud, siis ei oleks kannatanul kahju tekkinud. Kahjutekitamine on antud juhul VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane, kuna kahju tekitati kannatanu omandi ja valduse rikkumisega, tsiviilhagis nimetatud esemed olid enne kuriteo toimepanemist kannatanu omandis. Seega tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanule hüvitamisele. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund ei vaidlustanud kohtuistungil kannatanu A. K kahjutekitamist kannatanu tsiviilhagis märgitud summas, võtsid hagi õigeks ja kohustusid kannatanule kahju summas 3037 eurot hüvitama (KoTo, kd 8, tl 67, tl 69). Kohus leiab, et Germo Sorval ja Janari Lund vastutavad VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kannatanule kahju tekitamise eest, kuna nad ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel. Tsiviilkostja L.S ei vaidlustanud kannatanu A.K esitatud tsiviilhagi 3037 euro nõudes (KoTo, kd 7, tl 181), kuid leidis, et kannatanu tsiviilhagi tuleks välja mõista tsiviilkostjalt A.Tilt (s.o G. Sorvali teiselt vanemalt). L.S leiab, et tema on oma poja, Germo Sorvaliga palju vaeva näinud. Tsiviilkostja A.T ei vaidlustanud kohtuistungil kannatanu A.K esitatud tsiviilhagi 3037 euro nõudes (KoTo, kd 7, tl 182) ja on nõustus eelmärgitud summa kannatanule osade kaupa hüvitama. Tsiviilkostja V.L ei vaidlustanud kannatanu A.K esitatud tsiviilhagi 3037 euro nõudes (KoTo, kd 7, tl 183) ja nõustus eelmärgitud summa kannatanule osade kaupa hüvitama. Kohus leiab, et tsiviilkostjad L.S ja A.T Germo Sorvali vanematena ja tsiviilkostja V.L Janari Lundi vanemana vastutavad VÕS § 1053 lg 2 järgi Germo Sorvali ja Janari Lundi poolt alaealistena kannatanule A.Kle tekitatud kahju eest, kuna tsiviilkostjad (s.o G. Sorvali ja J. Lundi vanemad) ei ole tõendanud, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist – eelkõige on tsiviilkostjad jätnud alaealised järelevalveta, nad ei ole piisaval määral arendanud oma lastes õiguskuulekat käitumist ja ei ole kasutanud õigeid kasvatusmeetodeid. Kohus jääb süüdistatavate vanemate vastutuse kohaldamisel A.Kle tekitatud kahju puhul samade seisukohtade juurde, millised kohus tõi välja A.R tsiviilhagi käsitlemisel ning eeltoodut siinkohal kordama ei hakka.

Lähtudes VÕS § 65 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 sätetest vastutavad Germo Sorval, L.S, A.T, Janari Lund ja V.L kannatanule A.Kle tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud A.K tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada ja välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.Lilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 3037 eurot A.K kasuks.

poolt kannatanule MTÜ Tarvastu Motoklubile tekitatud kahju eest, kuna nad ei ole tõendanud, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Lähtudes VÕS § 65 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 sätetest vastutavad Germo Sorval, L.S, A.T kannatanule MTÜ Tarvastu Motoklubi tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada ja välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 1100 eurot MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks.

Kohus leiab, et Germo Sorval vastutab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kannatanule kahju tekitamise eest, kuna ta ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel. Tsiviilkostjad L.S ja A.T Germo Sorvali vanematena vastutavad VÕS § 1053 lg 2 järgi nende lapse Germo Sorvali poolt kannatanule Aldar Eesti OÜ-le tekitatud kahju eest, kuna nad ei ole tõendanud, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Lähtudes VÕS § 65 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 sätetest vastutavad Germo Sorval, L.S, A.T kannatanule Aldar Eesti OÜ-le tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kannatanu tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes rahuldada ja välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 99,95 eurot Aldar Eesti OÜ kasuks.

kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. VÕS § 65 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel vastutavad Germo Sorval, L.S, A.T kannatanule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kannatanu tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes rahuldada osaliselt ja välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 19,74 eurot Circle K Eesti AS kasuks.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära 1460 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Germo Sorvali kaitsjate esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele vandeadvokaat Mart Sikutile 60 eurot (KoTo, kd 7, tl 118-119) ja vandeadvokaat Nikolai Kõivule 90 eurot (KoTo, kd 7, tl 120-121), 90 eurot (KoTo, kd 7, tl 122-123), 90 eurot (KoTo, kd 7, tl 124125), 60 eurot (KoTo, kd 7, tl 126-127), 171.60 eurot (KoTo, kd 7, tl 128-130) kokku summas 561.60 eurot. Germo Sorvalit esindas kohtus määratud kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, kes esitas järgmised taotlused õigusabikulude osas: 1) 08.04.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 3, tl 144-148) kogusummas 739,20 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise tasust ja mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.04.2020 määrusega), 2) 18.12.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 10-12p) kogusummas 1663,20 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust ja mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.12.2020 määrusega), 3) 12.03.2021 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 168-169) kogusummas 678 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust ja mis kohtu hinnangul on põhjendatud osaliselt. Kuna vandeadvokaat Nikolai Kõiv ei osale 21.04.2021 kohtuotsuse kuulutamise istungil, on põhjendatud vähendada kaitsja esitatud taotlust riigi õigusabi tasus 60 minuti ulatuses summas 54 eurot. Muus osas on kaitsja esitatud aruanne usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vandeadvokaat Nikolai Kõivu 12.03.2021 esitatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks tuleb määrata 613,20 eurot (s.h. käibemaks 102,20 eurot). Janari Lundi kaitsjate esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele vandeadvokaat Kalju Kutsarile 94,80 eurot (KoTo, kd 7, tl 131-133) ja 178,80 eurot (KoTo, kd 7, tl 139-141) ja vandeadvokaat Raul Tosmannile 120 eurot (KoTo, kd 7, tl 134-136) ja 90 eurot (KoTo, kd 7, tl 137-138). Janari Lundi esindas kohtus määratud kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes esitas järgmised taotlused õigusabikulude osas: 4) 09.04.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 3, tl 153-154) kogusummas 894 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise tasust, tasust sõidule kulutatud aja eest ning sõidukuludest, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.04.2020 määrusega), 5) 18.12.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 3-5) kogusummas 2096,40 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust ja tasust sõidule kulutatud aja eest ning sõidukuludest,

mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.12.2020 määrusega), 6) 12.03.2021 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 166-167) kogusummas 846 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust ja tasust sõidule kulutatud aja eest ning sõidukuludest, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. Kannatanule A.Rle on Tartu Maakohtu 24.09.2020 määrusega antud riigi õigusabi. A.R esindaja vandeadvokaat Margo Normann on esitanud õigusabikulude osas järgmised taotlused: 1) 28.12.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 14-15) kogusummas 816 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust ja mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.12.2020 määrusega), 2) 12.03.2021 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 163-163p) kogusummas 286,80 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust ja mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud, 3) 12.03.2021 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 170-170p) kogusummas 357,60 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb tsiviilhagi nõude suurendamise avalduse koostamise ja kohtuistungil osalemise tasust ja mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. A.Rle osutatud õigusteenuse kohta lepingulise esindajana on vandeadvokaat Margo Normann 11.03.2021 esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks summas 480 eurot (s.h käibemaks 80 eurot). Esitatud taotlusele on lisatud OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid poolt 11.06.2020 väljastatud arve nr 37 kohtuistungitel 11.06. ja 18.06.2020 esindamise kohta summas 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku summas 480 eurot ja SEB Pank AS 15.06.2020 maksekorraldus nr 1016 A.R poolt 480 eurot tasumise kohta (KoTo, kd 8, tl 133-134). Kohtuistung 11.06.2020.a. kestis kokku 2 tundi ja 16 minutit ning 18.06.2020.a. 1 tund 40 minutit (KoTo, kd 4, tl 1-20). Kannatanule osutatud õigusabi arvel märgitud mahus on kohtu hinnangul olnud vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd kohus rahuldas kannatanu A. R esitatud haginõuded 71 % ulatuses ja 29 % ulatuses jättis rahuldamata, siis samas proportsioonis kuuluvad kannatanu menetluskulud KrMS § 182 lg 3 alusel hüvitamisele. Kannatanule A.Kle on Tartu Maakohtu 04.11.2020 määrusega antud riigi õigusabi. A.K esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey on esitanud riigi õigusabi kulude osas järgmised taotlused: 1) 18.12.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1190 eurot, mis koosneb kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise tasust ja mille kohus rahuldas osaliselt summas 1022 eurot (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.12.2020 määrusega), 2) 12.03.2021 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 171-172) kogusummas 673,75 eurot, mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust, tasust sõidule kulutatud aja eest ja sõidukuludest, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. Tsiviilkostjale A.Tile on Tartu Maakohtu 07.08.2020 määrusega antud riigi õigusabi. A.Ti esindaja vandeadvokaat Ahto Sirendi on esitanud riigi õigusabi kulude osas järgmised taotlused: 1) 24.09.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 5, tl 19-20) kogusummas 1065,24 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise tasust, tasust sõidule

kulutatud aja eest ning sõidukulust, mille kohus rahuldas osaliselt summas 676,44 eurot (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.12.2020 määrusega), 2) 10.11.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 7, tl 151-152) kogusummas 1168,56 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust, tasust sõidule kulutatud aja eest ning sõidukulust, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.12.2020 määrusega), 3) 18.12.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 8-9) kogusummas 416,04 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust, tasust sõidule kulutatud aja eest ning sõidukulust, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 29.12.2020 määrusega), 4) 12.03.2021 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 8, tl 164-165) kogusummas 576,48 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemise tasust, tasust sõidule kulutatud aja eest ning sõidukulust, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. Tsiviilkostjale L.Sile on Tartu Maakohtu 12.03.2020 määrusega antud riigi õigusabi. L.Si esindaja vandeadvokaat Meelis Masso on esitanud õigusabikulude osas järgmised taotlused: 1) 20.03.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 291,60 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb toimiku materjalidega tutvumisest ja määruskebuse koostamisest ja esitamisest. Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2020 määrusega on määratud Meelis Masso Advokaadibüroole vandeadvokaat Meelis Masso poolt L.Sile käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 eurot (sealhulgas käibemaks 27 eurot). Nimetatud summa tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ning § 187 lg 2 teise lause alusel lugeda menetluskulude hulka. 2) 22.04.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 129,60 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb määruskaebuse koostamisest. Riigikohtu 05.08.2020 määrusega on määratud Meelis Masso Advokaadibüroole 129 eurot 60 senti (sh käibemaks 21 eurot 60 senti) L.Sile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Riigi õigusabi tasu hüvitatakse tsiviilhagi osas tehtavas lõpplahendis KrMS 7. peatüki 2. jaos sätestatud korras. KrMS § 187 lg 2 kohaselt kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel, juhindudes käesoleva seadustiku §-des 180–184, 1871 ja 188 sätestatust. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot (KoTo, kd 5, tl 87), Janari Lundi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 1267,80 eurot (KoTo, kd 8, tl 87-88). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2).

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuigi Germo Sorval ja Janari Lund panid süüteo toime alaealistena, on nad kohtuotsuse tegemise ajaks jõudnud täisikka, mistõttu käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kannatanute menetluskulude hüvitamise osas pidada vastutavateks isikuteks tsiviilkostjaid L.Sit, A.Ti ja V.Li. Menetluskulude kandja määratakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning seega Germo Sorvali ja Janari Lundi vanemad ei vastuta VÕS § 1053 lg 1 kohaselt oma täisealiste laste põhjustatud kahju s.o antud juhul kannatanute vajalike ja põhjendatud menetluskulude hüvitamise eest. Eelmärgitud menetluskulud jäävad süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi kanda. Eeltoodud põhjendustel tuleb Germo Sorvalil kanda ka tsiviilkostjate L.Si ja A.Ti menetluskulud ning Janari Lundil tsiviilkostja V.Li menetluskulud. Kohus leiab, et Germo Sorvalilt on põhjendatud välja mõista tsiviilkostja L.Si esindaja tasu summas 291,60 eurot, tsiviilkostja A.Ti esindaja tasu summas 2837,52 eurot, kannatanu A.K riigi õigusabi kulud 847,88 eurot ja kannatanu A.R riigi õigusabi kulud 730,20 eurot. Janari Lundilt on põhjendatud välja mõista kannatanu A.K riigi õigusabi kulud 847,87 eurot ja kannatanu A.R riigi õigusabi kulud 730,20 eurot. Kuna kohus rahuldas kannatanu A.R esitatud haginõuded 71 % ulatuses ja 29 % ulatuses jättis rahuldamata, siis on põhjendatud kannatanu A.R lepingulise esindaja tasu KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista Germo Sorvalilt summas 170,40 eurot ja Janari Lundilt summas 170,40 eurot. Ülejäänud osas lepingulise esindaja kulu summas 139,30 eurot jätta kannatanu A.R kanda. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. On ilmselge, et sedavõrd suurte summade tasumine käib kohtumenetluse käigus täiesealiseks saanud ja mittetöötavatele süüdistatavatele üle jõu – eriti veel arvestades seda, et nad peavad hakkama maksma ka mitmetesse tuhandetesse eurodesse küündivaid tsiviilhagisid. Menetluskulude osalist riigi kanda jätmist tingib ka süüdistatavate osaline õigeksmõistmine (KrMS § 181 lg 1). Seetõttu jätab kohus Germo Sorvali menetluskuludest osa riigi kanda, s.h sundrahast 730 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 1000 eurot ning samuti Janari Lundi menetluskuludest jätab kohus osa riigi kanda, s.h sundrahast 730 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu järgnevalt: 1) Germo Sorvalil kokku 8044,90 eurot, s.h sundraha 730 eurot, ekspertiisitasu 30,50 eurot, riigi õigusabi tasu 2577,20 eurot, tsiviilkostja L.Si riigi õigusabi kulud 291,60 eurot, tsiviilkostja A.Ti riigi õigusabi kulud 2837,52 eurot, kannatanu A.K riigi õigusabi kulud 847,88 eurot ja kannatanu A.R riigi õigusabi kulud 730,20 eurot; 2) Janari Lundil kokku 6926,37 eurot, s.h sundraha 730 eurot, ekspertiisitasu 1298,30 eurot, riigi õigusabi tasu 3320 eurot, kannatanu A.K riigi õigusabi kulud 847,87 eurot ja kannatanu A.R riigi õigusabi kulud 730,20 eurot. Arvestades süüdimõistetute G. Sorvali ja J. Lundi majanduslikku olukorda määrata riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

VII Kriminaalasja lahendamisega kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu, Riia 132) asuvad ja järgnevalt nimetatud asitõendid: esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6239 menetlejale üleantud esemed – s.h A.R teksapüksid, triiksärk, sokid, vasaku jala king, aluspüksid (pakend nr 1); Germo Sorvali seljas olnud riided s.h T-särk, dressipluus, jope, dressipüksid (pakend nr 2); DNA proovid, (4 karpi, pakend nr 3); musta värvi kindad (pakend nr 5); ,,Aura fruit“ 1,5 1 pudel (pakend nr 4.1); lae detail (pakend nr 15.1); lae detail (pakend nr 15.3); DNA proovid (4 karpi tähistatud nr 15.1; nr 15.1.2; 15.3.1; 15.3.2, pakend nr 4); esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6240 menetlejale üleantud esemed - s.h kilekott ja Aitel Auto OÜ blankett (pakend nr 3); musta värvi meesteking (pakend nr 10); DNA proovid (pakendid nr 1, 5, 6, 7, 11); valget värvi USB juhe (pakend nr 2); Bluetooth käed-vabad-seade (pakend nr 4); sinist värvi sõrmkinnas (pakend nr 8); valget värvi kõrvaklapid (pakend nr 8.1); nuga (pakend nr 9); esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6241 menetlejale üleantud esemed – s.h musta värvi nokamüts (pakend nr 12.3); mobiililaadija (pakend nr 8.1); „Lays" kartulikrõpsupakend (pakend nr 8.2); sigaretipakend „Chesterfield“ (pakend nr 8.3); pealamp (pakend nr 15.2); nöör (pakend nr 17); rohekat värvi jope (pakend nr 15); musta värvi kampsun (pakend nr 12); halli värvi jope (pakend nr 12.1); DNA proovid (pakendid nr 1, 2, 2.1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 13, 16); sigaretikoni (pakend nr 14, 14.1); pudelikork (pakend nr 9); viiekümne ja viiesendine münt (pakend nr 12.2); esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6261 menetlejale üleantud esemed - s.h teksapüksid (pakend nr 1); neli pudelit viina (pakend nr 5); valget värvi sokid (pakend nr 3); musta värvi sokid (pakend nr 4); punase „Nike" logoga botased (pakend nr 2). - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde CD plaat politsei pardakaamera salvestisega, CD plaat Circle K teenindusjaama turvakaamera salvestisega, 2 CD plaati turvakaamera salvestisega kauplusest Super Alko toimunud varguste kohta, CD plaat turvakaamera salvestisega Konsumi kauplusest toimunud varguse kohta, 2 DVD plaati Viljandi linnas asuvate valvekaamerate salvestistega. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Aare Kolk Rahvakohtunik

Marko Suvisild Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.