Liiklussüüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

ajavahemike

järel

1-21-543 -

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

lisakohustuseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1-21-543

SÜÜDISTUS

W.N ́d süüdistatakse selles, et tema 14.03.2020 kella 19.50 ajal Tallinn – Paldiski mnt – le Rannavahi ja Aida tee vahelisel alal Aida bussipeatuse juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI ekspertiisikat nr 417T kohaselt tuvastati isikul veres etanoolisisaldus 1,78 ± 0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 1,72 mg/g). Sellise tegevusega rikkus W.N 

liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/



korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/

nõudeid. Seega W.N mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava W.N , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on W.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus 4 kuud täitmisele pööramata, kui W.N ei pane 1 aastase katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt KarS § 75 lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele;

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-21-543 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata W.N-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata W.N-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma riigituludesse lähtuvalt KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 

joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud summas 44 eurot /tlk 6 – 7/;



määratud kaitsjale Andres Alas tekkinud kulud kokku summas 97,20 eurot

ehk kokku 141, 2 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha (lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 on sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära) ehk 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud ja sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb W.N KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.