1-19-8825/64 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et G.Q tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. G.Q kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. G.Q on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks pisut enam kui 5 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Seal elab ta alates 2019 sügisest. Mandrilt tagasi koju kolis ta seoses töö- ja elukoha puudumisega. Vanglast vabanemisel soovib isik tagasi minna elama ema ja venna juurde, kus on tal oma tuba. Eelpool mainitud elukohas on elamistingimused on head. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse

2.loobuda alkoholist. Käitumine vanglas kui kontrollitud keskkonnas kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Süü tunnistamine ning muutuste tegemise mõistmine annab lootust, et nihe mõttemaailmas ja käitumises on püsiv ning loodetavasti on vangistuski selliseks kogemuseks, mida süüdlane korrata ei soovi. Vangla iseloomustuses on märgitud, et G.Q lähivõrgustikku kuuluvad ema, kaks venda ning õde. Kinnipeetav siirdub elama ema ja venna juurde. Vangla märgib, et perekonnal on kahetised tunded seoses G.Q koju naasmisega. Viimasel kodus veedetud aastal tarvitas G.Q igapäevaselt alkoholi, elas lähedaste kulul, enda probleemidega ei tegelenud. G.Q ei otsinud tööd, ei täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi, suhtus ükskõikselt enda toimetulekusse. Kuigi kodus oleks tööd palju ja ema ning vend vajavad abi tervisliku seisundi tõttu, oleks õe M. P. sõnul G.Q paremaks toimetulekuks vajalik, et ta koliks elama omaette ja vastutaks ise enda toimetuleku eest. Lähedaste kinnitusel ei käinud G.Q-l kodus külas sõpru, kellega ta alkoholi tarvitaks. Samas märkis kinnipeetav ise, et õiguspärase eluviisi huvides on eesmärgiks seadnud sõpruskonna vahetuse. Seetõttu tuleb keelata G.Q-l suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, sest toime pandud kuriteod näitavad mõjutatust kaaslastest - isik on teiste mõjutusel korduvalt alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud. Loodetavasti pereliikmete valmidus süüdlast toetada aitab samuti kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida, kuigi varasemalt see süüdlast positiivses suunas mõjutanud pole, pigem on ta harrastanud parasiteerivat eluviisi. Garanteeritud töökoht süüdlasel puudub, kuid tal on lootus saada kohalikes ettevõtetes tööd ehitajana, kuigi vastav haridus puudub. Samas on tal mõnetine töökogemus olemas. Tallinna Vangla andmetel on isikul 12.03.2021 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 17462,08 eurot. Kuna isikul puudub töökoht ja legaalne sissetulek, siis on alust arvata isiku suutmatuses tasuda sellises summas olevaid rahalisi nõudeid. Siiski tuleb kohustada isikut asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele, sest stabiilne töö ja sissetulek tagab isiku parema hakkamasaamise ning aega alkoholi tarvitamiseks jääb selle võrra vähemaks. Suurim murekoht on alkohol. G.Q on alkoholi kuritarvitaja. Ta ise tunnistas kohtuistungil, et pikim periood enne vangistust oli 3 kuud, mil ta alkoholi ei tarvitanud. Praegune kantud vangistuseosa 5 kuud on pannud teda mõistma, et vaja on teha muudatused. Ei tohi alkoholi tarvitada ja on valmis läbima ravi Kainem ja tervem Eesti programmi raames. Mõistab, et

tingimuste rikkumine, ravist loobumine jms toovad kaasa vangistuse lõpuni kandmise. See aga tähendab ühtlasi, et usalduskreediti kohtu silmis tal enam pole. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et G.Q katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud G.Q 13.04.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 13.04.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 120,48€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 120,48 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb G.Q-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.