Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2021, Tallinn
Kriminaalasja number
1-21-1191
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Sten Lind
Kriminaalasi
F.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03. märtsi 2021. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav F.S F.S , isikukood: XXX, XXX, emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht: XXX, asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 04.12.2020.a kell 11:20 kuni 04.12.2020.a kell 16:25, 18.01.2021.a kell 15:15, alates 20.01.2021.a kohaldatud tõkend vahistamine tähtajaga kuni 18.03.2021.a; Varasemalt kohtulikult korduvalt karistatud, neist viimane: 31.01.2020.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatud vangistusega 4 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel karistatud vangistusega 2 kuud ja 20 päeva. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus eelmise Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud karistusega, enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetav karistus 2 kuud ja 20 päeva vangistust loeti kaetuks Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega s.o 6 kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistus loeti kantuks. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (28.01.2020.a episoodi) toimepanemise eest karistati teda vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel karistati vangistusega 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel arvestati tema karistusaja alguseks 29.01.2020.a. F.S suhtes kohaldati tõkend vahistamine. Karistus kantud 29.07.2020.a.
Süüdistatav
Prokurör
Natalia Duškina
Jätta süüdistatav F.S-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
üheksa) päeva vangistust, millise karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 18.01.2021.a. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 rahuldati kannatanu R AS (registrikood: XXXXXXX) esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 101,96.- (ükssada üks eurot ja üheksakümmend kuus senti) eurot ning mõisteti F.S-ilt välja kannatanu R AS (registrikood: XXXXXXX) kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 101,96.- (ükssada üks eurot ja üheksakümmend kuus senti) eurot. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti F.S-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel tekkinud õigusabi kulud kogusummas 228.- (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud (sundraha, kaitsjatasud kokku summas 1104 €) tuleb F.S-il tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega täiel määral süüdistatava süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega süüdistatavale karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium juhib ühtlasi apellandi tähelepanu kujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt, kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS § -de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (Vt RKKKo 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-4004, p 8 ja 3-1-1-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Sarnaselt maakohtuga kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused süüdistatavale mõistetud karistuse individualiseerimiseks.
ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.