Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Mehis Juhkamit süüdistatakse KarS § 184 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 184 lg 1 järgi süüdistatakse M. Juhkamit selles, et ta omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal enne tema kinnipidamist 29.12.2020 kell 00:00 suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktoon (GBL), mida hoidis ebaseaduslikult tema kasutuses olnud sõidukis Peugeot Expert registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx oma töökohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx isiklike asjade hoidmiseks eraldatud kapis kuni 29.12.2020, mil sõiduki läbivaatuse käigus leiti ja võeti ära plastpudel ning kapi läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära klaaspudel. Sõidukist leitud plastpudelis oli vedelik, mis sisaldas 7,17 grammi GBL-i, ja kapist leitud klaaspudelis oli vedelik, mis sisaldas 78,86 grammi GBL-i. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstabel kasutamise eesmärgil. GBL kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ vastu võetud lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. GBL-i puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks tavakoguses 8 grammist narkootilisest ainest ning tugeva sõltuvuse puhul 16 grammist narkootilisest ainest. Seega pani M. Juhkam toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses. KarS § 424 lg 1 järgi süüdistatakse M. Juhkamit selles, et ta juhtis 29.12.2020 kella 00:00 ajal Võru linnas Jüri tänaval mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx M. Juhkami uriinis suurem kui 1000 μg/ml ja tal esinesid joobele iseloomulikud tunnused: arusaamine häiritud, vajab käskluste kordamist, artikulatsioonihäired, kitsad pupillid, aeglane reaktsioon valgusele, püsiv nüstagm, tasakaal ja koordinatsioon häiritud ja ebakindel, täpsemad liigutused häiritud, Rombergi asend ebakindel ning kaldub taha ja külgedele. Seega esines M. Juhkamil joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste

funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. Oma teoga rikkus M. Juhkam liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani M. Juhkam toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Mehis Juhkam ja tema kaitsja Vambola Olli sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Juhkam tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. M. Juhkam tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõista M. Juhkami liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata M. Juhkami eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.12.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 2 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Juhkam ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M. Juhkamilt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista M. Juhkamilt välja riigieelarve tuludesse narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 eurot, joobeseisundi uuringu kulu 175 eurot, joobeseisundi hinnangu kulu 52 eurot ja sundraha 730 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1125 eurot. Sundraha 730 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada M. Juhkamil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Juhkam tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud on narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 eurot, joobeseisundi uuringu kulu 175 eurot, joobeseisundi hinnangu kulu 52 eurot ja sundraha 1460 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 730 euro ulatuses, sest M. Juhkam ei tööta, tal puudub sissetulek ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. M. Juhkamilt tuleb välja mõista narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 eurot, joobeseisundi uuringu kulu 175 eurot, joobeseisundi hinnangu kulu 52 eurot ja sundraha 730 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1125 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandat lausest võimaldada M. Juhkamil menetluskulud kogusummas 1125 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on asitõenditeks tühi plastpudel ja klaaspudel, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite laos. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb nimetatud esemed tagastada nende omanikule M. Juhkamile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.