Liiklussüüteod

1-21-1804

1-21-1804 maakonnas XXX, kus sõitis sõiduki esiotsaga vastu puud. Karin Tilga juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle veres oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 1171 nähtuvalt etanooli 3,36+/- 0,06 k=2, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Karin Tilga mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja liiklusõnnetuse põhjustades rikkus LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sellise tegevusega pani Karin Tilga toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Peale selle Karin Tilga eesmärgiga vabaneda varalistest kohustustest liisinguettevõtte ees ja saada kindlustusandjalt alusetult kindlustushüvitist, esitas 24.09.2020 kell 16:34:55 telefoni teel numbrilt xxx PZU Kindlustusele teadvalt valeandmeid kindlustusjuhtumi toimumise kohta, luues sellega kindlustusettevõtjale ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest väites, et 22.09.2020 juhtis tema Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Linnamäe-Pürksi teel Luminor Liising AS-le kuuluvat ja tema kasutuses olevat sõiduautot Renault Alaskan registreerimismärgiga xxx ja põdrale otsasõidu vältimiseks sõitis teelt välja vastu puud, mille tulemusena avanesid turvapadjad ning purunes sõiduauto esiosa, kuid kohtueelse menetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult juhtis Karin Tilga 05.09.2020 kella 20:40 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Linnamäel Linnamäe A&O kaupluse juures alkoholijoobes olles Luminor Liising AS–le kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit Renault registreerimismärgiga xxx ning tekitas sõidukile vigastused kaupluse vastas keelumärgile nr 317 otsa sõites ning hiljem samal päeval oma elukohas Lääne maakonnas XXX vastu puud sõites, mille tagajärjel sõiduk deformeerus ja muutus kasutamiskõlbmatuks. PZU Kindlustuse kalkulatsiooni põhjal on sõiduauto Renault Alaskan registreerimismärgiga remondikulud 28832.91 eurot. Sellise tegevusega pani Karin Tilga toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on kindlustuskelmuse. Peale selle Karin Tilga, olles 05.09.2020 kella 20:40 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas juhtinud alkoholijoobes mootorsõidukit, juhtis 09.02.2021 kella 14:53 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas XXX E E OÜ-le kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST seerianumbriga ARAF-0025 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,28 mg/l ± 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,16 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Karin Tilga mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Karin Tilga toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 65/. K.Tilga kohta on koostatud kohtueelne ettekanne /tl 115-116/. Kohtus nõudis prokurör süüdistatava Karin Tilga süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. Katrin Tilga süüdi tunnistamist KarS

1-21-1804 § 212 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09-10.02.2021 s.o 2 päeva vangistust ja ära kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust asendada üldkasuliku tööga 718 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Karin Tilga kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lõikes 2 punktis 5 sätestatud kohustust: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; alluma alkoholisõltuvusravile, mille vajaduse hindamiseks pöörduda 2 kuu jooksul psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti vastuvõtule. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema üldkasulikku tööd ja alluma alkoholisõltuvushäire ravile. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab Karin Tilga süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kannatanu AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (PZU Kindlustus) on esitanud K.Tilga vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 90 eurot hüvitamise nõudes /tl 66-67/. Süüdistatav Karin Tilga tunnistab tsiviilhagi ja on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuritegudega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagis esitatud hüvitamata kahjunõue tuleb Karin Tilgalt kannatanu kasuks välja mõista VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2, 3 § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 ja TsMS § 440 lg 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud. Karin Tilga on kahtlustatavana kinni peetud 09.-10.02.2021 /tl 102-104/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Karin Tilgalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5*584). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on kaitsjale vandeadvokaadile Peep Rajavere

1-21-1804 Karin Tilga kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 115,20 eurot /tl 125-126/. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see joobe tuvastamise kulu (akt 1361T) /tl 8-10/ 14 eurot ja 7.67 eurot, kokku 21.67 eurot. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 1012,87 eurot. Karin Tilga on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.