Liiklussüüteod

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eduard Belinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Eduard Belinski kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 Eduard Belinski temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 8 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik elama asuda varasemale aadressile xxx koos ema M. B.ga. Eramu kuulub emale ning majas on olemas kõik mugavused. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude asetleidmise tõenäosust. Eduard Belinskit on kriminaalkorras karistatud 8 korda ning kinnipidamisasutuses viibib ta enda kinnitusel 2. korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Rikkumised on toimepandud alkoholijoobes ning enamikel juhtudel on teda karistatud joobes juhtimise eest. Eduard Belinski ei hooli oma tegude tagajärgedest ning vähendab kahju suurust. Kuritegude puhul on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kuritegude toimepanemisel ei mõtle kinnipeetav oma tegude tagajärgedele ja tegutseb impulsiivselt. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast ongi alkohol. Isikut on korduvalt karistatud alkoholijoobes toimepandud rikkumiste eest. Alkoholijoobes vägivaldne olnud ei ole, kuid on korduvalt juhtinud sõidukit alkoholijoobes. Isiku ema sõnul tarvitas isik enne vangistust alkoholi pikkade tsüklitena. Samuti tarbis isik kriminaalhoolduse ajal alkoholi ning minevikus alustatud alkoholivastane ravi on ebaõnnestunud. Kohtuistungil märkis kinnipeetav, et alkoholi tarbis koos tuttavatega, kellega ei saa enam suhelda, kuna on vanglas. Vabanedes soovib muuta oma elustiili. Paraku on aga Eduard Belinski isikut, eelkõige tema pikaajalist alkoholi kuritarvitamist silmas pidades üksnes isiku enda tahtejõust vähe. See ei ole teda varem suutnud seadusekuulekal teel hoida, mistõttu puudub alus arvamaks, et selleks piisab seekord. Arvestades isiku varasemat elukäiku, on paraku suur tõenäosus, et isik asub taas alkoholi tarvitama ning kordama varasemaid kriminaalseid käitumismustreid. Kinnipeetaval puudub vabanemisel ka kindel töökoht. Kuigi isik avaldas, et arvatavasti läheb tööle xxx, ei ole kohtule ühtegi töökoha olemasolu kinnitavat garantiikirja esitatud, mistõttu ei saa selles ka kindel olla. Töö ja kindel sissetulek sisustaks isiku vaba aega produktiivselt, toetaks tema majanduslikku toimetulekut ning pakuks motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel. Selle puudumine suurendab Eduard Belinski puhul uute õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosust, võimaldades isikul oma vaba aega sisustada alkoholi tarbimisega, mis tema puhul viib paraku omakorda uute kuritegudeni. Kinnipeetaval puudub ka toetav suhtlusvõrgustik, kes motiveeriks teda seadusekuulekal teel püsima. Peamine suhtlus on ema M. B., kellega suhtleb võimalikult palju, kuid ema toetus pole teda kuritegude toimepanemisest eemale hoidnud. Isa on surnud ning õde A. D. elab xxx. Elukaaslast ning lapsi ei ole. Kinnipeetava lähisuhete osas muutusi ei ole toimunud. Tema tutvusringkond on valdavalt alkoholilembene või kriminaalne. Naastes samasse keskkonda ilma seejuures selge motivatsiooniallikata, on suur tõenäosus, et ta naaseb varasemate käitumisharjumuste juurde, asudes taas alkoholi kuritarvitama ning uusi kuritegusid toime panema. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Eduard Belinski suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul on tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks väike. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks sellised asjaolud, mis võimaldaks loota, et isiku käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Muutuste tegemiseks seadusekuuleka

elu nimel puudub isikul käesoleval ajal piisav motivatsioon. Kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei ole kohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.