Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 13.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4518 tunnistati M.E süüdi KarS § 423 1 järgi (11.06.2019 episood ) ja § 424 lg 2 järgi. Kars § 63 lg 1 järgi

mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Samuti tunnistati M.E süüdi KarS § 423 järgi (09.08.19, 15.08.19, 14.09.19 episoodid) ja mõisteti karistuseks vangistus 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 lausel loeti kinnipidamisajad 11.06.-12.06.19, 09.08.19, 15.08-16.08.19, 14.09.-15.09.19 s.o 7 päeva karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

06.01.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning elektroonilise järelevalve kohaldamist.

tema suhtes

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta M.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.E vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. M.E kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on M.E temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta 4 kuu, so üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Peale vabanemist on isik avaldanud soovi elama asuda aadressile xxx, kus isikul oleks võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Asutus on andnud nõusoleku kinnipeetav M.E võtmise kohta programmi. Juhataja E. V. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Asutuse poolt pakutakse eluaset (ühe-ja kahekohalised toad), toitlustamist (kolm korda päevas) ning vaimset ja psühholoogilist tuge. Abistatakse sõltuvusest vabanemisel, õpetatakse iseseisvat toimetulekut ja toetatakse tavaellu pöördumist.

Peale programmi läbimist on tal võimalus asuda elama oma ema juurde xxx. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning ametnikega suhtlemisel on isik olnud alati viisakas ja valmis koostööks. Ta on ilma vahejuhtumiteta osalenud ka vangla tööhõives. Samuti on läbinud ta kaks rehabiliteerivat sotsiaalprogrammi:  28.05.2020 – 08.06.2020 osales programmis Eluviisitreening. Läbiviija tagasisidestas kinnipeetava osavõttu järgmiselt: Töötas programmis aktiivselt kaasa. Analüüsis probleemteemat ning tegi järeldusi enda uimastisõltuvusest ja õigusvastasest käitumisest. Programmis õppis muutuse olemusest, kaalutlemisest, käitumisanalüüsi, eesmärkide seadmist, himuga ja sotsiaalse survega toimetulekut, ja koostas isikliku hädaabiplaani. Viimane tagasilangus tekkis peale tööst ilma jäämist. Tõdes, et on emotsionaalselt keeruline toime tulla, kui on probleeme töö või eluasemega. Positiivse külje pealt nägi seda, et koostöös arstidega on võimalik sõltuvusest välja tulla. Hetkel näeb kaines elus rohkem plusse kui miinuseid.  10.06.- 29.07.2020 osales programmis Tagasilanguse ennetamine. Läbiviija iseloomustuse kohaselt oli süüdlane piisavalt aktiivne ja motiveeritud osaleja. Töötas kaasa ja võttis grupiaruteludest osa sisukalt. Iseseisva töö ülesandeid sooritas piisava huvi ja põhjalikkusega. Enda jaoks tõi välja suurimate riskidena, lähtudes varasemast kogemusest, harjumusliku tarvitamise, mis sai alguse füüsiliste vaevuste parandamisest ning arenes edasi harjumuslikuks rutiiniks tema elus, mis aitas lihtsasti ja kiiresti saavutada head enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Uimastivaba elu plaanis pidas enda jaoks oluliseks hoida tervislikku rutiini, hoiduda uimastitest (sh alko ja nikotiin), tegeleda spordi ja mediteerimisega stressi kuhjumise ennetamiseks, kujundada üldiselt stabiilsem eluviis, mis aitaks tagada parema enesetunde ja – rahulolu. Ka kohtuistungil avaldas süüdlane, et tal on sõltuvusprobleemid, kuid ta on end käsile võtnud ning mõistnud, et ta pole võimeline tarbima natukene, vaid peab täiesti loobuma. On teinud endaga nii palju tööd, kui vanglas on see võimalik olnud. Eeltoodust ilmneb, et kinnipeetav mõtleb tõsiselt oma elu muutmisest. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni tegeleda murekohtadega, seljatada probleemid ning naasta õiguskuulekale teele. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on selgelt joovastid. Isik tunnistab, et tarvitab alkoholi. Viimane kuu aega enne vangistust jõi iga päev viina. Isikut on karistatud ka varasemalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Alkoholijoobes vägivaldset käitumist ei ole tuvastatud. Samuti on isikul diagnoositud narkootikumide kuritarvitamine. Kanepit hakkas suitsetama 2006. aastal peale autoavariid saadud vigastustest (oli ratastoolis) tekkinud valude leevendamiseks. Suitsetas kanepit aasta jooksul kord nädalas. On tarvitanud ka kokaiini ja amfetamiini. Esialgu isik sõltuvust ei tunnista, kuid vestluse jooksul siiski tunnistab sõltuvust

ning teadvustab, et viimased kuriteod on seotud olnud just narkootikumide tarvitamisega. Tarvitas narkootikume igapäevaselt. Üledoose olevat esinenud GHB-st korduvalt. Viimane süüdimõistmine mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest (tuvastati segajoove - kokaiin, kanep, amfetamiin).Samas kinnitavad asja materjalid, et M.E on pingutanud sõltuvusest vabanemise nimel ning soovib seda teha ka vabaduses. On kõnekas, et kinnipeetav on edukalt läbinud sotsiaalprogramme ning pöördunud ise xxx poole vabaduses rehabilitatsiooniprogrammi läbimiseks. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ongi isikul võimalik läbida ennetähtaegse vabastamise järel xxx 6-12 kuud kestev ravi- ja rehabilitatsiooniprogramm. Seega on põhjendatud loota, et M.E suhtub tõsiselt käeolevasse võimalusse ning suudab ka vastava programmi abiga saada võitu alkoholi- ja narkosõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. On ilmselge, et üksi ja iseseisvalt ta seda ei suuda, kuid läbi sihipärase ja toetatud tegevuste on siiski lootust, et kinnipeetav teeb korrektuurid oma eluviisis. Hetkel kinnipeetaval garanteeritud töökohta pole. Süüdlane avaldas, et xxx on toeks töö leidmisel. Vangla iseloomustusest nähtub, et M.E tööpõlgur pole, karistuste kandmise ajal on läbinud sanitaartehniku ja aianduse kursused. Tartu Vanglas omandas puidupingioperaatori kutse (2015-2016). Seega omab oskusi ning see peaks töö leidmist siiski lihtsustama. 04.12.2020 seisuga on K-raha andmetel isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 20 116,81 eurot, vabanemisfondis on raha xxx eurot. On huvitatud võlanõuete tasumisest. Kohtuistungil M.E kinnitas, et 2 aastat tagasi kuulutati välja pankrot, ta on makseid ilusti maksnud ja teeb seda ka edaspidi. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Samuti on see oluline komponent sõltuvuse rehabilitatsioonis, mistõttu tuleb isikut kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele. Ka toetavad lähedased saavad abiks olla isiku motiveerimisel seadusekuulekal teel püsimisel. Isiku lähivõrgustikku kuulub ema. Isik suhtleb emaga ning suhe on positiivne ning toetav, rehabilitatsioonikeskusest lahkumise järel asubki ema juurde xxx elama. Olemas ka poolõde, kuid temaga ei suhtle. Isik on lahutatud, abielust täisealine tütar. Tütrega suhtleb harva. Vabaduses soovib isik edaspidi elada seadusekuulekalt. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Seega on põhjendatud anda M.E-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning ta peab ühtlasi mõistma, et on sel juhul usalduskrediidi lõplikult ära tarvitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.