Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 12. veebruari 2021. a määrus Eldar Gurbanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Eldar Gurbanovi (ik 37102040330) kaitsja jurist Indrek Põder, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 6. detsembri 2019 otsusega tunnistati Eldar Gurbanov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistusele liideti Harju Maakohtu 24. mai 2017. a otsusega mõistetud 1 aasta pikkune vangistus. Kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel mõisteti E. Gurbanovile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. E. Gurbanov tunnistati süüdi ka KarS § 255 lg 1 järgi ja teda karistati 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti talle omakorda liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. E. Gurbanovi karistusaeg algas 11. oktoobril 2018. a ja lõpeb 11. aprillil 2023. a.
Tartu Vangla esitas 5. jaanuaril 2021. a maakohtule taotluse E. Gurbanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 12. veebruari 2021. a määrusega jäeti E. Gurbanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.Maakohtu hinnangul on E. Gurbanovi retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge. Maakohus ei ole veendunud, et tema allutamine käitumiskontrollile koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine, aitaks piisavalt uute kuritegude ohtu maandada. E. Gurbanovi vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohused ei maanda seda samuti. E. Gurbanovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Ta kannab karistust suures koguses narkootikumide käitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kuriteod on olnud ühiskonnaohtlikud, puudutades suurt hulka isikuid.
5.E. Gurbanov on kinnipidamiskohas õiguspäraselt käitunud ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabaduses on tal toetavad lähedased. Samas on kaheldav, kas tema perekond suudaks teda õiguskuulekale teele suunata, sest lähedased olid tal olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Teda vajati sel ajal koguni lapse raske tervisliku seisundi tõttu, kuid seegi ei hoidnud ära tema poolt kuritegude toimepanemist. Vabanemise korral on tal olemas töökoht. Tasumata võlanõudeid on tal 11 802,34 euro ulatuses. Kindel sissetulek on oluline tegur maandamaks isiku poolt majandusliku kasu saamisele suunatud kuritegude riski. Samas, arvestades E. Gurbanovi vastu esitatud nõuete suurust, on esineb risk, et isik asub ennast elatama kriminaalsel teel. Vangistuse ajal E. Gurbanov töötanud ei ole. Samuti on tema varasem töökogemus olnud katkendlik. Tal ei ole seega väljakujunenud tööharjumust.
6.E. Gurbanov on narkosõltlane. Põhiliselt tarvitas ta kokaiini. Ta on läbinud tugigrupi „Keemiline sõltuvus“ ja „12 sammu“. Ehkki E. Gurbanovi sõnul soovib ta narkootikumidega lõpparve teha, on ta narkootikumidega varasemalt tihedat seost omanud. On oht, et ta jätkab pärast vabanemist tarvitamist. Sõltuvusest vabanemine on pikaajaline protsess. E. Gurbanovil on võimalik sõltuvusraviga vanglas jätkata.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Maakohtu määruse peale kaebuse E. Gurbanovi kaitsja jurist I. Põder, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Alternatiivselt taotletakse asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks.
8.Vabanemise korral on E. Gurbanovil olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, kellega suhted ei ole katkenud. Tema üks lastest on invaliid. E. Gurbanovil puuduvad kontaktid oma endiste kuriteokaaslastega. Ta ei toeta vangla subkultuuri ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Tema käitumine kinnipidamiskohas on õiguskuulekas. Vangistus on seega oma eesmärgi täitnud ja ta on võimeline seaduskuulekalt elama. Vangistuses on E. Gurbanov omandanud eesti keelt ja tegelenud enda sõltuvusprobleemiga. Vabanemise korral on ta nõus osalema programmis „Sütik“, mis on mõeldud sõltlastele ja ta on nõus lisakohustusena sõltuvusravile alluma, milleks on tal olemas nõusolek OÜ-st Tervisekeskus Elulootus.
9.Kaitsja hinnangul on maakohus E. Gurbanovit ennetähtaegselt vabastamata jättes eksinud kõrgema astme kohtu praktikas omaksvõetud seisukohtade vastu. Maakohus on tema vabastamata jätmist põhjendanud üksnes toime pandud kuritegude korduvuse ja raskusega, sidumata seda arusaadavalt hetkeseisu ja tema prognoositava käitumisega. Karistusregistri andmetel on E. Gurbanovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja mitu kehtivat väärteokaristust.
Karistusregistri arhiivi kantud andmetele tuginemine ei ole lubatav. Seega on Tartu Vangla iseloomustuses ja prokuratuuri arvamuses nimetatud põhimõtte vastu eksitud. Vangla ja prokuratuur oleksid pidanud E. Gurbanovi ennetähtaegset vabastamist toetama.
10.E. Gurbanov ei pane vabanemise korral uusi kuritegusid toime. Tema allutamine käitumiskontrollile oleks tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Lisagarantiina on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist järelevalvet ja määrata talle erinevaid lisakohustusi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks E. Gurbanovi allutamine käitumiskontrollile ja tema vabanemisjärgsed elutingimused ei maanda tema retsidiivsusriski.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et E. Gurbanov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
12.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses märgitule ei ole maakohus materiaal- ja menetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
13.Ringkonnakohus ei eita, et E. Gurbanovit on võimalik määruskaebuses kirjeldatud viisil positiivselt iseloomustada. Tal on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Ühtlasi on ta avaldanud valmidust jätkata sõltuvusraviga. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). KarS § 76 lg-st 4 ja kõrgema astme kohtupraktikast tulenevalt ei ole ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel keelatud kogumina teiste asjaolude kõrval arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohtul lasub üksnes kohustus põhjendada, miks ta leiab, et tulenevalt isiku varasemast elukäigust ja kuriteo asjaoludest on temast lähtuv retsidiivsusrisk jätkuvalt suur. Maakohus on seda kriminaalkolleegiumi hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud.
14.Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui E. Gurbanov on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. E. Gurbanov omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust. E. Gubarov tunnistati süüdi selles, et kuulus vähemalt 2015. aastast kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli narkootikumide käitlemine. E. Gurbanovi ülesandeks oli neid hankida ja edasi müüa. Lisaks oli tal ühenduse toimimise seisukohalt muidki ülesandeid. Peamiselt tegeleti kokaiini käitlemisega, mida E. Gurbanov ka ise tarvitas. E. Gurbanov pani kuritegusid toime seega majandusliku kasu saamise eesmärgil. E. Gurbanovil puudub eriala ja sellest tulenevalt spetsiifilised tööoskused. Ta ei ole kunagi pikaajaliselt ametlikku töökohta omanud. Vabanemise korral on tal küll olemas kindel töökoht, kuid puudub kindlus, et ta seda säilitada suudaks. Või et ta ei muutuks saadav töötasu osas rahuolematuks, arvestades, et suur osa sissetulekust läheks võlgnevuste katteks, mida on ca 11 000 euro ulatuses. Kesine sissetulek ja olematu oskus säilitada püsivat töökohta võib ta taaskord
kuritegelikule teele viia. Seda enam, et E. Gurbanovi perekond on samuti kehvas majanduslikus seisus ja ei suudaks teda ilmselt majanduslikult toetada.
15.Samuti on maakohus õigustatult viidanud E. Gurbanovi narkosõltuvusele, millest vabanemine ei pruugi nii lihtne olla. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta vabaduses narkootikumidest suudaks eemale hoida. Ja seda isegi mitte olukorras, kus ta on vabaduses lubanud ravile alluda. Tema sõltuvus on suure tõenäosusega pikaajaline, mistõttu oli tal vabaduses tegelikult piisavalt aega, et enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada. E. Gurbanov oma aega ja energiat sellele aga ei suunanud. Ilmselt ta ei pidanud seda probleemiks. Seda enam, et tema viimane kuritegu oli tihedalt narkootikumidega seotud. Seetõttu on kriminaalkolleegiumi hinnangul veel piisavalt alust kahelda tema motiveerituses ka tegelikkuses sõltuvusest vabaneda. Arvestades, et ta kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, on tal vabaduses piisavalt kontakte ja tutvusi, kellelt ainet kerge vaevaga omandada, mistõttu on n-ö libastumise oht suur.
16.Kuna E. Gurbanov on varasemalt viibinud vangistuses korduvalt, on tema riskikäitumisega varemgi tegeletud, kuid tulutult. Seega saab öelda, et üldjoontes ei ole E. Gurbanovi suhtumist ja hoiakuid varasemad mõistetud vanglakaristused mõjutanud, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et seegi vangistus oleks seda eesmärki täitnud. Ja seda hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest nagu kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Ka kriminaalhooldusel on ta varasemalt viibinud, kuid seegi ei muutnud tema hoiakuid ja põhimõtteid seaduskuulekuse suunas. Kriminaalkolleegium ei ole sellest tulenevalt veendunud, et tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamine, hoiaks täie kindlusega ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise.
17.Viimaks märgib ringkonnakohus sedagi, et maakohus ei ole otsustust tehes tuginenud arhiivi kantud karistusandmetele. Kui süüdimõistetu ja tema kaitsja leiavad, et Tartu Vangla iseloomustus on vastuolus seaduse ja kehtiva kohtupraktikaga, on neil võimalik seda vaidlustada halduskorras.
18.Mis puudutab vangla ja prokuratuuri arvamust E. Gurbanovi võimaliku ennetähtaegse vabastamise osas, siis KarS § 76 lg 4 ei räägi midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Need seisukohad omavad tähtsust vaid juhul, kui need ei ühti kohtuga ja millele kohus sellest tulenevalt põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Seda enam, et vangla tegelikkuses mingisuguseid sisulisi argumente ei esitagi, märkides üksnes, et kinnipeetava ohtlikkuse tase ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus välistab E. Gurbanovi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise järelevalve alla. Sellest tulenevalt ei ole vangla arvamusel üleüldse mingisugust tähtsust. Prokuratuur on kokkuvõtvalt seisukohal, et E. Gurbanovi puhul on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suur ja sellest tulenevalt tema vabastamist ei toeta. Prokurör ei tugine arvamuses arhiivi kantud karistusandmetele.
19.Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et E. Gurbanovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
20.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12. veebruari 2021. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Ingeri Tamm
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.