Liiklussüüteod

sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 86,40 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 962,40 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 80,20 eurot. Menetluskulud tuleb Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700010707. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbriga tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

S.M-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.11.2019 kella 02.12 ajal Tallinnas, Laki tn 11a juures, suunaga Laki tn 11e poole mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,91 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani S.M toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus S.M-i karistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka S.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.11.2019, s.o üks päev, seega ära kandmata karistuseks on vangistus 5 kuud ja 29 päeva. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav S.M ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata S.M-ile täiendavalt järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5-ks kuuks. S.M nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.M esitatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.M-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.