Kriminaalasi nr 1-21-1216
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.03.2021.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Kohtujurist kohtuistungi sekretäri ülesannetes
Liis Landsmann
Prokurör
Helen Prins
Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: A.B ik: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.03.2020.a. kahtlustatavana kinnipidamine 29.0201.03.2020.a. süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi.
Süüdi tunnistada A.B KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.02-01.03.2020.a. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, alusel määrata, et mõistetud karistust, 5 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2, 8 kohustada A.B’i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi. - osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega samaliiki süütegude edasine ärahoidmine Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 03.03.2021.a. Määrata A.B Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdistatava A.B ’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta A.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista A.B-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; - kaitsjatasu summas 128,40 eurot; Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.04.2021.a kuni 15.03.2022.a vähemalt 83,70 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99921700010299. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 88,80 eurot riigi kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
A.B süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis 29.02.2020 kella 14.00 ajal xxxx asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registrimärgisega xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,16 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,06 mg/l)). Nimetatud tegevusega rikkus A.B kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A.B toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht A.B’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.B ’i karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.0201.03.2020.a, see on 2 päeva, seega ära kandmata karistuseks on vangistus 5 kuud 28 päeva, mis tuleb KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Ka tuleb kokkuleppe kohaselt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta A.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava A.B ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et A.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad A.B-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 217,20 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2021.a. 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Seega kuulub A.B-lt väljamõistmisele sundraha summas 876 eurot ja kaitsjatasu summas 128,40 ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o sumas 88,80 eurot (sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest) riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.