1-21-937/7 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.CD-plaat fotodega sündmuskohalt, mis on toimiku tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Y.G `i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 12.09.2019 kl 23.10 ajal Tallinnas Seebi tänav xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes (EKEI uuringuakti nr 1315T kohaselt tuvastati Y.G-l alkoholijoove etanoolisialdus ühes grammis veres 2,60 mg/g, laiendmääramatusega ±0,06, k=2) ning kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis otsa kolmele pargitud sõidukile: xxxx ́le, registreerimismärgiga xxxx ja xxxx ́ule, registreerimismärgiga xxxx ja xxxx registreerimismärgiga xxxx, rikkudes sellise tegevusega liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Kuigi Y.G rikkus oma käitumisega ka liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis Kars § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud.

Seega Y.G pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 01.02.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder, süüdistatav Y.G ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör vastavalt kokkuleppele kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2019 kuni 13.09.2019, kokku 2 päeva ning ära kandmata karistuseks jääb seega vangistus 6 kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Y.G ei pane 1 aasta ja 6 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristust ja võtta juhtimisõigus ära 3 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis II astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ning kriminaalmenetluse kulud: - Joobeseisundi tuvastamise kulud 44 eurot - Kaitsjatasu summas 64,80 eurot ja 49,20 eurot, kokku 114 eurot - Kõik kulud kokku:1034 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Y.G võib menetluskulud 1034 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid, salvestised ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid: Mootorsõiduk xxxx, registreerimismärgiga xxxx oli teisaldatuid 12.09.2019 politseiparklasse ja 23.09.2019 tagastatud Y.G-le. 1-CD-plaat fotodega sündmuskohalt. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/