Liiklussüüteod

1-21-919

1-21-919

Seega juhtides mootorsõidukit süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, rikkus Sander Vähi süstemaatiliselt liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Sander Vähi toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. • 08.05.2020 kella 14:40 paiku Tartumaal Kambja vallas XXX juures esines politseiametniku poolt lühimenetluse otsuse nr 278020004022 vormistamisel teise isikuna, s.o XXX V. V., ning esitas politseiametnikule enda isiku tuvastamiseks V. V. nõusolekuta tema isikut tuvastada võimaldavaid andmeid. Sander Vähi, teades, et on taaskord juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimiselt tabatuna toime pannud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tegutses V. V. andmeid esitades eesmärgiga varjata oma isikut ja sellega seonduvalt kuriteo toimepanemist. Sander Vähi muu hulgas esitles ennast politseiametnikule nimeliselt V. V., nimetas oma vanusena V. V. vanuse ja esitas tõele vastavat infot V. V. karistatuse kohta. Sellega pani Sander Vähi toime KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eesmärgiga varjata kuritegu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson, süüdistatav Sander Vähi ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Eve Laine sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul süüdistatavale karistuseks mõista 5 kuu pikkune vangistust. KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul süüdistatavale karistuseks mõista 8 kuu pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, palub prokurör kohtul S. Vähile mõista karistuseks kokku 1 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada S. Vähi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 10.08.2019 – 12.08.2019, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta täitmisele pööramata, kui S. Vähi ei pane 1 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1005,60 eurot, millest 129,60 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1005,60 eurot hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused

1-21-919 Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Sander Vähi kuulub KarS § 4231 ja KarS § 1572 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.