Liiklussüüteod

1-21-1031 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1-21-1031

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Z.H-d süüdistatakse selles, et tema 07.02.2021 kella 18.20 ajal juhtis alkoholijoobes olles (alkoholijoove 1,23 mg/l mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST) Raplamaal, Rapla vallas, Juuru alevikus, Tallinna maanteel sõiduautot Opel Vectra reg.m. xxx xxx ning põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, kui alkoholijoobe ja valesti valitud sõidukiiruse (LS § 50 lg 3 p 1, 2) tõttu kaotas auto üle kontrolli ning sõitis vastu tänavavalgustusposti, mille tagajärjel valgustuspost purunes ning kahjustada sai sõiduauto esiosa. Seega, juhtides mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,75 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, pani Z.H toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Z.H süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 10 kuud. Karistuse kandmise hulka lugeda eelvangistus 07.-09.02.2021, s.o. 3 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus, 9 kuud ja 27 päeva, tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Z.H 1 aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Z.H kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Z.H katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud liiklusohutuse programm. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu summas 140,64 eurot, sundraha kiirmenetluses 438 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude - kokku 578.64 euro - tasumist ositi 10 kuu jooksul, kohustades teda tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust 10. kuupäevaks igakuiselt 57.90 eurot ja viimasele kuul 57.54 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ning lisakaristuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele, kuid täpsustab osamaksete suuruse.

1-21-1031

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.