1-21-423
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tallinn, 8. veebruar 2021
Kriminaalasja number
1-21-423 /20231701702/
Kohtukoosseis
Kohtunik Katrin Mikenberg
Kohtuistungi sekretär
Jane Põldoja
Kriminaalasi
W.M-i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
W.M – isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti kodanik; haridus: xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud; tõkend: puudub, kahtlustatavana kinni peetud 30.31.07.2020
Kaitsja
Süüdistatav ei taotlenud kohtuistungile kaitsjat
Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
-
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal W.M ei tarvita alkoholi. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
W.M juhtis tahtlikult 30.07.2020 kella 22.10 ajal Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Tiigi 2 juures suunaga Üksnurme tee, liikudes Saku Selveri parklasse aadressil: Saku, Üksnurme tee 2, mootorsõidukit SAAB 9-5 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove temal tuvastati alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,51 mg/l, laiendmääramatusega ±0,14 mg/l, lõpliku mõõtetulemusega 1,37 mg/l). Sellise tegevusega rikkus W.M: liiklusseaduse § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. / nõudeid. Seega W.M pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav W.M ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 7-kuulise vangistusega. Mõistetud karisusest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud kaks päeva ning ülejäänud osas jätta karistus KarS § 74 lg 1 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Süüdistatav määratakse kriminaalhooldaja järelevalve alla, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Süüdistatavalt mõistetakse välja kriminaalmenetluse kulud, s.o kaitsjatasu 86,40 eurot ja sundraha 876 eurot ning talle antakse võimalus menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub W.M talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes sõlmitud karistus. Samuti tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses ja viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.