1-21-357
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-21-357 (kohtueelses menetluses 19230200617)
Kohtukoosseis
Kohtunik Martin Tuulik
Kohtuistungi sekretär
Mariin Vaks
Tõlk
Jelena Kremez
Kriminaalasi
I.K süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Diana Helila
Süüdistatav
I.K , isikukood: XXX , Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel: vene keel; haridus: xxx, töökoht: xxx, xxx, elukoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kehtivaid väärteokaristusi ei ole, tõkend: puudub.
Kaitsja
vandeadvokaat Dmitri Školjar (lepinguline kaitsja)
Juhindudes 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313 ning kohus otsustas:
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
1-19-8004 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult õppimiskoha vahetamiseks;
eelneva
loa
elu-,
töö-
või
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. lisakohustus
määratud kaitsja tasu summas 129,60 eurot;
joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 183 eurot,
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1188,60 eurot.
I.K ́i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.08.2019 kella 14.11 ajal Tallinnas Vasara 22B asuva maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist, fentanüülist, metadoonist ja alprasolaamist). Sellise tegevusega rikkus I.K liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ 2 (4)
1-19-8004 korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.
Kuigi I.K rikkus 10.08.2019 oma käitumisega ka LS § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt KarS § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on 28.08.2019 väärteomenetlus lõpetatud. Seega I.K mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav I.K ja tema kaitsja Dmitri Školjar sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus 8 kuud täitmisele pööramata, kui I.K ei pane 15. kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt KarS § 75 lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata I.K tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. I.K kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. 3 (4)
1-19-8004
Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.