Liiklussüüteod

mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel esmase analüüsi tegemisest peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Juhul, kui alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%.

V.Q-d süüdistatakse KarS § 423 toimepanemises.

ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo

KarS § 4231 järgi süüdistatakse V.Q-d selles, et tema, olles 5. oktoobril 2017 ja

kella 20:46 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx kategooria juhtimisõiguseta. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel pole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani V.Q toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 lg 2 järgi süüdistatakse V.Q-d selles, et tema, olles Tartu Maakohtu

kella 20:46 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,82 milligrammi alkoholi. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Tulenevalt LS § 69 lg 2 p-st 1, loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani V.Q toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav V.Q ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

V.Q tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 ja § 424 lg 2 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1, tuleb teda karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata V.Q eelvangistuses viibitud aeg 30. – 31. oktoober 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust, mille kandmise algusaega arvata alates V.Q vanglasse saabumisest. Ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui V.Q ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Samuti juhul, kui V.Q täidab tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud järgmisi kohustusi. Esiteks registreerib end 1 kuu jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib programmi raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Ning teiseks teeb 1 kuu jooksul alates kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel esmase analüüsi tegemisest peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT

analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Juhul, kui alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. 11. Mõista V.Q-lt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 90,80 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 966,80 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

V.Q tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 ja § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsja tasu 90,80 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada V.Q-l menetluskulud kogusummas 966,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.