Liiklussüüteod

1-21-472 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Oleg Kolpakovi süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1861 KarS § 424 lg 2 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt) järgi kriminaalkorras karistatud, taas 30.12.2020 kella 20.54 paiku Narvas Aasa tn 27 juures juhtis sõiduautot Citroen Saxo, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Oleg Kolpakov ́i ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,47±0,14 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0014), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 1,33 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Oleg Kolpakov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Oleg Kolpakov, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kooskõlas Oleg Kolpakovi, tema kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 27.01.2021 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus Oleg Kolpakovile karistuseks KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.03.2020 kohtuotsusega nr 1-20-1861 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta, 3 kuud ja 6 päeva vangistust, s.o 456 tundi üldkasulikku tööd – võrra ning mõista Oleg Kolpakovi ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat, 9 kuud ja 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Oleg Kolpakovile koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 30.12.2020. KarS § 50 lg 3, § 424 lg 3 alusel mõista Oleg Kolpakovile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 3 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: mõista Oleg Kolpakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot ja kaitsja v.adv. Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 357,60 eurot. Kohtumenetluses Oleg Kolpakovile määratud riigi õigusabi osutamisega seotud kaitsjatasud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Oleg Kolpakov kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1233,60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

1-21-472 Kohtuistungil süüdistatav Oleg Kolpakov avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest summas 388,80 eurot (riigi õigusabi kulud) riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.