Liiklussüüteod

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Rivo Puustat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Rivo Puustat käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Rivo Puusta kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

elukohajärgse

KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 06.01.2021. a. Kriminaalmenetluse kulud: Rivo Puusta kriminaalasjas menetluskulud on: 1) sundraha 876 eurot; 2) riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 451,20 eurot. Kokku on Rivo Puusta menetluskulud 1327, 20 (üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse eurot 20 senti) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel määrata Rivo Puusta hüvitatavaks menetluskulude summaks 1327,20 eurot ja mõista Rivo Puustalt välja 1327,20 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine riigi tuludesse ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks 110 (ükssada kümme) eurot 60 senti riigi tuludesse. Menetluskulud riigi tuludesse tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole. Koos kohtuotsusega antakse välja eraldi dokument, mis sisaldab tasumiseks vajalikke andmeid. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 21.jaanuaril 2021.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

16.09.2020. a saabus kohtusse süüdistusakt Rivo Puusta süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetluses. Kohus arutas üldmenetluse korras Rivo Puustale esitatud järgmist süüdistust: RIVO PUUSTAt (Puusta) süüdistatakse selles, et tema 18.04.2020. a kella 19.55 paiku Jõgeva maakonnas Vaiatu külas Simuna-Vaiatu tee 30.ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõtmise ajal (18.04.20. a kell 19.59-20.04) oli 1,04 mg/l kohta, millise tegevusega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega Rivo Puusta pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti Rivo Puusta kohtu alla määrusega 18.11.2020. a temale esitatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi. Kohus pidas kohtuistungi 06.jaanuaril 2021.a. Rivo Puusta tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja kaitseaktis ega kohtuistungil süüdistust ei vaidlustanud. Prokurör toetas esitatud süüdistust. Poolte vaidlus keskendus küsimusele lisakaristuse kohaldamisest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

ligikaudu 5 kilomeetrit. Rivo Puusta ütluste kohaselt tarvitas ta 17.04.2020. a koos sõpradega nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Sõideti koos ringi ning selleks kasutati nii Rivo Puusta kui ka sõprade sõidukeid. Rivo Puusta ei mäleta, kus täpselt ühiselt käidi, sest alkoholijoove oli suur. Ööl vastu 18.04.2020. a ta ei maganud ning 18.aprilli hommikul tarvitas veel õlut. Rivo Puustal tekkis 18.04.2020. a ämma elukohas oma elukaaslasega tüli ning ta otsustas sõita Vaiatu poodi suitsu ostma. Ta oli rooli istudes teadlik, et on alkoholijoobes. Poodi sõitis Rivo Puusta sõidukiga Volkswagen Passat, mis on süüdistatava oma, kuid vormistatud tema sõbra Kxxxxxxxxxxxxxxx nimele. Sõiduki andmete väljatrükist nähtuvalt on sõiduauto Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx omanikuks xxxxxxxxxxxxxxxx. Asjaolu, et Rivo Puusta omab juhtimisõigust, tõendab õiend Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi andmetest Rivo Puusta juhtimisõiguse kohta. 18.04.2020. a kell 19.55 on piirkonnapolitseinik xxxxxxxxxxx koostanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, mille kohaselt kõrvaldati Rivo Puusta sõiduki juhtimiselt, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suus tuleb tugevat alkoholilõhna. Rivo Puusta kõrvaldati juhtimiselt kuni kõrvaldamise aluse ära langemiseni. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Rivo Puusta oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Joobes juhtimist kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatava Rivo Puusta ütlused. Lisaks politseiametniku xxxxxxxxxxxxxxx antud ütlustele, et Rivo Puusta juures oli tunda alkoholilõhna ja tema silmad punetasid, nähtub ka tunnistaja ütlustest, et Rivo Puusta kõnnak oli autost väljumisel ebakindel. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et Rivo Puusta joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga, tõendab 18.04.2020. a algusega kell 19.59 tehtud tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Väljatrüki kohaselt on eelpool nimetatud ajal Jõgeva maakonnas, Simuna-Vaiatu mnt 30.km tuvastatud Rivo Puusta joobeks (kasutades Dräger Alcotest 7110 EST, seeria ARDF-0058) 1,04 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtuvalt toimetati xxxxxxxxxxxxxxxxle kuuluv sõiduk Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx parklasse hoiule, kuna sõiduki juht Rivo Puustal tuvastati alkoholijoove. Seega on kohtu hinnangul kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatav Rivo Puusta 18.04.2020. a kella 19.55 paiku juhtis Jõgeva maakonnas, Vaiatu külas, Simuna-Vaiatu tee 30.kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx, olles seejuures alkoholijoobes, kusjuures alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõtmise ajal, s.o 18.04.2020. a kell 19.59-20.04 oli 1,04 mg/l kohta. Sellega on Rivo Puusta rikkunud LS § 69 lg-s 1 ja § 69 lg 2 p-s 1sätestatut, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobe seisundis, s.o kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatav Rivo Puusta täitis oma tegevusega KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu.

alustas alkoholijoobes Sadalast (Jõgeva maakonnas) sõitu, eesmärgiga minna Vaiatu poodi ning seejärel sõita tagasi Sadalasse, seadis ta ühtlasi eesmärgiks ka alkoholijoobes sõitmise. Süüdistatav Rivo Puusta teadis, et kui tal on kavatsus sõidukiga sõita, tuleb tal seda teha alkoholijoobes. Süüdistatav Rivo Puusta ütlustest tulenevalt oli ta teadlik ja ta tahtis alkoholijoobes juhtimist toime panna. Kohus leiab, et süüdistatav Rivo Puusta tegevuses on täidetud KarS § 424 lg 1 subjektiivne süüteokoosseis.

pangakontol ei kajastu ka puhkuseraha, mille palus sularahas maksta, et kohtutäitur ei saaks kinnipidamisi teha, samuti ei kajastu seal riigi poolt tehtud maksed töötasu hüvitamiseks pandeemia tõttu. Rivo Puusta palub temal juhtimisõigust mitte ära võtta. Ta kaotab siis töö ja sissetuleku. Kohus, kaaludes Rivo Puustale karistuse valikul KarS § 424 lg 1 järgi ette nähtud võimalikke karistusliike leiab, et Rivo Puusta karistamine muu karistusliigiga kui vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on eespool näidanud, et Rivo Puustal puudub kriitika oma käitumise suhtes. Isiku mõjutamiseks, tema suhtumise ja käitumise muutmiseks on oluline aeg ja mõju saavutamiseks vajalikud tegevused. Rivo Puusta käitumise muutmiseks on sobiv rakendada kriminaalhooldust koos kontrollnõuetega ja lisakohustustega. Rivo Puusta süü toimepandud teos ei ole väike. Ta on alkoholitarvitamist alustanud eelmisel päeval, vaheldumisi on joodud ja sõidetud, nii öö otsa. Ehkki 18.aprilli päeval alkoholi enam ei tarvitanud, oli ta õhtul rooli istudes endalegi äratuntavalt joobes. Mõõdetud joove (1,04 mg liitri kohta väljahingatavas õhus) ei ole väike. Sellistel asjaoludel toime pandud süüteo eest ei ole õigustatud mõista kergeimat liiki karistust ehk rahalist karistust. Kuu pärast käsitletavat süütegu (13.05.2020. a) on toime pandud uus samaliigiline väärtegu. Seetõttu on põhjendatud mõista karistus lühiajalise vangistusena, mis jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseaeg. Kriminaalhoolduse toel ja lisakohustuste abil on võimalik saavutada vajalik tulemus Rivo Puusta mõjutamisel alkoholitarvitamisest hoidumine ja kriitika oma liikluskäitumise suhtes. Kohus peab vajalikuks lisaks üldistele kontrollnõuetele kohustada Rivo Puustat katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse on kohus seisukohal, et lisakaristusega taotletav eesmärk on saavutatav ka käitumiskontrolli raames rakendatava lisakohustusega - kohustusega hoiduda alkoholi tarvitamisest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-17 olnud seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub siis, kui põhikaristusega ei ole võimalik vajalikke eripreventiivseid eesmärke saavutada ja isik võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristus teenib ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. See tähendab, et lisakaristuse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul olla ettepoole vaatav. Kuna kohus paneb Rivo Puustale katseajaks lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi, siis eeldusel, et isik seda täidab, saab saavutatud ka eripreventiivne eesmärk - ühiskonnas ja liikluses on üks alkoholi tarvitav ja seetõttu liiklusohtlik isik vähem. Kohus peab isiku käitumise kontrollimiseks ja kohustuste täitmise ajaks põhjendatuks katseaega 1 aasta 6 kuud. Sellisele põhikaristusele lisaks lisakaristuse kohaldamine ületaks süü suurusega proportsioonis oleva piiri. Rivo Puusta on kahtlustatavana kinni peetud 18.04.2020. a ja vabastatud 19.04.2020. a, seega on ta eelvangistuses olnud 2 päeva, mis KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kantud karistuse hulka. Ärakandmisele kuuluv karistus 5 kuud 28 päeva vangistust. Menetluskulude jaotus Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 74,40 eurot (tl 49-52). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Menetluskulud kokku on 1327,20 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Rivo Puustalt. Kaitsja on taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude jätmist pooles ulatuses riigi kanda arvestades isiku majanduslikku olukorda ja ülalpeetavaid, määrata tasumine ositi. Kohus ei pea seda põhjendatuks. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtumenetluses on selgunud, et süüdistatav on teinud kõik endast oleneva, et näidata ennast võimalikult halvas majanduslikus olukorras olevana - oluline osa tema sissetulekutest ei liigu läbi pangakonto, suur osa sissetulekutest laekub mitteametlikult eesmärgiga varjata sissetulekuid kohtutäituri eest, vara, millelt ta kasu saab (sõiduk) ei ole vormistatud tema nimele. Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et isik ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Käesolevas asjas ei saa teemaks olla ka süüdistatava resotsialiseerumisväljavaated. Rivo Puusta on ühiskonnaliige, kes on hõivatud tööga ja ta on peres lapsevanem. Ta on võtnud krediidiasutuselt laenu pere elamistingimuste parandamiseks ja tasub laenu igakuiselt. Tegemist on sotsiaalselt toimeka kodanikuga, kelle puhul puudub igasugune alus püstitada küsimust tema resotsialiseerumisvajadusest. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele Rivo Puustalt kogu ulatuses, kuid menetluskulude tasumine on õige määrata ositi KrMS § 180 lg 3 viimase lause kohaselt 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rivo Puustal tuleb igakuiselt tasuda menetluskulude katteks 110,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.