Liiklussüüteod

Vladislav Berlovi süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. Vladislav Berlovi karistati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6765 KarS § 424 lg 1 järgi. 07.08.2020 kella 22.53 ajal, ehk korduvalt, juhtis Vladislav Berlov Tallinnas, Tööstuse tänaval suunaga Hundipea tänava poole tahtlikult mootorsõidukit xxxx, reg.märk xxxx, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati Vladislav Berlovil narkootiline joove, mis oli tingitud metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja tetrahüdrokannabinooli (THC) tarvitamisest (uuringuakt nr 1200T). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Vladislav Berlov liiklusseaduse § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Vladislav Berlov toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Vladislav Berlovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15-18.01.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Vladislav Berlovi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 2 järgi moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6765 mõistetud karistusega 4 (neli) kuud vangistust, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust nimetatud kohtuotsuse järgi mõistetud ning täielikult ärakandmata karistuse võrra, ning karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Vladislav Berlovile mõistetud ärakandmata vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud üldkasuliku tööga selliselt, et üks vangistuspäev võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga ning mõista Vladislav Berlovile lõplikuks karistuseks 420 (nelisada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Vladislav Berlovi tegema üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata Vladislav Berlovile täiendavalt järgmised kohustused: vastavalt KarS § 75 lg 2 p 21 mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud uue kuriteo toimepanemise riski vähendamisele.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Vladislav Berlovilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 75,60 eurot ja joobe tuvastamise kulu summas 219 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.