Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20221 tunnistati Stanislav Norok süüdi KarS § 329 järgi ning karistati vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Arvati karistusest maha ära kantud karistus 3 (kolm) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust ja lõplikult kuulub Stanislav Norokil kandmisele 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.01.2020. Kohtuotsus jõustus 08.02.2020. Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3874 tunnistati Stanislav Norok süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, millest 6 kuud vangistust kuulub ärakandmisele koheselt. Ülejäänud osa karistusest, s.t 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, otsustati mitte pöörata KarS § 74 lg-te 1-3 alusel reaalselt täitmisele, kui Stanislav Norok ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 07.08.2018. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.04.2019 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, 2 aastat 6 kuud vangistust, täitmisele. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks Stanislav Norok vanglasse saabumise aeg. Määrus jõustus 02.07.2019. Riigikohus oma 28.11.2018 määruses kohtuasjas nr 1-16-2295 (p 22) sedastas, et juhul, kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust. Stanislav Norok pani kriminaalasjas nr 1-18-3874 toime esimese astme kuriteo ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st 1. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Stanislav Norok on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et S. Noroki avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Vaatamata sellele formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata, kuna käesolevaks ajaks on Stanislav Norok temale mõistetud karistusajast, 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust, ära kandnud 11 kuud ja 27 päeva, mis on vähem, kui pool mõistetud karistusajast. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal

ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Stanislav Noroki käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. S. Norok soovib pärast vabanemist elada aadressil xxx. Tegemist on 4-toalise korteriga, mis kuulub S. Noroki emale x. Korteris elab x ja alaealine laps. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. x on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega ja Stanislav Noroki elama asumisega antud aadressile. Korter on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. x andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Väärtuslik on ka see, et kinnipeetav Stanislav Norok osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud, töötab koristajana. S. Norok on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Pärast tunnistas, et tunneb oma põhilisi riskikohti ja kuidas nendega toime tulla. Oma põhiliseks motivatsiooniks narkootikumidest loobumiseks toob oma lapse. 13.06.2020 ja 16.06.2020 on S. Norokiga läbi viidud vestlused riskivast elustiilist ja probleemide lahendamisest. Vestluse läbiviija kokkuvõttest nähtub, et S. Norok mõistab, et kui ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist, siis ta kaotab oma lapse. Ta on motiveeritud oma tütre heaks loobuma uimastitest. Analüüsitud erinevaid situatsioone, mis võivad tekkida peale vabanemist. Üldiselt saab aru, kuidas käituda ja mida teha. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Stanislav Norokil on eriala. x sai keskerihariduse ehitaja erialal. Tal on huvi õppimise vastu. Vanglas soovib õppida eesti keelt ja keevitaja eriala. Tal on majanduslik toimetulekuoskus, kuna ta on töötanud erinevates ehitusfirmades, x OÜ-s. Vanglas viibides töötab koristajana. Vabanemisjärgselt S. Norokil on võimalik asuda tööle ettevõttesse x OÜ. Ettevõtte juhatuse liikme x sõnul ta võimaldab S. Norokile vabanemisel töökoha. S. Norokil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema x ja alaealine laps x. Suhted emaga on head. Vabanemisel saab kinnipeetava ema teda materiaalselt toetada. Alkoholi tarvitamisega probleemi ei olnud. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Stanislav Norok on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, käitumine vanglas oli seaduskuulekas ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. S. Noroki puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Stanislav Norok on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab S. Norok kaht kehtivat kriminaalkaristust. Ta on karistatud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis ning täitmisele pööratud vangistusest teadlik kõrvalehoidmise eest. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine.

Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega on Stanislav Norok tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat, millest 6 kuud kannab ta koheselt ja ülejäänud karistuse osa, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust, tingimisi katseajaga 4 aastat. S. Norok pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis. Seega pani S. Norok toime esimese raskusastme kuriteo, seades sellega ohtu isikute ja rahvatervise. Katseaja jooksul rikkus S. Norok narkootikumide tarvitamise keelu, seetõttu Viru Maakohus oma 29.04.2019 määrusega pööras karistuse ärakandmata osa, 2 aastat 6 kuud vangistust, täitmisele. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks Stanislav Norok vanglasse saabumise aeg. S. Norok ei ilmunud Viru Vanglasse karistuse kandmiseks kuigi oli kohustusest teadlik, seoses sellega Viru Maakohtu 23.01.2020 otsusega teda tunnistati süüdi KarS § 329 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud. Kuna nimetatud kuriteo pani ta toime katseaja kestel, moodustas kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 22.05.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistusega. S. Noroki käitumine, sh kohustuse rikkumine, mille tulemusena oli kohtuotsus pööratud täitmisele, ning uue kuriteo toimepanemise katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Samuti puudub kohtul kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisel ta rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ning tulemusena oli kohtuotsus pööratud täitmisele. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust kolmandat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist võib Stanislav Noroki puhul soodustada narkootikumide tarvitamine. Karistusregistri andmetel ta on kolm korda karistatud NPALS § 15-1 lg 1 järgi. S. Noroki sõnade kohaselt tarvitas peamiselt amfetamiini, viimase aasta jooksul enne vangistust süstis amfetamiini umbes üks kord nädalas. Vaatamata sellele, et S. Norok on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, tunneb oma põhilisi riskikohti ja kuidas nendega toime tulla, ülalpidamisel on alaealine laps, kahtleb kohus, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega, et S. Norok suudab vabaduses tegelikult narkootikumide tarvitamisest loobuda ning tulemusena võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt võib S. Norok käituda impulsiivselt, tal puudub probleemide lahendamise oskus. Ta suhtub negatiivselt ühiskonda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Stanislav Noroki tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks S. Noroki ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos S. Noroki puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu S. Norok tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Stanislav Noroki vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu S. Noroki kaitsja vandeadvokaat Margus Viira riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 247,92 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Sõidukulud on ka põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu S. Norokilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.