1-20-8522
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-8522 (kohtueelses menetluses 19230200914)
Kohtukoosseis
Kohtunik Martin Tuulik
Kohtuistungi sekretär
Mariin Vaks
Kriminaalasi
J.A süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Eneli Laurits, Alice Simm
Süüdistatav
J.A , isikukood: XXX, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, haridus: xxx ; xxx; elukoht: xxx; kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad; tõkend: puudub
Kaitsja
vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras, süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtumenetluses)
Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 3, 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
joobeseisundi tuvastamise kulud summas 227 eurot ja
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1103 eurot.
1-20-8522
J.A-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23.11.2019 kella 01.40 paiku Harjumaal, Tallinnas Akadeemia tee ja Raja tn ristmikul ning edasi Akadeemia tee 7a juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.t temal oli alkoholi sisaldus ühes grammis veres 2,37 milligrammi, laiendmääramatusega +/- 0,06 mg/g, s.o vähemalt 2,31 mg/g. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 alusel on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selliselt rikkus J.A liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega on J.A juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eneli Laurits, süüdistatav J.A ja tema kaitsja Leelo Viil sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale J.A-le karistuseks vangistust 9 kuud. Kohaldades KarS § 73 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav J.A ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 (3)
1-20-8522 Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1103 eurot, millest 227 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulud ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1103 eurot hüvitamisele ositi, s.t kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb tasuda need 12 kuu jooksul. Kaitsjatasu summas 178,80 eurot jätta riigi kanda seoses asjaoluga, et isik on töötuna arvel, tegeleb aktiivselt tööotsingutega ning tema ülalpidamisel on alaealine, kelle eest hoolitsemisega tegeleb üksi.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J.A kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.
Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.