Liiklussüüteod

1-20-9127

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

osalema

kuuks.

määratud kaitsjale makstud tasu summas 144 eurot ja



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1020 eurot.

1-20-9127 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Z.H süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 27.10.2015 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja poolt KarS § 424 järgi ning vastav kriminaalkaristus ei olnud uue kuriteo toimepanemise hetkeks kustunud, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 14.10.2020.a. kella 14.26 ajal Harju maakonnas, x tänavat Aia tn 3 hoone juures suunaga Põllu tn poole mootorsõidukit Mercedes-Benz V 220 CDI registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,93 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,84 mg/l)), Nimetatud tegevusega rikkus Z.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Z.H toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sandra Kurs, süüdistatav Z.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Z.H poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva (14.10.2020.a – 15.10.2020.a) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada Z.H-le kandmisele kuuluv karistus 6 kuud ja 28 päeva vangistust 208 (kahesaja kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 1 aastat ja 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Z.H kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata Z.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Z.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema 3 (4)

1-20-9127 kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.H-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1020 eurot, millest 144 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1020 eurot hüvitamisele ositi, s.t kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb tasuda need 12 kuu jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Z.H kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.