Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 07.12.2017. a otsusega nr 1-17-10942 tunnistati Ilja Lilitškin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS §-ide 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu 27.06.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4815 mõistetud karistus, s.o 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Lugedes mõistetud karistusest kergema kaetud raskemaga, mõisteti Ilja Lilitškinile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust hakati lugema alates 01.02.2017. a. 09.10.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Lilitškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Ilja Lilitškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav soovib ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et on vangistuses läbinud programmi, millesse alguses suhtus naljaga, kuid hiljem sai sellest abi. Mõistab, et peab muutma oma käitumist ja mõtlemist. Elama plaanib minna ema juurde, kes elab üksinda. Soovib vabanemisjärgselt tööle asuda ning tunneb kõrgkooli kehakultuuri õppima mineku vastu huvi. Mõistab tervise olulisust ning tõdes, et ei soovi lihtsalt istuda ja vaadata, kuidas elu läheb ilma temata mööda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Ilja Lilitškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Lily Sandel, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Ilja Lilitškini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja toetab kaitsealuse soovi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja leiab, et kinnipeetav on märkimisväärse osa karistusest ära kandnud ja ennetähtaegsel vabastamisel on võimalik ta allutada käitumiskontrollile, mis tagab tema suhtes järelevalve ka vabaduses. Lisaks on kaitsja seisukohal, et kinnipeetaval on toimunud positiivsed muutused ja uute kuritegude toimepanemise risk on sellest tulenevalt väike.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ilja Lilitškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamisega on siiski põhjendatud. Ilja Lilitškin kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipeetav on kandnud ära enam kui 3 aastat ja 11 kuud, s.o enam kui 2/3 mõistetud karistusest. Lisaks on ta nõustunud vabatahtlikule elektroonilisele valvele allumisega. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx. 26.08.2020 tehtud kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub nimetatud elukoht kinnipeetava ema N. L.le, kes on andnud nõusoleku Ilja Lilitškini elukohta elama asumiseks. Kriminaalhooldusametnik teostas antud aadressile 27.08.2020 kodukülastuse, millega leidis, et majas on olemas kõik eluks vajalik ning tegi kindlaks, et elukohas on võimalik kohaldada elektroonilist valvet, mille kohta on saanud el. valve kohaldamiseks vajaliku nõusoleku ka elukoha omanikult N. L.lt. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Ilja Lilitškin on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Muu hulgas on ta toime pannud varavastaseid ja vägivallakuritegusid. Praegune karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Vangla on tõdenud, et kuivõrd varasemad teod on olnud vägivaldsed ning praegused seda pole, siis on tegude vägivaldsuse raskusaste iseenesest muutunud väiksemaks. Kuritegude soodusteguriks on nii varasemalt kui praegu olnud impulsiivne käitumine, sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus, mõjutatavus, lisaks ka majandusliku kasu saamise võimalus. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Eelöeldu tähendab seda, et Ilja Lilitškini saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Süüdlase kasuks räägivad ka tema poolt edukalt läbitud rehabiliteerivad tegevused: 

15.05.2018 - 26.07.2018 läbis Ilja Lilitškin Agressiivsuse asendamise treeningu (programmi), kus osales motiveeritult. Enda sõnutsi sai ta programmis analüüsida oma varasemaid konflikte ja neid probleeme, mille pärast inimesed vihastuvad. Lisaks tõdes ta mõtlemise suurt osatähtsust konfliktsetes olukordades.



2018. a septembris alustas ta õpinguid Tartu Vanglas 10. klassis. 2020. aasta septembri seisuga jätkab ta õpinguid 12. klassis. Vangla hinnangul on ta motiveeritud õppija. Sama on kinnitanud ka õppenõustaja, selgitades et Ilja Lilitškin suhtub õppetöösse tõsiselt ja täidab eeskujulikult õppeülesandeid. Ka käitumises on ta korrektne: suhtub õpetajatesse ja kaasõpilastesse lugupidavalt ja abivalmilt.



24.01.2020 - 06.07.2020 läbis sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, kus osales väga aktiivselt, arutles igal teemal julgelt kaasa, avaldas arvamust ning täitis kohusetundlikult töövihikut. Ka kaaskinnipeetavatega grupitöödes tekkinud vaidlustes austas teiste arvamust ning suutis säilitada rahuliku kõnemaneeri. Tunnistab, et on õppinud hindama pere väärtust ning leiab, et õelapsed on talle motivatsiooniks paremate valikute tegemisel.

Eelkirjeldatu näitab, et seekordne ning järjekorras kolmas vangistus on toonud kaasa olulise nihke süüdlase mõttemaailmas. Süüdlane on olnud valmis õppima, mõistma minevikus tehtud ränki vigu ning on püüdnud leida teed õiguspärase eluviisi saavutamiseks. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Oluline on märkida sedagi, et kuigi vangistus pole möödunud

probleemideta (süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), siis on sellest hoolimata toimunud oluline muutus süüdlase mõttemaailmas ja käitumises. Ehkki, nagu mainitud, on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus, on sellest siiski möödunud võrdlemisi pikk aeg ning kinnipeetav ise on kohtuistungil selgitanud juhtunut. Hiljem pole konflikt kordunud ning noomitus karistusena illustreerib, et tegu pole olnud väga raske rikkumisega. Käesolevaks ajaks on ilmne, et nihe on olnud püsiv ning võib järeldada, et distsipliini ja kontrolli jätkumisel ning toetavate meetmete kehtestamisel võib Ilja Lilitškin ühiskonda adapteeruda ning normidest kinnipidamine ei osutu talle üle jõu käivaks. Isiku vabastamise kasuks kõneleb ka garanteeritud töökoht. X OÜ juhatuse liige V. P. on kohtule laekunud kirjas garanteerinud Ilja Lilitškinile töölepingu sõlmimise pneumaatiliste komponentide komplekteerija töökohal. Kuivõrd esmalt sõlmitakse leping katseajaga, on see Ilja Lilitškinile võimalus end tõestada. Tartu Vangla andmetel seisuga 23.09.2020 on tal rahalisi nõudeid summas 13 361,62 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Süüdlane on kinnitanud, et tegeleb nende maksmisega ja korralikult tööle saades pole summa tema jaoks suur. Kuivõrd süüdlase puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks majandusliku kasu saamine, siis on oluline, et ta oleks hõivatud tööga. See tagaks nii majandusliku stabiilsuse ja hakkamasaamise kui ka sisustaks vaba aega, mistõttu võimalikele õigusvastastele mõtetele ja tegevustele ei jääks ruumi. Üheks süüdlase murekohaks tuleb pidada alkoholi. Isik on korduvalt joobeseisundis toime pannud süütegusid. Materjalidest nähtuvalt võib isik joobes olekus muutuda agressiivseks ja käituda impulsiivselt, mistõttu võib ohustada teisi. Süüdimõistetu on kinnitanud, et ei pea enam alkoholi tarvitamisest suurt lugu, sest tegeleb trenniga ning need omavahel kokku ei käi. Samas jääb mulje, et päris loobuma ta valmis pole. Seega on põhjendatud käitumiskontrolli ajaks kohustada isikut mitte tarvitama alkoholi. Teiseks süüdlase probleemiallikaks tuleb pidada narkootikume, mida süüdimõistetu proovis esmakordselt juba 17-aastaselt. Isik on suitsetanud kanepit ja tarvitanud amfetamiini. Murettekitav on süüdimõistetu võrdlemisi tolerantne suhtumine narkootikumidesse: näiteks on ta selgitanud, et narkootikumide mõju pole võrreldav alkoholi omaga ning need sobivad trenniga paremini kokku, sest mõjuvad lõdvestavalt. Ka viimane toime pandud kuritegu seisnes narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Positiivne on asjaolu, et süüdimõistetu on järele mõelnud ja mõistnud, et ei soovi narkootikume enam tarvitada, ka ei soovi ta, et teda narkomaaniks peetakse. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud käitumiskontrolli ajaks isikut kohustada mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Viimane on vajalik õiguskuuleka eluviisi kinnistumiseks. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Ilja Lilitškini katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos tema enda poolt soovitud elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Kuna karistuse täieliku ärakandmiseni on veel rohkem kui poolteist aastat aega, siis kontrolli ja õiguskuuleka käitumise kinnistamise huvides määrab kohus elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. See aeg näitab üheselt, kas süüdlane saab vabaduses hakkama ning on valmis täitma ka ebameeldivaid kohustusi absoluutse täpsusega ja vastuvaidlematult. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral

pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ja usalduskrediit on lõplikult otsa saanud. Menetluskulud Ilja Lilitškini tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.12.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anti Aasmaa. Kaitsja esitas 16.12.2020. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 261,30 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 261,30 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-ile 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ilja Lilitškinilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.