Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-9109 (20230200498)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Ülle Karna
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kriminaalasi
Vladimir Süldini süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Piia Enno
Süüdistatav
Vladimir Süldin
KarS §
424 lg 1
järgi
Ik 38904220266, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, xxx, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Vladimir Süldin KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 73 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Vladimir Süldin ei pane 2 (kahe) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta Vladimir Süldinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel on Vladimir Süldin kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
Kohaldada Vladimir Süldini suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 30.12.2020.a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Süldinilt riigituludesse sundraha 876 eurot ja menetluskulud 327 eurot (kaitsjatasu 108 eurot, joobe tuvastamise kulu 219 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1203 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 100,25 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Vladimir Süldinit süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 01.07.2020 kella 16.52 paiku Harjumaal Tallinnas Pärnu maanteel Kadaka puiestee ja Lõo tänava vahel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles narkojoobes (Vladimir Süldinil tuvastati uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit THC-COOH). Sellise käitumisega rikkus Vladimir Süldin liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja lg 4 p 1, 2 LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.
Sellega pani Vladimir Süldin toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V. Süldini tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V. Süldin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V. Süldinilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul sundraha 876 eurot ja menetluskulud (kaitsjatasu kohtueelses menetluses osalemise eest 108 eurot ja joobe tuvastamise kulu 219 eurot).
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et V. Süldini poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Karistus vastab teo raskusele ning süüdlase isikule. Arvestades eeltoodut tuleb V. Süldin esitatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.