Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-20-3925 23. detsember 2020 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Konfiskeerimise asendamise tagamine A. M-i suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a määrus A. M-i kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort 25. november 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada nii Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a kui ka Harju Maakohtu 17. juuni 2020. a määrus osas, millega A. M-i vara arestiti ja tema kinnisasjadele seati Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid tähtajatult, samuti osas, millega ringkonnakohus arvas A. Mi valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu 672 euro ulatuses menetluskulu hulka.
2.Määrata, et vaidlustatud kohtumäärustega A. M-i vara suhtes konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS § 1414 lg 1 alusel kohaldatud abinõud kehtivad uut otsustust tegemata kõige kauem 1. märtsini 2021.
3.Mõista Eesti Vabariigilt A. M-i kasuks välja 1008 eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 672 eurot ringkonnakohtu menetluses ja 336 eurot Riigikohtu menetluses makstud tasu eest).
1.Harju Maakohtu 3. märtsi 2020. a määrusega asjas nr 1-20-948 arestiti prokuratuuri taotlusel karistusseadustiku (KarS) § 832 lg 1 alusel toimuda võiva laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kahtlustatav A. M-i sularaha 49 836 eurot ja 96 senti. Lisaks seati KarS § 84 ja § 832 lg 1 alusel toimuda võiva laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. M-ile kuuluvale kinnisasja kaasomandi osale kohtulik hüpoteek summas 80 837 eurot ja 93 senti.
1-20-39251-20-3925
2.Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a määrusega tühistati A. M-i kaitsja kaebuse alusel maakohtu määrus osas, millega A. M-i vara arestiti tähtajatult, ja määrati, et vara arestitakse 60 päevaks alates ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Ringkonnakohtu määrus jõustus 16. aprillil 2020. Prokuratuuri uus taotlus
3.Prokuratuur esitas 8. juunil 2020 Harju Maakohtule taotluse arestida KarS § 84 ja § 831 lg 2 p 1 alusel toimuda võiva konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. M-i sularaha 49 836 eurot ja 96 senti ning A. M-i kasuks seatud hüpoteek summas 100 000 eurot. Samuti paluti seada A. M-ile kuuluvate kinnisasjade kaasomandi osadele kohtulikud hüpoteegid kogusummas 427 660 eurot ja 46 senti. Prokuratuuri taotluses märgiti kokkuvõtlikult järgmist.
4.A. M-i, kes on OÜ Antsma juhatuse liige, kahtlustatakse KarS § 298 lg 2 p 1 järgi selles, et ta andis 20. detsembrist 2017 kuni 17. jaanuarini 2020 korduvalt altkäemaksu AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku lülisambakirurgia keskuse juhataja-vanemarstile T. T-le, vanemarst R. A-le ja sekretär C. H-le. A. M. tasus lülisambakirurgia keskuse ürituste ja keskuse arstide hotelliarve eest, samuti C. H. reisi eest ning ostis C. H-le komme, veine jm toitu. Vastutasuks rikkusid T. T. ja R. A. vähemalt alates 24. maist 2016 tahtlikult riigihangete seadust ja ostsid riigihanke menetlust korraldamata operatsioonide lisavahendeid OÜ-lt Antsma. Samuti eelistasid T. T. ja R. A. hankemenetluses „Lülisambakirurgias kasutatavad metallosteosünteesi vahendid“ OÜ-d Hansaspine. Selle tulemusel sõlmis AS Ida-Tallinna Keskhaigla 28. septembril 2018 OÜ-ga Hansaspine raamlepingu maksumusega 2 880 000 eurot. Tegelikult tulnuks OÜ Hansaspine hankemenetlusest kõrvaldada. C. H. aitas vähemalt alates 14. juunist 2019 A. M-il koostada osaühingute Antsma ja Hansaspine arveid lülisambakirurgia keskusele.
5.AS Ida-Tallinna Keskhaigla kandis operatsioonide lisavahendite eest alates 24. maist 2016 kuni
18.detsembrini 2019 OÜ Antsma pangakontole 2 679 533 eurot ja alates 28. septembrist 2018 kuni 31. detsembrini 2019 OÜ Hansaspine pangakontole 181 284 eurot ja 44 senti. Kuna AS IdaTallinna Keskhaigla poleks tohtinud hankemenetlust korraldamata OÜ-lt Antsma operatsioonide lisavahendeid osta ega sõlmida OÜ-ga Hansaspine hankelepingut, suurenesid nende osaühingute käibevahendid altkäemaksu andmise tulemusel ebaseaduslikult. Seega on kõnealused summad kriminaaltulu KarS § 831 mõttes.
6.AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla saadud summad moodustasid perioodil 24. maist 2016 kuni
28.jaanuarini 2020 OÜ Antsma laekumistest 52%. A. M. sai samal ajavahemikul OÜ-lt Antsma 62 218 eurot töötasu ja 810 000 eurot dividende. Kuna OÜ Antsma raha, millest A. M-ile töötasu ja dividende maksti, pärines 52% ulatuses AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla laekunud kriminaaltulust, on ka A. M-i töötasu ja dividendid 52% ulatuses ehk summas 477 111 eurot ja 73 senti kriminaaltulu. Kuriteoga saadud vara segunes muu varaga ja on suuremas osas ära tarvitatud. Seetõttu võib A. M-i süüditunnistamisel kohaldada konfiskeerimise asendamist summas 477 111 eurot ja 73 senti. Lisaks leiti A. M-i elukoha läbiotsimisel 49 836 eurot ja 96 senti sularaha, mis on käsitatav kriminaaltuluna KarS § 831 mõttes.
7.Võimalik konfiskeerimine ja selle asendamine tuleb tagada, sest A. M. võib asuda konfiskeerimise vältimiseks oma vara võõrandama. Sellele osutab mh see, et OÜ Antsma kustutati 19. märtsil 2020 ehk kaks nädalat pärast Harju Maakohtu 3. märtsi 2020. a määruse tegemist äriregistrist. OÜ Antsma ühines OÜ-ga spinero ja andis viimasele üle kogu oma vara. Maakohtu määrus
2(9)
1-20-39251-20-3925
8.Harju Maakohtu 17. juuni 2020. a määrusega arestiti KarS § 84 ja § 831 lg-te 1 ja 12 alusel toimuda võiva konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. M-i sularaha ja tema kasuks seatud hüpoteek, samuti seati A. M-ile kuuluvate kinnisasjade kaasomandi osadele kohtulikud hüpoteegid.
9.Kohus leidis, et A. M-i suhtes KarS § 298 lg 2 p 1 tunnustel tekkinud kuriteokahtlus on põhjendatud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla poleks tohtinud hankemenetluseta osta OÜ-lt Antsma operatsioonide lisavahendeid ega sõlmida hankelepingut OÜ-ga Hansaspine. A. M. andis korduvalt altkäemaksu, et T. T. ja R. A. jätaksid operatsioonide lisavahendite ostmisel riigihanke korraldamata ning eelistaksid hankemenetluses OÜ-d Hansaspine. Samuti andis A. M. altkäemaksu, et C. H. aitaks tal koostada lülisambakirurgia keskusele esitatavaid arveid. Seega on AS Ida-Tallinna Keskhaigla poolt alates 24. maist 2016 osaühingutele Antsma ja Hansaspine tehtud väljamaksed kriminaaltulu.
10.Kuna AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla saadud summad moodustasid OÜ Antsma laekumistest 52%, on A. M-i sissetulek, mis pärineb OÜ-lt Antsma, samas ulatuses kriminaaltulu KarS § 831 lg 1 mõttes. A. M. sai töötasu seeläbi, et nõutav riigihange jäeti korraldamata. Kuna kuriteoga saadud vara on segunenud muu varaga, võib A. M-i süüditunnistamisel tulla kõne alla konfiskeerimise asendamine KarS § 84 alusel. Määruskaebus
11.Harju Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. M-i kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kes taotles määruse tühistamist. Ringkonnakohtu määrus
12.Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
13.Ringkonnakohus leidis esmalt, et maakohtu määruse tegemine üks päev pärast ajutise arestimise tähtaja lõppu ei tingi määruse tühistamist.
14.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et osaühingud Antsma ja Hansaspine teenisid A. M-i altkäemaksu andmise tulemusel kriminaaltulu. Kuigi meditsiinitarvikute ost ja müük on iseenesest legaalne, saab seda maakohtu määruses kirjeldatud asjaoludel pidada õigusvastaseks. Järelikult on rahasummad, mis AS Ida-Tallinna Keskhaigla operatsioonide lisavahendite eest osaühingutele Antsma ja Hansaspine välja maksis, ebaseaduslik tulu.
15.KarS § 298 koosseisu täitmisega altkäemaksu andjale raha ei laeku. Seega ei saanud OÜ Antsma vara otseselt A. M-i kahtlustuses kirjeldatud kuriteoga. Samas on A. M-i altkäemaksu andmine, kaubatarned ja kriminaaltulu teenimine omavahel seotud, sest osaühingute Antsma ja Hansaspine käibevahendid suurenesid just A. M-i altkäemaksu andmise tulemusel. A. M. rikastus selle kriminaaltulu arvel, mida OÜ Antsma teenis A. M-i ebaseadusliku tegevuse tõttu.
16.Kuna kohtule pole esitatud OÜ Antsma majandusaasta aruandeid, ei ole võimalik kontrollida kaitsja väidet, A. M-ile maksti dividende enne kahtlustuses kirjeldatud kuritegude toimepanemist teenitud kasumi arvel.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebus
3(9)
1-20-39251-20-3925
17.Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a määruse peale esitas kaebuse A. M-i kaitsja vandeadvokaat V. Kivistik, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist, kahtlustatava vara aresti alt vabastamist ning kohtulike hüpoteekide kustutamist, samuti menetluskulu jätmist riigi kanda. Kokkuvõtlikult märgitakse määruskaebuses järgmist.
18.Ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu määruse tühistama, sest see on ajutise arestimise tähtaja ületamise tõttu õigusvastane. Samuti ei tuginetud maakohtu määruses lisatõenditele.
19.AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla laekunud raha pole süüteoga saadud vara KarS § 831 mõttes, sest sel pole A. M-i altkäemaksu andmisega individualiseeritud ja vahetut seost. OÜ Antsma ei saanud vara altkäemaksu andmisest, vaid AS-iga Ida-Tallinna Keskhaigla sõlmitud lepingu alusel tehtud sooritustest. AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla ja OÜ Antsma vahelisi tehinguid pole tühistatud ega ebaseaduslikeks tunnistatud. Isegi kui nõustuda, et riigihange jäeti alusetult korraldamata ja rikuti tehinguni jõudmise reegleid, ei muuda see tehinguid ega tehingutega tehtud sooritusi tervikuna kuritegelikeks. Süüteoga saadud vara ulatus tuleb kindlaks määrata netopõhimõttel, arvestades süüteoga saadud tulust maha kulud, mis toimepanija selle tulu saamiseks oma legaalse vara arvel tegi. Praegusel juhul pole nii toimitud.
20.OÜ Antsma 2016. aasta majandusaruande kohaselt oli majandusaasta müügitulu ca 1,9 miljonit eurot ja kulud olid kokku ca 1,6 miljonit eurot. Seega oli majandusaasta ärikasum 279 762 eurot. Nähtuvalt 2017. aasta majandusaruandest oli OÜ Antsma majandusaasta müügitulu ca 1,3 miljonit eurot ja kulud olid kokku ca 900 000 eurot. Järelikult oli majandusaasta ärikasum 456 011 eurot. Netopõhimõtet rakendades tuleks arvestada tuluna 279 762 ja 456 011 eurot, mida omakorda tuleks vähendada. Igal juhul pole AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla laekunud 2 673 553 eurot kriminaaltulu, mille arvel saaja rikastus.
21.Ringkonnakohus jättis alusetult kontrollimata kaitsja väite, et A. M-ile maksti dividende enne kahtlustuses kirjeldatud tegude toimepanemist teenitud kasumi arvel. Kohtukolleegium pidanuks tutvuma OÜ Antsma majandusaasta aruannetega, mis on äriregistris avalikult kättesaadavad. Vastus määruskaebusele
22.Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning palub jätta kaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23.Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a määrusega konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks ajutiselt kohaldatud abinõude kehtivustähtaja möödumine 16. juunil 2020 ei võtnud kohtult võimalust rahuldada prokuratuuri uut taotlust A. M-i vara arestimiseks ja tema kinnisasjadele kohtulike hüpoteekide seadmiseks päev hiljem, s.o 17. juunil 2020. Kõneks oleva tähtaja möödumine ei mõjuta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 lg 1 kohaldamise eelduste olemasolu. Järelikult ei saa sellel olla tähendust ka vaidlustatud kohtumääruste õiguspärasuse hindamisel. Kaitsja vastupidised väited jäävad tagajärjetuks.
24.KrMS § 1414 lg 1 mõtte kohaselt peab konfiskeerimise või selle asendamise tagamise määrusest lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele nähtuma ka tagamisabinõu kohaldamise alus, sealhulgas põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mille alusel võidakse kriminaalasjas kohaldada konfiskeerimist või selle asendamist (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 17).
4(9)
1-20-39251-20-3925
25.Menetletavas asjas arestisid kohtud 49 836 eurot 96 senti A. M-i sularaha ja tema kasuks seatud 100 000 euro suuruse hüpoteegi ning seadsid tema kinnisasjadele kokku 427 660 euro 46 sendi suuruses summas kohtulikke hüpoteeke selleks, et tagada väidetava süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist ehk KarS § 84 – § 831 lg 12 kohaldamist. Nimelt leidsid kohtud, et 52% töötasust ja dividendidest, mis OÜ Antsma aastatel 2016–2020 A. M-ile maksis, ehk 477 111 eurot 73 senti on süüteoga saadud vara (KarS § 831). Seda seetõttu, et 52% samal perioodil OÜ-le Antsma laekunud rahast pärines operatsioonide lisavahendite müügist AS-ile IdaTallinna Keskhaigla. Neid lisavahendeid müüs OÜ Antsma AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla aga selliste lepingute alusel, mille sõlmimise eest andis A. M. AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla ametiisikutele altkäemaksu. Seejuures sõlmis AS-iga Ida-Tallinna Keskhaigla lepingud OÜ Antsma, osa aga samuti A. M-i kontrollitav OÜ Hansaspine, kelle lepingulisi kohustusi täitis osalt aga OÜ Antsma. Prokuratuur ja kohtud leidsid, et kogu see summa (2 679 533 eurot), mis AS Ida-Tallinna Keskhaigla OÜ-le Antsma operatsioonide lisavahendite eest maksis, on KarS § 831 mõttes süüteoga saadud vara.
26.Riigikohtu hinnangul on iseenesest võimalik, et altkäemaksu andmisega (KarS § 298) saadakse KarS § 831 mõttes vara, kui ametialane tegu, mille eest vara või muud soodustust antakse või lubatakse, suurendab altkäemaksu andja või kolmanda isiku vara väärtust. Seejuures tuleb aga silmas pidada järgmist. Altkäemaksu andmise ega võtmise koosseisu täitmiseks ei pea soodustuse andmise või lubamise ja ametialase teo vahel olema üks-ühele põhjuslikku seost, vaid piisab nn ekvivalentsussuhtest, s.o ebaõiguskokkuleppest soodustuse ja ametialase teo vahel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-118-06, p 14 ja 20. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-95-12, p 14.3). Seevastu selleks, et lugeda mingi vara KarS § 831 mõttes saaduks altkäemaksu andmisega, on vaja tuvastada põhjuslik seos soodustuse lubamise või andmise ja altkäemaksu andja või kolmanda isiku vara väärtuse suurenemise vahel.
27.Käsilolevas asjas saab rääkida põhjendatud kahtlusest, et operatsioonide lisavahendite müügilepingud osaühingute Antsma ja Hansaspine ning AS-i Ida Tallinna Keskhaigla vahel sõlmiti ning täideti vähemalt muu hulgas seetõttu, et A. M. andis AS-i Ida Tallinna Keskhaigla esindajatele soodustust. Samuti on esialgne alus arvata, et kahtlustuses osutatud lepingud AS-iga Ida Tallinna Keskhaigla olid OÜ-le Antsma kasumlikud ja nende tulemusel võis osaühingu vara väärtus suureneda.
28.Kolleegium ei nõustu aga prokuratuuri ja kohtute õiguskäsitlusega, et kogu müügisumma, mis AS Ida-Tallinna Keskhaigla OÜ-le Antsma operatsiooni lisavahendite eest üle kandis, on igal juhul süüteoga saadud vara (KarS § 831). Ka juhul, kui edasises menetluses leiab kinnitust kahtlus, et osaühingutel Antsma ja Hansaspine õnnestus sõlmida operatsioonide lisavahendite müügilepingud altkäemaksu andmise tõttu ja et neid lepinguid sõlmides rikuti riigihangete seaduse nõudeid, poleks see piisav, järeldamaks, et sooritused, mis AS Ida-Tallinna Keskhaigla nende lepingute alusel OÜ-le Antsma tegi, on täies ulatuses süüteoga saadud vara.
29.10. jaanuaril 2017 jõustunud KarS § 831 lg 11 kohaselt on süüteoga saadud vara sama paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu.
30.Osutatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 3. aprilli 2014. a direktiiviga 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (edaspidi direktiiv). Direktiivi art 4 lg 1 kohaselt peab liikmesriik võtma vajalikud meetmed, mis võimaldavad tal osaliselt või täielikult konfiskeerida kuriteovahendid ja tulu või vara, mille väärtus vastab nendele kuriteovahenditele või tulule, mille suhtes on tehtud kuriteo eest lõplik süüdimõistev otsus. Tulu all peetakse direktiivis silmas igasugust kuritegelikul teel kas otseselt või kaudselt saadud majanduslikku hüve; see võib olla mis tahes vara, sh otsese tulu kõik 5(9)
1-20-39251-20-3925 hilisemad taasinvesteeringud või muundused ja igasugune väärtust omav tulem (direktiivi art 2 p 1). Ka direktiivi preambuli punktis 10 toonitatakse, et kriminaaltulu mõistet on vaja täpsustada nii, et see hõlmaks nii otseselt kuritegelikul teel saadud tulu kui ka igasuguse kaudse kasu. Seega võib tulu hõlmata igasugust vara, sealhulgas vara, mis on osaliselt või täielikult muundatud või teisendatud teiseks varaks, ja vara, mis on segunenud seaduslikest allikatest saadud varaga, kuni segunenud tulu hinnatud väärtuses. Tulu võib samuti hõlmata sissetulekut või muud kasu, mis on saadud kriminaaltulust või varast, milleks selline tulu on muundatud, teisendatud või millega selline tulu on segunenud. (Vt samas.)
31.Kolleegium leiab, et nii direktiivi kui ka KarS § 831 kehtiva redaktsiooni eesmärgiga on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt peab selle sätte sisustamisel üldjuhul lähtuma n-ö majanduslikust varamõistest ehk isiku vara kui terviku väärtuse muutumisest süüteo toimepanemise tulemusel. KarS §-s 831 nimetatud vara mõiste avamisel tuleb reegeljuhtumil võtta lähtepunktiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66, mille kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Saadud vara KarS § 831 mõttes tähendab seega isikule kuuluva vara väärtuse suurenemist. Viimane võib seisneda aktivate väärtuse suurenemises või kohustuste mahu vähenemises (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28.oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-49-11, p 37). Aktivate väärtuse suurenemine hõlmab omakorda nii mõne uue eseme (TsÜS § 48) omandamist kui ka isikule juba kuuluva eseme väärtuse kasvu.
32.Seega otsustamaks, kas ja millises ulatuses on isik süüteoga KarS § 831 mõttes vara saanud, tuleb üldjuhul võrrelda tema varalist seisundit (vara väärtust) pärast süütegu sellega, milline see seisund olnuks siis, kui süütegu poleks toime pandud. Teisisõnu tuleb süüteoga vara saamine ja selle ulatus enamasti tuvastada nn saldopõhimõttel, mis on kohtupraktikas omaks võetud ka näiteks kuriteo koosseisulise kahju hindamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-23-14, p 9 ja 10. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-46-14, p 13).
33.Eeltoodu tähendab aga sedagi, et vähemalt teatud juhtudel ja ulatuses peab süüteoga saadud vara kindlakstegemisel arvesse võtma ka selle vara saamiseks tarvilikku kulu. Vastasel korral väljuks konfiskeerimine osal juhtudel piiridest, mis on seatud KarS § 831 eesmärgiga – takistada rikastumist süüteo toimepanemise tulemusel –, omandades eraldiseisva sanktsiooni toime. Seepärast on ka kuriteo tulemusel sõlmitud vastastikuse lepingu alusel saadud vara väärtuse hindamisel enamasti vaja arvesse võtta selle lepingu täitmiseks tehtud vastusooritust. Näiteks kui kellelgi avaneb altkäemaksu andmise tulemusel võimalus sõlmida müügileping, millega ta võõrandab enda miljon eurot väärt oleva kinnisasja pooleteist miljoni euro eest, suureneb tema vara süüteo tulemusel poole miljoni, mitte pooleteist miljoni euro võrra.
34.KarS § 831 kohaldamise eeldustele vastavate asjaolude, sh süüteoga saadud vara väärtuse tõendamise koormis lasub riigil ehk kriminaalmenetluses prokuratuuril ja väärteomenetluses kohtuvälisel menetlejal. Samas on kolleegium seisukohal, et riigi tõendamiskoormise ulatus ja tõendamisstandard pole KarS § 831 puhul samaväärne sellega, mis kehtib süüteokoosseisu tunnustele vastavate asjaolude tuvastamisel (viimase kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30.novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 18.2). Kriminaalmenetluses peab prokuratuur esitama konkreetse juhtumi tehiolude kontekstis piisavad tõendid, näitamaks usutavalt ära kuriteo tagajärjel aset leidnud toimepanija või kolmanda isiku vara väärtuse suurenemine ja selle ulatus. Süüteoga saadud vara suuruse kindlakstegemisel on lähteandmete ebatäpsuse korral lubatud mõningane hinnangulisus. Kui prokuratuur on esmase tõendamiskoormise KarS § 831 kohaldamiseks täitnud, kuid võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et riikliku süüdistaja esitatud tõendid ei kajasta süüteoga saadud vara (sh nt vara saamiseks kantud kulu) õigesti, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid. 6(9)
1-20-39251-20-3925 Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab süüteoga saadud vara suuruse rehkendamisel arvesse võtma. (Vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 65–67.) KrMS § 1414 lg 1 kohaldamise kontekstis tuleb täiendavalt silmas pidada, et tagamisabinõu kohaldamise aluse tuvastamisel kehtib lihtsustatud tõendamis- ja põhistamisstandard (vt nt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 17).
35.Menetletavas asjas pole vaidlust, et OÜ Antsma ei saanud AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla 2 679 533 eurot niisama. Tegemist oli lepingutes ette nähtud ostuhinnaga operatsioonide lisavahendite eest. Samuti pole kahtluse alla seatud fakti, et OÜ Antsma tõepoolest ka tarnis lepingutes ette nähtud kauba AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla. Ühtlasi ei ole mõistlikku põhjust arvata, et üle antud meditsiinitarvikud olnuksid väärtusetud või et OÜ Antsma omandanuks need tasuta. Järelikult pole usutav ka prokuratuuri väide ja kohtute hinnang, et AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla OÜ-le Antsma laekunud summa on täies ulatuses viimase kriminaaltulu. Väidetav asjaolu, et lepingud sõlmiti riigihangete seaduse nõudeid rikkudes ja nende sõlmimise eest anti altkäemaksu, ei muuda OÜ Antsma vastusoorituse kulu olematuks. Seega pole võimalik väita, et väidetavalt altkäemaksu tulemusel sõlmitud lepingute täitmise tõttu suurenes OÜ Antsma vara kogu selle summa võrra, mis AS Ida-Tallinna Keskhaigla osaühingule üle kandis.
36.Eeltoodu tõttu on põhjust arvata, et OÜ Antsma väidetava kriminaaltulu suurus ja seega ka selle osakaal osaühingu käibest ning tehtud väljamaksetest on oluliselt väiksem, kui prokuratuur ja kohtud leidsid. Sellisel juhul on prokuratuuri taotluses ja kohtumäärustes arvatud 477 111 eurost 73 sendist väiksem ka kriminaaltulu see osa, mis kanti töötasu ja dividendidena edasi A. M-ile. Järelikult võib A. M-i vara suhtes kohaldatud tagamisabinõude ulatus rikkuda KrMS § 1414 lg-s 3 ette nähtud ületagamise keeldu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2018. a määrus nr 1-18-1170/25, p 18).
37.Prokuratuuri taotluses ei ole andmeid, mis võimaldaksid kasvõi esialgu ja umbkaudu hinnata, kui suurt kulu pidi OÜ Antsma kandma selleks, et teha AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla lepinguline sooritus (tarnida operatsioonide lisatarvikud), mille eest laekus osaühingule kahtlustuses märgitud 2 679 533 eurot. Seega pole kõneks oleva taotluse alusel võimalik isegi KrMS § 1414 lg 1 kohaldamiseks piisaval määral kindlaks teha võimaliku süüteoga saadud vara ulatust.
38.Vaatamata eelmärgitule peab kolleegium vaidlustatud kohtumäärustes ette nähtud tagamisabinõude kohaldamise kohest lõpetamist ennatlikuks. Nimelt saab jätkuvalt rääkida põhjendatud kahtlusest, et OÜ Antsma vara suurenes altkäemaksu andmise tõttu sõlmitud lepingute täitmise tulemusel. Seega võis ka osa sellest rahast, mis OÜ Antsma A. M-ile dividendide ja töötasuna välja maksis, olla KarS § 831 lg 11 mõttes saadud süüteoga. Järelikult võis dividendide ja töötasu puhul olla tegemist KarS § 831 lg-s 12 märgitud varaga, mis on süüdimõistva kohtuotsuse korral võimalik A. M-ilt KarS § 831 lg-s 11 sätestatud ulatuses KarS § 84 alusel välja mõista. Teadmata on vaid see, kui suur osa AS Ida-Tallinna Keskhaigla poolt OÜ-le Antsma ja viimase poolt A. M-ile kantud rahast vastab kriminaaltulu tunnustele.
39.Kohtupraktikas on mööndud KrMS § 1414 lg-s 1 nimetatud abinõude kohaldamise võimalikkust ja vajalikkust ka kriminaalmenetluse sellises staadiumis, mil eeldatavalt konfiskeeritava vara koosseis või konfiskeerimise asendamise ulatus on veel ebaselged ning täpsustamisel. Sellises olukorras võib kõne alla tulla tagamisabinõude ajutine kohaldamine kohtu määratud tähtajaks, mille jooksul tuleb prokuratuuril esitada kohtule täiendavad tõendid mh tulevikus arvatavalt konfiskeeritava või konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetava vara koosseisu ja ulatuse kohta. (Vt nt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 35.)
7(9)
1-20-39251-20-3925
40.Pidades silmas konkreetse kohtuasja eripära – eeskätt kahtlust, et väidetava kriminaaltulu varjamiseks on juba üritatud aktiivselt tegutsema asuda, – peab kolleegium põhjendatuks ja proportsionaalseks jätta A. M-i vara suhtes kehtestatud tagamisabinõud ajutiselt jõusse. Seda selleks, et prokuratuuril oleks võimalus teha kindlaks ja esitada uues taotluses kohtule vähemalt esialgsed andmed, mille põhjal saaks hinnata, kui suur osa AS Ida-Tallinna Keskhaigla maksetest OÜ-le Antsma ja viimase maksetest A. M-ile võib olla käsitatav süüteoga saadud varana. Eeskätt puudutab öeldu andmeid selle kohta, kui suured olid OÜ Antsma põhjendatud kulud AS-ile IdaTallinna Keskhaigla operatsioonide lisatarvikute tarnimiseks ehk kui kasumlikud olid kahtlustuses kirjeldatud lepingud OÜ-le Antsma.
41.Lisaks väärib tähelepanu määruskaebuse väide, et OÜ Antsma raha, mille arvel osaühing maksis aastatel 2016–2020 A. M-ile dividende ja töötasu, ei pärinenud üksnes sellest perioodist, mil osaühingule laekus väidetav kriminaaltulu. Osa välja makstud rahast olevat olnud OÜ Antsma varasemate aastate jaotamata kasum. Kui kaitsja väide vastab tõele, mõjutab see sõltumata sellest, milline osa AS Ida-Tallinna Keskhaigla üle kantud rahast on kriminaaltulu, seda, milline osa OÜ Antsma maksetest A. M-ile on käsitatav kriminaaltuluna. Nimelt on prokuratuur ja kohtud leidnud, et kuna ajavahemikul 24. maist 2016 kuni 28. jaanuarini 2020 moodustasid AS IdaTallinna Keskhaigla tehtud ja kriminaaltuluna käsitatavad maksed 52% OÜ Antsma sissetulekust, oli kriminaaltulu ka 52% OÜ Antsma väljamaksetest A. M-ile. Kolleegium märgib, et selline käsitlus saab paika pidada vaid juhul, kui on tuvastatav, et OÜ Antsma vara, mille arvel A. M-ile makseid tehti, ei saanud pärineda osaühingul enne 24. maid 2016 olemas olnud varast. Uue tagamisabinõude kohaldamise taotluse esitamisel tuleb prokuratuuril silmas pidada ka käesolevas punktis märgitut.
42.Küll ei jaga kolleegium kaitsja seisukohta, et ringkonnakohus pidanuks määruskaebuse lahendamiseks omal algatusel tutvuma äriregistri andmebaasis OÜ Antsma majandusaasta aruannetega. Olukorras, kus kaitsja soovis sellele tõendile tugineda, pidanuks ta selle ka oma määruskaebusele lisama.
43.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2020. a kui ka Harju Maakohtu 17. juuni 2020. a määruse osas, millega A. M-i vara arestiti ja tema kinnisasjadele seati Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid tähtajatult. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsustuse, määrates, et vaidlustatud kohtumäärustega A. M-i vara suhtes konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS § 1414 lg 1 alusel kohaldatud abinõud kehtivad uut otsustust tegemata kõige kauem 1. märtsini 2021.
44.A. M-i kaitsja palus ringkonnakohtul hüvitada kahtlustatavale määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1567 eurot 44 senti, millest teise astme kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks ja arvas KrMS § 187 lg 2 teise lause alusel menetluskulu hulka 672 eurot. Kuna Riigikohus leidis, et ringkonnakohus pidanuks maakohtu vaidlustatud määruse osaliselt tühistama, tuleb ringkonnakohtu määratud summa KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt kahtlustatava kasuks välja mõista (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2020. a määrus nr 1-17-9149/626, p 23).
45.Riigikohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu eest palub määruskaebuse esitaja A. M-ile hüvitada 798 eurot. Taotluse kohaselt hõlmab see summa tasu 5,7 tunni õigusteenuse eest, kusjuures õigusteenuse tunnihind on 140 eurot. Tasusummale lisandub käibemaks. Kolleegium leiab, et taotluses nimetatud kaitsjatasu ei ole KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega. Määruskaebuse põhjendused, mis hõlmavad umbes pooltteist lehekülge, rajanevad suurel määral nendelsamadel argumentidel, mille kaitsja esitas teise astme kohtule ja mille 8(9)
1-20-39251-20-3925 väljatöötamise eest on ta juba tasu saanud. Samuti ei saa seda määruskaebemenetlust pidada eriliselt mahukaks ega keerukaks. Seetõttu loeb kolleegium kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks Riigikohtu menetluses 336 eurot, mis vastab kahe tunni õigusteenuse hinnale. See summa tuleb riigil KrMS § 187 lg 1 alusel A. M-ile hüvitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.