Liiklussüüteod

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on G.S toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 06.07.2020 kella 02.30 paiku Viljandi linnas Metsküla teel juhtis mootorsõidukit Opel Vectra, registreerimismärgiga 277THZ, olles narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis ja omamata juhtimisõigust. Om tahtliku tegevusega rikkus G.S LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 2) sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt Kars § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles 20.04.2020.a ja 06.07.2020.a toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 26.08.2020 kella 19.20 paiku Viljandi linnas Vabriku 2 juures mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma tahtliku tegevusega rikkus G.S LS (liiklusseaduse) § 94 lg 1 nõuet, s.o mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 1 järgi ja KarS § 4231 järgi. KarS § 87 lg 1 p 7 alusel arvestades G.S kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada ta karistusest ning kohustada G.S tegema üldkasulikku tööd 60 tundi, tähtajaks määrata 1 aasta. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata G.Sle lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. KarS § 75 lg 2 p 2' alusel kohustada G.S mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustada G.S ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, osalema Lõuna Ringkonnaprokuratuuri alaealistele spetsialiseerunud konsultandi Getter Tähe poolt läbiviidavatel struktureeritud vestlustel (Posti 22, Viljandi; Tel 58370320) konsultandi poolt ette määratud aegadel. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sõlmitud kokuleppega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused mõjutusvahendi kohaldamisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus võib vähemalt neljateist- kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada m.h järgmisi mõjutusvahendeid vastavalt KarS § 87 lg 1 p-dele 1-10. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid mõjutusvahendi kohaldamise. Süüdistatav tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud on kohaldada talle mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava G.S kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 162 eurot. Süüdistatava G.S kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamise kulud – 123 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 317,40 eurot: riigi õigusabi tasu 194,40 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.