Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Kaitsja

Advokaat Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Ruslan Komarov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Ruslan Komarovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega nr 1-19-1355 mõistetud ja ärakandmata karistusega, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega nr 1-19-1355 mõistetud ja otsuse koostamise aja seisuga ärakandmata karistuse võrra, s.o 3 (kolm) kuu ja 2 (kaks) päeva võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 2 (kaks) päeva. Ruslan Komarovile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva liitkaristuse kandmist arvestada alates Ruslan Komarovi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Ruslan Komarovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 30 (kolmkümmend) eurot ja kohtumenetlusel 162 (sada kuuskümmend kaks) eurot, kokku 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 1068 (tuhat kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Ruslan Komarov, 1-19-6829, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Ruslan Komarovile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi: J I esitatud tsiviilhagi 300 (kolmsada) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Ruslan Komarovilt J I kasuks 300 eurot, mis tuleb kanda kannatanu J I arveldusarvele nr xxxx (BDO), märkides selgitusena: „Ruslan Komarov, 1-19-6829, tsiviilhagi“. Asitõend: DVD-R plaat 09.07.2019 Viru väljak 4, Tallinn turvakaamerate videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures (tl 13) kinnises ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ja kannatanu 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada ringkonnakohtule apellatsiooni. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Ruslan Komarovi süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega nr 1-19-1355 karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 202 järgi s.o varguse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest, uuesti võttis 09.07.2019 kella 11.08 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx juures asuvast jalgrattaparklast trosslukuga kinnitatud J Iile kuuluva jalgratta Stels Navigator maksumusega 300 eurot. Seega pani Ruslan Komarov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles varem toime pannud varguse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Süüdistatav võttis esitatud tsiviilhagi õigeks. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, süüteo kvalifikatsioon õige, tõendid kohtukõlbulikud. Süüdistatav on tsiviilhagi tunnistanud, takistusi menetluseks ei ole.

tõenditest nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtluse kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt käitus süüdistatav pärast asja üle valduse murdmist asja omanikuna, käsutades seda omal äranägemisel ning müüs selle Balti jaama turul tundmatule meesterahvale maha. Seega ei soovinud süüdistatav võõrast vallasasja kannatanule tagastada. Õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on Ruslan Komarovi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Ruslan Komarovi karistusregistri teatisest ja Harju Maakohtu 28.02.2019.a otsusest kriminaalasjas nr 1-19-1355 nähtub, et süüdistatav on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 202 lg 2 p 2 järgi. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise. Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude kohta, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja eesmärgipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Ruslan Komarov isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Ruslan Komarovilt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

Hinnates Ruslan Komarovi süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Ruslan Komarov pani kuriteo teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kohtu poolt määratud katseajal uus kuritegu toime või mitte ja ta otsustas siiski järjekordse varguse toimepanemise kasuks, võttes sellega teadlikult riski, et eelmine karistus pööratakse täitmisele. Samas, vaadeldes kuriteo asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati kannatanule varalist kahju. Seejuures ei olnud varastatud eseme väärtus kuigi suur, kuivõrd ei ulatunud KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju määrani vaid pigem oli tekitatud kahju oma suuruselt lähedane väheväärtusliku asja väärtusele KarS § 218 lg 4 mõttes, ületades seda väärtust vähesel määral. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et Ruslan Komarovi süü on keskmine. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega mingil määral arvestada, kuid kohus leiab, et süüdistatava avaldatud kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud vangistusega ning ta on pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud osa karistuse kandmist asunud taas samalaadseid kuritegusid toime panema, tehes seda kohtu poolt määratud katseajal. Samuti tulenevalt süüdistatava karistusandmetest ja menetletavas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, s.h toimikust nähtuvast kohtumäärusest nähtuvalt on süüdistatav jätnud täitmata kontrollnõudeid ja seejärel pannud toime menetlusesemeks oleva kuriteo. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldatud kahetsus ei muuda olematuks süüdistatava jätkuvat õigusvastast käitumist ja allumatust kriminaalhooldusele. Süüdistatava kriminaalhooldust takistav käitumine katseajal näitab üheselt seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Seejuures on kriminaalhooldaja esitanud kohtule juba kaks erakorralist ettekannet ja tema suhtes on kahel korral kohaldatud lisakohustusena elektroonilisele valvele allumist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olev kuritegu on toime pandud 09.07.2019, seega Harju Maakohtu 28.02.2019.a otsusega määratud katseajal (28.02.2019-27.02.2021). KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 28.02.2019.a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus täies ulatuses. Kuivõrd eelmise otsuse täitmise küsimuse lahendamisel kuulutas kohus Ruslan Komarovi kahel korral tagaotsitavaks ja ta vahistati samuti kahel korral ning täitmiskohtuniku määruste alusel allutati Ruslan Komarov kahel korral täiendavalt lisakohustusena elektroonilisele valvele, jättes ärakandmata karistuse täitmisele pööramata, vabastati Ruslan Komarov vahi alt samuti kahel korral. Samas, olles eelmise kohtuotsuse täitmise küsimuse lahendamise ajal vahistatud, viibis Ruslan Komarov vahi all 25.07.2019 kuni 12.08.2019, s.o 19 päeva ning 19.05.2020 kuni 28.10.2020, s.o 5 kuud ja 9 päeva, mis tuleb eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusest lugeda kantuks ja lugeda ärakandmata karistuseks vangistus 3 kuud ja 2 päeva.

KarS § 74 lg 5 on lisaks sätestatud, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on samalaadsete varavastaste süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud vangistusega, seejuures viimati just jalgratta varguse eest, kuid pärast osa karistuse ära kandmist ja ülejäänud karistuse tingimisi kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Seega ka varasemalt ära kantud pikemaajaline ja lühiajaline vangistus ja kohaldatud käitumiskontroll ning teadmine, et uue teo toimepanemine katseajal tingib uue karistuse ja liitkaristuse, ei sundinud süüdistatavat loobuma uue süüteo toimepanemisest. Vaid 4 kuud peale viimase kohtuotsusega määratud osa karistuse ära kandmiselt vabanemist jätkas süüdistatav samalaadset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale lühiajalisele vangistusele ja karistustest vabastamistele ei soovi ta aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid peab tingima tema suhtes rangemaid sanktsioone kui seni on kohaldatud. Samuti nähtub süüdistatava eelnevast käitumisest, s.o Harju Maakohtu 17.06.2019 määrusest (tl 50-52), et süüdistatava kriminaalhooldaja tegi erakorralise ettekande, et pöörata varasem karistus täitmisele, sest süüdistatav rikkus kontrollnõudeid, tema asukoht oli teadmata ning kriminaalhooldust ei olnud võimalik teostada ning isik oli asunud kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Harju Maakohtu 12.08.2019 kohtumäärusest (tl 60-65) nähtub, et LääneHarju kriminaalhooldaja esindaja loobus taotlusest Ruslan Komarovile Harju Maakohtu 28.02.2019 mõistetud karistuse, s.o 9 kuulise vangistuse täitmisele pööramisest ning palus kohtult pikendada Ruslan Komarovi katseaega 2 kuu võrra ning allutada isik kaheks kuuks elektroonilisele valvele oma elukohas. Harju Maakohtu 12.08.2019 kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus katseaega kahe kuu võrra pikendada, rahuldamata. Kohus aga pidas põhjendatuks määrata Ruslan Komarovile katseajal täiendavaks kohustuseks alluda oma elukohas elektroonilisele valvele ja seda 2 kuu jooksul. Sellele järgnevalt aga esitas kriminaalhooldaja uue erakorralise ettekande 15.11.2019, kuivõrd süüdistatav eiras kontrollnõuete täitmist ja elektroonilise valve nõudeid. Taas jäeti kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata, kuid süüdistatav allutati uuesti elektroonilisele valvele. Kõik need eelmärgitud asjaolud viitavad süüdistatava isikule ja arusaamale käitumiskontrollist ning kriminaalhooldusest. Kuigi täitmiskohtunik arutas kriminaalhooldaja erakorralisi ettekandeid kahel korral ja süüdistatava kohtuistungil osalemise tagamiseks tuli süüdistatav kuulutada korduvalt tagaotsitavaks, siis puudutavad need andmed vaid eelmise otsuse täitmisele

pööramise küsimusi ning täitmiskohtunik ei saanud arvestada asjaolu, et süüdistatav on katseajal toime pannud uue varavastase kuriteo. Kohus leiab, et kui juba eelmise otsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmine osutus süüdistatava kriminaalhooldusesse suhtumise tõttu keeruliseks ja kohati võimatuks, siis käesolevas kriminaalasjas peab kohus seisukoha võtma ka katseajal uue kuriteo toimepanemise eest liitkaristuse mõistmise osas. Kui juba kontrollnõuete täitmata jätmise puhul saab mõistetud karistuse täitmisele pöörata, siis kohtu arvates juhul, kui isik lisaks kontrollnõuete täitmata jätmisele paneb toime ka samalaadse kuriteo katseajal, siis ei saa kohus jätta eelmist ärakandmata karistust täitmisele pööramata. Kuigi KrMS § 75 lg 2 p 9 võimaldab süüdistatava allutamist elektroonilisele valvele, leiab kohus, et kuna süüdistatavat on sama katseaja kestel juba kahel korral elektroonilisele valvele allutatud ja ka see meede on osutunud tagajärjetuks, ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat kolmandat korda elektroonilisele valvele allutada. Kohtuistungil avaldas süüdistatav nõusolekut teha üldkasulikku tööd eeldusel, et kohus asendab mõistetava liitkaristuse üldkasuliku tööga. Kuivõrd ka üldkasulik töö eeldab käitumiskontrollile allumist ja eeldab, et ei panda toime ka uut kuritegu, siis on süüdistatav üheselt oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning tema suhtes kohaldatavat karistust ei saa ei asendada ega jätta kohaldamata. Ka käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile, mistõttu saab sellest samuti järeldada, et süüdistatav ei allu ega sobi käitumiskontrollile. Seejuures rikkus süüdistatav kõiki karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimusi, s.t ei täitnud kontrollnõudeid, rikkus kohustust ja pani toime uue samalaadse kuriteo. Seejuures on kriminaalhooldaja esitanud Harju Maakohtule juba kaks erakorralist ettekannet, kuivõrd süüdistatav on rikkunud ka elektroonilise valve täitmise korda. Seega ei ole ka lisakohustusena kohaldatud elektrooniline valve süüdistatavat käitumiskontrolli nõudeid täitma sundinud. Eelmise erakorralise ettekande läbivaatamisel määras täitmiskohtunik süüdistatava terviseseisundi kindlakstegemiseks ka isiku kohtuarstliku ekspertiisi, kuivõrd süüdistatav väitis oma terviseseisundi olevat niivõrd halva, et ta ei saa vangistust kanda. Ka kohtuistungil väitis süüdistatav, et tal on kõhus valud ja põeb maksatsirroosi. Kohus asub seisukohale, et selliste tervisenäitajate korral ei ole süüdistatav võimeline ka üldkasulikku tööd tegema oma tervisesisundi tõttu, mistõttu juba süüdistatava terviseseisund välistab üldkasuliku töö tegemise. Seetõttu ei saa kohus mõistetavat liitkaristust üldkasuliku tööga asendada ja mõistetav liitkaristus tuleb pöörata täitmisele täies ulatuses.

vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, süüdistatava võimaliku sissetuleku ebapiisavusest ja ära kandmisele kuuluva vangistuse pikkusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada süüdistataval hüvitada menetluskulud (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.