Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatavate advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

Maakohtu otsus

7.6 Tunnistaja R.V. i ütluste kohaselt sai ta väljakutse baari Avenüü juurde seoses kaklusega. Keegi näitas neile 2 meesterahva peale ning nad sõitsid neile järgi ja pidasid kinni. Isik, kelle ta kinni pidas, tunnistas talle, et osales kakluses. 7.7 Tunnistaja A.G. i ütluste kohaselt töötas ta juulis 2018 baaris Avenüü baarman/ettekandjana. 22.07.2018 helistas ta häirekeskusesse, sest väljudes baarist suitsu tegema, nägi ta rüselust. Ta nägi, kuidas ühte poissi hakati peksma. Poissi peksid kaks noormeest, ühel oli seljas valge särk, teisel sinine. Kui politsei kohale tuli, siis ta näitas patrullile valges särgis noormehe suunas, kes oli lööjaks. Tunnistaja ei tundnud süüdistavaid kohtuistungil ära, kuid põhjendas seda aja möödumisega. Kohtueelses menetluses tundis tunnistaja kannatanu lööjad ära. Äratundmisprotokollide kohaselt olid nendeks O. Smirnov ja D. Krugljakov. 7.8 Asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud tunnistaja A.G. i kõnesid Häirekeskusesse kinnitas tunnistaja ütluseid, et ta oli peksmise pealtnägijaks ning ta juhatas politseile kätte ühe isikutest, kes oli lööjaks. 7.9 D. Krugljakov peeti kinni kahtlustatavana ning kinnipidamise põhjuseks oligi asjaolu, et D. Krugljakov oli isik, kellele osutas tunnistaja A.G. politsei saabudes. Kohus pidas oluliseks sedagi asjaolu, et D. Krugljakov põgenes politsei eest. 7.10 D. Krugljakovi ütluste kohaselt jooksis ta seetõttu, et tundis politsei ees hirmu, sest oli äsja vanglast vabanenud. Maakohtu arvates ei olnud selgitus eluliselt usutav. D. Krugljakovi sõnul oli ta kaine ning jalutas tütarlapsega, mistõttu sel juhul puudus tal objektiivne põhjus politseiautot nähes ära joosta. 7.11 Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus, et on tõendatud, et T.U. it peksid O. Smirnov ja D Krugljakov. Arvestades, et peksmine toimus tänaval, s.t avalikus kohas ning A.G. on kinnitanud, et oli juhtunust häiritud, siis rikkusid O. Smirnov ja D. Krugljakov avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. 7.12 Subjektiivsest küljest eeldab teokoosseis tahtlust. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Maakohus leidis, et süüdistatavad, pekstes kannatanut tänaval, kus oli ka kõrvalisi isikuid, pidid aru saama, et nende käitumine võib neid häirida. Seega oli süüdistatavate tegu tahtlik.

8.2 Vaidlus on aga O. Smirnovi poolt kasutatud vägivalla intensiivsuses ning milline oli D. Krugljakovi ning N. Fjodorovi roll sündmuses. 8.3 N. Fjodorov ja D. Krugljakov eitasid kannatanu löömist. N. Fjodorov küll möönis, et püüdis sekkuda O. Smirnovi ning M.L. i vahel toimuvasse, kuid ainult selleks, et O. Smirnov eemale tõmmata. D. Krugljakov aga ei mäletanud ühiselamu juures toimunud sündmuseid, kuna oli väga purjus ning liikus vaevaliselt. O. Smirnovi ütluste kohaselt N. Fjodorov ja D. Krugljakov kannatanut ei löönud ning tema lõi M.L. i ainult paar korda vastu käsi ja jalgu. 8.4 Maakohtu hinnangul on süüdistatavate ütlused kannatanu peksmise asjaolude osas ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, kus vaadeldi ühiselamu Kreenholmi 40, Narva turvakaamera salvestust, saabuvad süüdistatavad ühiselamu juurde autoga. Väljuvad autost suunduvad ühiselamu sissepääsu juurde. O. Smirnovil on kaasas metallkurika sarnane ese. Süüdistatavad jäävad ühiselamu juurde ootama ning kus vestlevad ühiselamu sissepääsu juurde tulnud M.L. iga. Seejärel lahkuvad M.L. ja süüdistatavad kaamera vaateväljast ning mõne aja pärast jookseb ühiselamu sissepääsu juurde M.L. . Järgnevalt lähevad auto juurde O. Smirnov ja D. Krugljakov, nende järel V.M. ning seejärel N. Fjodorov ja tema järel E.B. . Tagurdades sõidab auto otsa teisele autole. 8.5 Maakohtu arvates on asitõendi vaatlusprotokoll kooskõlas tunnistajate M.L. i (kannatanu isa) ja N.V. (ühiselamu valvur) ütlustega. 8.6 Tunnistaja O.G. ütluste kohaselt helistas ta 06.12.2018 Häirekeskusesse, sest hoovis toimus kaklus. Ta kuulis karjed, sai selgeks, et kedagi lüüakse ja kellelgi on valus. Aknast välja vaadates ta nägi, et maas lamab noormees ja kolm noormeest löövad teda. Kaks lõid jalgadesse ja kolmas keha piirkonda ja hiljem jalgadesse. Kaks noormeest lõid jalgadega ning kolmas lõi kurikaga. Häirekeskusesse helistades võis tunnistaja öelda, et peksavad 4 noormeest, sest arvutas kokku kõik väljas olnud noormehed, sh ka maas lamava. Peksmine lõppes, sest juurde tulid kaks neiut, kes viisid noormehed eemale. O.G. oli sündmusest häiritud. 8.7 Kohtu hinnangul kinnitas kõne Häirekeskusesse O.G. ütluseid. Arvestades, et O.G. helistas kannatanu peksmise ajal Häirekeskusesse ning avaldas peksmise asjaolusid, sh seda, et peksmine toimus kurikaga, siis olid maakohtu hinnangul ainetud väited, et O.G. ei saanud juhtunut näha. Ilma sündmust nägemata ei oleks tunnistaja saanud juhtunu ajal helistada ja avaldada selle kohta asjaolusid, mis kattusid teiste tõenditega. 8.8 Tunnistaja M.J. , kes samuti nägi aknast juhtunut, andis kohtueelses menetluses ning kohtus vastuolulisi ütlusi, mööndes võimalust, et tal on midagi ununenud. Maakohus leidis, et kuna tunnistaja ütlused on omavahel vastuolus, ei ole need usaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist välja arvata. V.K. kinnitas, et kuulis oma akna all tülitsemist ning nägi välja vaadates kahte noormeest. Kaklust ega rüselust ta ei näinud. Maakohus sedastas, et tunnistaja ei näinud kogu sündmust, mistõttu ei lükka need ka ümber asjaolu, et kannatanut peksti mitme isiku poolt. 8.9 Asjaolu, et kannatanut peksis mitte ainult O. Smirnov, vaid peksjaid oli mitu, kinnitas kohtu arvates ka Häirekeskusesse tehtud kõne, milles naaber palub kannatanule kutsuda kiirabi ning, et kannatanu avaldas, et mingid inimesed peksid teda keppidega. 8.10 Kannatanu M.L. i ütluste kohaselt ühiselamu juurde tulles nägi ta O. Smirnovi, kes jooksis tema juurde ning hakkas teda lööma kätesse, jalgadesse ja pähe. Lõi käte ja jalgadega ning

mingi esemega. Löökidest ta kukkus ja tundis valu. Pikali olles ta kattis oma pea ja silmad ning ei näinud konkreetselt, kes teda lõi. Maakohus leidis, et kuna kannatanu kattis oma pea ja silmad, siis ta ei saanud näha, kes teda peksid ning see asjaolu ei lükka ümber muid tõendeid, mis kinnitavad, et peksjaid oli mitu. 8.11 Tunnistaja A.D. kinnitas samuti, et 2018 detsembris peksti M.L. i. M.L. ise rääkis talle, et teda peksis O. Smirnov ja tema tuttavad. 8.12 Maakohtu hinnangul kinnitavad analüüsitud tõendid, et kolm süüdistavat tulid ühiselamu juurde otsima M.L. i ning koos peksid teda. Süüdistatavate versioon sellest, et M.L. i lõi ainult paaril korral O. Smirnov, on ümber lükatud. Süüdistatava N. Fjodorovi ütlused hindas maakohus ebausaldusväärseteks seetõttu, et ta andis kohtueelses menetluses ning kohtus vastuolulisi ütlusi. 8.13 Maakohtu arvates pole usaldusväärsed ka tunnistajate V.M. ja E.B. ütlused kannatanu peksmise asjaolude osas, kuna on vastuolus teiste kogutud tõenditega. V.M. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus võttis vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Tema ütluste kohaselt läks ta ühiselamu juurde ning nägi seal N. Fjodorovi, O. Smirnovi ning tundmatut noormeest. Noormehed seisid ja riidlesid, kaklust ta ei näinud, keppi kellelgi käes ei näinud. Ta jooksis ligi ning N. Fjodorov tõmbas O. Smirnovi noormehest eemale. Noormees istus maas, ei karjunud ega palunud abi. Seejärel nad läksid kõik kolmekesi auto juurde. Siis nägi tunnistaja, kuidas E.B. tuli kuskilt D. Krugljakoviga ning nad läksid viiekesi auto juurde. 8.14 Tunnistaja E.B. ütluste kohaselt järgnes ta koos N. Fjodorovi endise abikaasaga N. Fjodorovile ja D. Krugljakovile ühiselamu juurde. Ta kuulis karjed ja kuna poisid olid ebakained, siis võtsid nad kaasa ja viisid autosse. Tunnistaja sõnul olid D. Krugljakov ja N. Fjodorov kahekesi ühiselamu sissepääsu juures. O. Smirnovi ta nende juures ei näinud ning autosse tuli O. Smirnov hiljem. D. Krugljakov oli täiesti purjus ega püsinud jalul. M.L. i ta selle õhtul üldse ei näinud. Samas tõi maakohus välja, et kohtueelsel uurimisel mäletas E.B. täpselt, et sellel ajal kui ta jooksis V. ga takso juurest, siis nägi ta ühiselamu juures M.L. i koos D. Krugljakovi ja N. Fjodoroviga. 8.15 Maakohus leidis, et tunnistajate V.M. ja E.B. ütlused on omavahel vastuolus. Lisaks on need vastuolus asitõendi vaatlusprotokolliga ühiselamu turvakaamera videosalvestisest, milles nähtub, et autosse läksid kõigepealt O. Smirnov ja D. Krugljakov, nende järel V.M. , siis N. Fjodorov ning kõige viimasena E.B. . Seda, et keegi oleks vajanud liikumiseks tuge, salvestusest ei nähtu. D. Krugljakov oli võimeline iseseisvalt liikuma. 8.16 Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohtu hinnangul tõendamist see, et M.L. i peksid kõik kolm süüdistatavat. Arvestades, et peksmine toimus ühiselamu juures, s.t avalikus kohas ning O.G. kinnitas, et oli juhtunust häiritud, siis rikkusid O. Smirnov, D. Krugljakov ja N. Fjodorov avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. 8.17 Subjektiivsest küljest eeldab teokoosseis tahtlust. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Pekstes ühiselamu juures kannatanut viisil, nii et kannatanu karjus valust, pidid süüdistatavad mõistma, et nende käitumine võib häirida kõrvalisi isikuid, eelkõike isikuid, kes elavad ühiselamus. Seega oli süüdistatavate tegu tahtlik.

8.18 Lõpuks tõi kohus välja ka süüdistatavate O. Smirnovi, D. Krugljakovi ja N. Fjodorovi ütluste analüüsil ilmnenud vasturääkivused. 8.19 Maakohus hindas süüdistatavate ütlused ebausaldusväärseteks neis sisalduvate põhimõttelist laadi vastuolude tõttu. Süüdistatavad ei suutnud vastuolusid loogiliselt selgitada. Süüdistatavate ütlused on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Nende ütlused on segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Samuti hindas maakohus vastuolulisteks tunnistajate E.B. , V.M. , V.K. ja M.J. i ütlused, mistõttu jäeti need samuti tõendite hulgast välja. 8.20 O. Smirnov, D. Krugljakov ja N. Fjodorov panid toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.5 N. Fjodorovi karistati 6-kuulise vangistusega. Kohaldati KarS § 73 lg-t 1 ning karistust ei pööratud täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Apellatsioonid Prokuratuuri apellatsioon

on tegemist karistust raskendava asjaoluga KarS § 58 p 10 kohaselt. Jällegi on tegemist asjaoluga, mis tingib karistuse mõistmist sanktsiooni keskmisest suuremas määras. 10.8 O. Smirnovi näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, karistusregistri andmetel on tal kolm kehtivat karistust ning kõikidel nimetatud kordadel on ta süüdi tunnistatud vägivalla kasutamisega seotud kuriteo toimepanemise eest. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 06.06.2018. Seega pani ta vaid poole aasta jooksul vanglast vabanemisest toime kaks uut vägivallategu, esimene neist isegi ainult pooleteise kuu möödumisel eelmise karistuse ärakandmisest. Seega võib asuda seisukohale, et O. Smirnov ei ole eelmistest temale vägivallakuritegude toimepanemise eest mõistetud karistustest teinud mitte mingisuguseid õiguskuulekusele suunatud ja vajalikke järeldusi. 10.9 Ka D. Krugljakovi näol on tegemist kriminaalkorras karistatud isikuga, kes vabanes temale narkokuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistuse kandmiselt 10.07.2018. Seega ka tema pani väga lühikese aja möödumisel eelmise karistuse (pikaajaline vangistus) ärakandmisest toime kaks kannatanute jaoks väga tõsiste tagajärgedega avaliku korra rasket rikkumist, esimese neist isegi vähem kui kahe nädala möödumisel vabastamisest. Kui isik on vahetult pärast vangistuse ärakandmist toime pannud uued mitmele isikule raskeid kannatusi põhjustanud kuriteod, siis tähendab see, et ta ei ole teinud vajalikke järeldusi eelnevast pikaajalisest reaalselt ära kantud vangistusest. Seega ei ole põhjendatud temale mõistetava vangistuse täitmisele pööramata jätmine. D. Krugljakovi ja O. Smirnovi kaitsja apellatsioon

ei tundnud

Tunnistaja A.G. andis kohtus ütlusi, et noormehed olid tugeva kehaehitusega ja kannatanust pikemad. Eeluurimisel vaatas tunnistaja koos uurijaga klubi kaamera salvestist. Kuna tunnistaja kohtus enam isikuid ära ei tundnud, on tema ütlused vastuolulised. Tunnistaja ütlused on vastuolus ka J.D. i ütlustega. Tunnistaja A.G. andis ütlusi, et ründajad lõid tema vaateväljas, rohkem kui 10 meetri kaugusel. Kohtuistungil ütles A.G. , et nägi kahte inimest kaugelt, s.t lähedalt ta ründajaid ei näinud.

Apellant toob välja tunnistaja poolt Häirekeskusesse tehtud kõne, millest tuleneb, et tunnistaja ütlused on täielikus vastuolus tema vastustega Häirekeskuse ametniku küsimustele ründajate välimuse ning lööjate kohta. A.G. ei kirjelda ründajate nägusid, ta räägib ainult riietusest ja sellest, et seal on terve rahvahulk. Apellant järeldab, et tunnistaja ei näinud ründajaid ega nende nägusid. O. Smirnovi foto järgi äratundmisel ütles tunnistaja, et nägi seda isikut noormeeste seltskonnas, kuid ta ei öelnud, et see isik hoidis tema käest kinni ja ta ei näinud ka, et ära tuntud isik oleks peksnud T.U. it. Ükski tunnistaja ei osutanud süüdistatavatele kui kannatanu T.U. i peksjatele. KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüs tõlgendada tema kasuks. Kaitsja leiab, et kogutud tõenditest ei piisa selleks, et tunnistada O. Smirnov ja D. Krugljakov süüdi kannatanu T.U. i episoodis ning nad tuleb KarS § 263 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista. 11.3 M.L. i episood O. Smirnov tunnistas selles episoodis oma süüd osaliselt, teatades kohtule, et pani selle kuriteo toime üksinda, põhjusel, et kannatanu solvas ja alandas teda. Seda asjaolu kinnitasid kannatanu M.L. ja tema isa tunnistaja M.L. . Kohus ei võtnud arvesse seda, et valvuri ja süüdistavate sõnul oli tunnistaja M.L. purjus ja segas politseisse helistamist. Apellandi arvates tekitavad O.G. ütlused sügavaid kahtlusi. Kõik tunnistajad ja kannatanu kinnitasid, et väljas oli väga pime ja põles vaid üks tänavalgustuse tuli, sealjuures nõrgalt. Kohtus üle kuulatud tunnistajate arvates ei saanud O.G. toimuvat oma aknast näha ning seda kinnitavad O.G. vastused Häirekeskuse ametnikule. Kell 23:20 helistas O.G. ning ütles, et noormeest pekstakse kurikatega mitme noormehe poolt. Küsimusele: „Mida te aknast näete“, vastas ta, et 4 inimest peksavad üht noormeest. Apellandi arvates andis O.G. Häirekeskusesse osaliselt vale infot. V.K. ütlustest nähtub, et väljas oli pime, ta kuulis, et kaks meesterahvast vaidlevad valjul häälel millegi üle, tema tähelepanu läks mõneks hetkeks oma pojale, mistõttu ei saanud ta näha vaidlevate meesterahvaste nägusid ega nende konkreetset tegevust. Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et D. Krugljakov ja N. Fjodorov tekitasid M.L. ile kehavigastusi ning nad tuleb õigeks mõista. Samas aga leidis kohtus kinnitust see, et O. Smirnov lõi kannatanut isiklike vaenulike suhete tõttu. Kannatanu solvas O. Smirnovi. O. Smirnov lõi kannatanut mõned korrad tolmuimeja metalltoruga. Seetõttu tuleks O. Smirnovi tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Karistuse osas tuleks piirduda O. Smirnovi poolt vahi all viibitud ajaga alates 07.12.2018 kuni 07.04.2019, kuna kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ning kuriteo toimepanemine kannatanu poolse provotseerimise tõttu. Kirjalik seisukoht

mõistmise üldistele alustele (KarS § 56), mõistetakse kõige rangem karistus kuriteo eest vaid juhul, kui leebem karistus ei suuda tagada karistuse eesmärgi saavutamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

koos T.U. iga baarist. T.U. oli temast eespool ja suhtles kellegi tundmatuga. Tunnistaja nägi kuidas tundmatu noormees äkki lõi T.U. it pähe, mille tagajärel viimane kukkus. Tunnistaja selgitas, et T.U. it lõi valges särgis noormees. Seltskonnas oli kokku kolm noormeest. Tunnistaja kogu situatsiooni ei näinud, sest oli eemal. Seetõttu ei näinud ta ka seda, kas T.U. it löödi ka siis kui ta oli juba pikali maas ja mitu neist lõi kannatanut. Seega on kannatanu ja tunnistaja ütlused omavahel kokkulangevad selles, et kannatanut tülitas üks tundmatu noormees, kes teda lõi näkku, mille tagajärjel T.U. kukkus. Tähelepanuväärne on seegi, et tunnistaja tundis kohtus O. Smirnovi ära kui isiku, kes oli kannatanu lähedal, kui teda löödi (21.02.2010 istungiprotokoll, lk12-13). Kohtukolleegiumil ei tekkinud kahtlusi selles, miks viitas tunnistaja just O. Smirnovile. Nimelt võib kindlalt väita, et tunnistaja arvates oli O. Smirnov vahetus puutumuses T.U. i peksmisega. Märkimisväärne on ju seegi, et baari juures oli piisavalt rahvarohke, sest baar suleti ning kõik sealviibijad olid sunnitud lahkuma. Tunnistaja ei osutanud kellelegi teisele baari juures viibijale, vaid nimelt O. Smirnovile. 14.7 Nagu eelnevalt sai märgitud, kritiseerib kaitsja enam tunnistaja A.G. i ütlusi. Kaitsja leiab, et nende alusel ei saa O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdi tunnistada. 14.8 Kohtukolleegium, nagu maakohuski ei pea tunnistaja A.G. i ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja A.G. töötas Avenüüs baarman/ettekandjana ning tema oli see, kes helistas 22.07.2018 varahommikul Häirekeskusesse. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta helistas Häirekeskusesse, kuna baari juures peksti ühte noormeest. Tunnistaja tegi baari tagahoovis suitsu, kui nägi peksmist. Noormees mingit vastupanu ei osutanud. Tunnistaja kinnitas, et noormeest peksid kaks, ülejäänud vaatasid pealt. Tunnistaja nägi kakluse algust, hiljem liikusid isikud veidi kaugemale. Tunnistaja sõnul oli ühel peksjal seljas sinine, teisel valge T-särk. Pärast läksid peksjad tiigi suunas ning politsei läks samas suunas neid otsima. Nägusid tunnistaja peksjatel ei näinud. Peksjad tundis ta ära kui vaatas baari videosalvestist. Kui politseipatrull kohale tuli, näitas tunnistaja kuhu suunas peksjad jooksid. Tunnistaja kinnitas, et kohtueelses menetluses tundis ta peksjad ära, kuid praeguseks on palju aega möödunud. 14.9 08.10.2018 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb tunnistaja A.G. ära O. Smirnovi (tõendite toimik, lk 105-107) ning 07.02.2019 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb tunnistaja A.G. ära D. Krugljakovi (tõendite toimik, lk 110-123). Seega on kohtukolleegiumi hinnangul A.G. kahtlusteta ära tundnud süüdistatavad. 22.07.2018 kinnipidamise protokolli kohaselt pidas politsei kinni D. Krugljakovi. Ta peeti kinni seetõttu, et temale osutas tunnistaja A.G. . 14.10 D. Krugljakov selgitas, et jooksis politsei eest ära seetõttu, et tundis hirmu, sest ta oli äsja vabanenud vanglast. Maakohus ei pidanud D. Krugljakovi selgitust usutavaks. D. Krugljakovi ütluste kohaselt oli ta kaine ning vaid jalutas tütarlapsega, mistõttu puudus tal sellisel juhul vähimgi põhjus politsei eest ära joosta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 14.11 Apellant toob veel välja, et O. Smirnovi äratundmisel on tunnistaja A.G. öelnud, et nägi O. Smirnovi seltskonnas. Seltskonnas olemine ei tähenda peksmist. Kohtukolleegiumi hinnangul osutas tunnistaja A.G. O. Smirnovile siiski seetõttu, et arvas ta olevat seotud T.U. i peksmisega. Nagu juba eelnevalt sai välja toodud, oli baari juures piisavalt rahvarohke, kuid tunnistaja ei osutanud kellelegi teisele baari juures viibijale, vaid nimelt O. Smirnovile (samuti ka D. Krugljakovile). See annab aluse seisukohaks, et tunnistaja pidas üheks peksjaks just O. Smirnovi. 14.12 Apellant toob välja selle, et kohtus tunnistaja A.G. kannatanu peksjatena O. Smirnovi ja D. Krugljakovi ära ei tundnud. Kohtukolleegium leiab, et sellel pole olulist tähtsust.

Tunnistaja tundis O. Smirnovi ja D. Krugljakovi kannatanu peksjatena ära kohtueelsel uurimisel. See, et tunnistaja pea kaks aastat hiljem ei julge kinnitada et kohtupingis istujad on samad peksjad, ei lükka ümber asjaolu, et tunnistaja tundis nad ära suhteliselt lühikese aja pärast peale sündmust (sündmus oli 22.07.2018, äratundmised 08.10.2018 ja 07.12.2019). Kohtukolleegiumi arvates on kergem ära tunda isikuid siiski sündmusest vähese aja möödumisel kui paar aastat hiljem. Seda enam kui tunnistaja nägi äratuntavaid isikuid suhteliselt lühikese aja jooksul. 14.13 Maakohtu hinnangul kinnitab tunnistaja A.G. i räägitut ka tema kõne Häirekeskusesse. Apellant aga arvab, et tunnistaja poolt Häirekeskuse ametnikule räägitu, eelkõige isikute kirjeldus ei ole selge. Isikute nägusid ta ei näinud, kirjeldab vaid riietust, seda ka erinevalt. Samas oli sündmuskohal palju rahvast. Apellant arvab, et tunnistaja üleüldse ei näinud löömist, ammugi siis ründajaid või nende nägusid. 14.14 Kohtukolleegiumi hinnangul apellandi püüdu seada tunnistaja A.G. i ütluste usaldusvääruse kahtluse alla Häirekeskusesse tehtud kõne alusel, edu ei saada. Kõne salvestis vaid toetab A.G. i poolt räägitut. Asjaolu, et tunnistaja ei olnud apellandi jaoks vajaliku detailsusega võimeline kirjeldama kõiki asjaolusid, ei õõnesta tervikuna tunnistaja ütlusi ning tema poolt kannatanu peksjatena O. Smirnovi ja D. Krugljakovi ära tundmist. Apellant osutab kohtukolleegiumi hinnangul liialt suurt tähelepanu sellele, kes süüdistatavatest millist värvi Tsärki (või pükse, kas siniseid või musti) kandis. Oluline on ju see, et tunnistaja tundis O. Smirnovi ja D. Krugljakovi ära mitte pelgalt särgi (või pükste) värvi järgi. Nagu kaitsja isegi välja toob, oli baari juures palju inimesi, seejuures ka valgetes särkides. Samas osutas tunnistaja nimelt O. Smirnovile ja D. Krugljakovile. 14.15 Kokkuvõttes on kohtukolleegium maakohtuga samal seisukohal, s.t tõendikogumi alusel on võimalik öelda, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas peksid T.U. it süüdistatavad O. Smirnov ja D. Krugljakov. Süüdistatavad rikkusid KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes. Kannatanu peksmine häiris kõrvast isikut - A.G. it, kes helistas Häirekeskusesse. O. Smirnovi ja D. Krugljakovi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. 14.16 Apellant ei ole nõus maakohtuga ka teises avaliku korra raske rikkumise episoodis. Apellant on seisukohal, et M.L. i peksis isiklikul põhjusel ainult O. Smirnov. D. Krugljakov tuleb aga õigeks mõista (niisamuti ka kolmas süüdistatav – N. Fjodorov). 14.17 O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdistati selles, et nad 06.12.2018.a kella 23:20 paiku Narvas Kreenholmi tn 40 maja juures grupis koos N. Fjodoroviga avalikus kohas, peksid M.L. i. Nimelt, erimeelsuste tõttu tekkinud tüli käigus lõi O. Smirnov M.L. i metallist toruga vastu pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel jätkas O. Smirnov kannatanu metallist toruga peksmist, lüües teda sellega korduvalt vastu keha, pead ja nägu. Samaaegselt peksid D. Krugljakov ja N. Fjodorov kannatanut jalgadega. Oma tegevusega tekitasid O. Smirnov, D. Krugljakov ja N. Fjodorov M.L. ile kehavigastused: koljusisese vigastuse, konkussiooni, küünarvarre pindmised hulgivigastused, sääre pindmised hulgivigastused. Lisaks oli nende tegevuse tõttu häiritud kõrvaliste isikute rahu - kõrvaline isik O.G. helistas Häirekeskusesse. 14.18 Maakohus hindas tõendeid ning tuvastas süüdistatavate süü süüdistuses esitatud asjaoludel. Maakohus leidis, et kõik kolm süüdistatavat osalesid M.L. i peksmises ning nad panid toime avaliku korra raske rikkumise. Ringkonnakohus kontrollis apellatsioonis esitatud väidete valguses maakohtus uuritud tõendeid ning leiab, et maakohus ei eksinud tõendite hindamisel. Tõendite analüüs on veatu ning kohtu järeldused veenvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süü tõendatuks hindamises.

14.19 Vaidlust ei ole selles, et O. Smirnov, D. Krugljakov ning N. Fjodorov tulid 06.12.2018 kella 23:20 paiku Narvas Kreenholmi 40 asuva ühiselamu juurde. Põhjuseks oli asjaolu, et O. Smirnov soovis kokku saada M.L. iga. Maakohus tuvastas, et eelnevalt oli O. Smirnovil telefoni teel sõnavahetus M.L. iga, mille käigus solvati teineteist. Samuti ei ole vaidlust selles, et O. Smirnovil oli nn kokkusaamisele kaasa võetud tolmuimeja metallist toru. O. Smirnov ise sellega kannatanu peksmist tunnistab. 14.20 Seega on põhivaidlus jätkuvalt selles, kas O. Smirnov peksis M.L. i isiklikul põhjusel üksi, pannes toime kannatanu kehalise väärkohtlemise, või peksid M.L. i siiski kõik kolm süüdistatavat, nagu tuvastas maakohus, hinnates süüdistatavate tegu avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 lg 1 p 1 tähenduses. 14.21 Nagu eelnevalt märgitud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kõigi kolme süüdistatava süü on tõendipõhiselt leidnud tuvastamist. Kohtukolleegiumil vähimaidki kahtlusi selles ei ole. Küll aga ei nõustu maakohtuga kaitsja. 14.22 Apellant osutab sellele, et maakohus tugines süüdistatavate süü tuvastamisel eelkõige kannatanu isa M.L. i ja tunnistaja O.G. ütlustele. Kohus ei arvestanud aga asjaolu, et ühiselamu valvuri, samuti süüdistatavate sõnul oli kannatanu isa purjus ja segas valvuril helistada politseisse. 14.23 Tunnistaja M.L. i, kannatanu isa ütluste kohaselt tuli ta ühiselamu juurde ning nägi ukse juures kolme noormeest. Ühe isiku tundis ta hiljem ära - see oli O. Smirnov. O. Smirnovil oli käes kepp. Nad tahtsid kokku saada tunnistaja pojaga M.L. iga. Poeg tuli ühiselamu suunas, enne märkas teda O. Smirnov, kes jooksis talle vastu ning lõi. Tunnistaja M.L. kinnitas, et kõik kolm isikut hakkasid maha kukkunud poega peksma. Tunnistaja jooksis ühiselamusse ja palus valvuril N.V. l helistada politseisse (26.02.2020 istungiprotokoll, lk 2jj). 14.24 Tunnistaja N.V. rääkis, et tahtis just lasta uksest sisse M.L. i, kuid ei jõudnud. Ukse juures olid kolm noormeest, ühel neist oli käes metallist kepp. Noormehed ja M.L. eemaldusid. Mõne hetke pärast tuli M.L. , öeldes et tema poega pekstakse, helistagu ta politseisse. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks, mida soovib apellant öelda asjaoluga, et M.L. oli purjus. Tõepoolest rääkis tunnistaja N.V. kohtus, et M.L. oli ebakaine ja segas teda helistamisel (21.02.2020 istungiprotokoll, lk 16). Millist mõju omab eeltoodud asjaolu süüdistatavate süü tuvastamisel, apellant ei selgita. Tunnistaja M.L. rääkis asjaoludest selgelt ja arusaadavalt, muuhulgas jäi ta kindlaks sellele, et tema poega peksid kolm isikut. 14.25 Apellandi hinnangul tekitavad sügavaid kahtlusi tunnistaja O.G. ütlused. Kuna sündmuskohal oli piisavalt hämar, ei saanud tunnistaja aknast näha toimuvat. Tunnistaja helistas Häirekeskusesse, selgitades, et neli isikut peksavad üht noormeest. O.G. info ei olnud tõene ning põhines apellandi arvates oletustel. 14.26 Vastupidiselt apellandile, ei tekita tunnistaja O.G. ütlused ringkonnakohtus kahtlusi. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas ta 06.12.2018 Häirekeskusesse, sest hoovis toimus kaklus. Tunnistaja kuulis kõigepealt karjeid. Sellest järeldas tunnistaja, et kedagi pekstakse ja vaatas aknast välja. O.G. nägi, et üks noormees lamab maas ja kolm noormeest löövad teda. Peksti igale poole. Ühel oli käes mingi kurikalaadne ese. Peksmine lõppes, sest tulid kaks tütarlast, kes viisid noormehed ära. Tunnistaja selgitas, et tõepoolest oli hämar ja täpselt peksmise kohas puudub tänavavalgustus ning kuna ta elab 4-ndal korrusel, ei näinud ta isikute riietusi, kõik olid

ühtemoodi tumedas. Samas tuli piisavalt valgust naabermajast, et aru saada seda, et toimub peksmine (26.06.2020 istungiprotokoll, lk 3jj). 14.27 Mis puutub Häirekeskusesse tehtud kõnes räägitusse, et tunnistaja rääkis neljast peksjast, siis O.G. möönis kohtus, et kõnes nimetas ta tõesti nelja peksjat. Tunnistaja selgitas, et ilmselt nimetas ta nelja seepärast, et sündmuskohal oligi neli isikut, sealhulgas ka see, keda peksti. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub vähimgi põhjus O.G. ütlused seada kahtluse alla. Tunnistaja selgitas igati loogiliselt Häirekeskusesse tehtud kõnes räägitut, samuti seda, milline oli peksmiskoha nähtavus. Kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi asjakohast põhjust kahelda selles, et tunnistaja nägi M.L. i peksmist kolme süüdistatava poolt. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ning maakohus tugines neile süüdimõistvat otsust tehes põhjendatult. 14.28 Kohtukolleegiumi hinnangul on kriminaalajas piisavalt tõendeid, millele toetudes on maakohus põhjendatult O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüdi tunnistanud nimelt avaliku korra raskes rikkumises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ka 06.12.2018 episoodis. 14.29 Lõpuks arvab kaitsja, et kogutud tõenditest ei piisa, et tunnistada O. Smirnov ja D. Krugljakov süüdi. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3, tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüs tõlgendada süüdistatava kasuks. 14.30 KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kohaldamisega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. 14.31 KrMS § 7 lg-s 3 sätestatu kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20; 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja 9. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.). Viidatud kohtupraktika valguses saab käesoleva kriminaalasja puhul väita, et kõrvaldamata kahtlusi O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süüs kummaski süüteoepisoodis pole jäänud. Kohtukolleegiumi hinnangul nõrgad apellatsiooniväited maakohtu tõendipõhiseid seisukohti ümber ei suutnud lükata ning O. Smirnov ja D. Krugljakov on põhjendatult süüdi tunnistatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

mõistmise õigustamiseks, nagu maakohus mõistis. Maakohus on vaid loetlenud asjaolusid (kaks episoodi on toime pandud lühikese aja jooksul, ühes neist kasutas O. Smirnov metalltoru, süüteod on toime pandud grupis, arvestatakse kannatanutele tekitatud vigastuste raskust ja iseloomu ning süüdistatavate varasemat karistatust), mis kohtu arvates mõjutavad isikute süü suurust, seejuures ühtegi järeldust neist ei tee. Seega võib isegi öelda, et puuduvad mitte ainult kaalukad, vaid igasugused argumendid, põhjendamaks O. Smirnovile ja D. Krugljakovile mõistetavat karistust. 15.2 KarS § 263 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohtukolleegiumi hinnangul saab süüdistatavaid karistada vaid vangistusega, sest leebem karistusliik ei oma neile mingit õiguskuulekusele suunavat mõju. Keskmine vangistuse määr on 2 ja pool aastat. Kohtukolleegiumi arvates on käesoleval juhul igati asjakohane sellest määrast ka lähtuda. 15.3 Kohtukolleegium nõustub maakohtu ja apellandiga selles, et karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes O. Smirnovi ja D. Krugljakovi puhul ei esine. Küll aga on maakohus eksinud selles, kui leidis, et puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud. Maakohus on küll asjaolude loetlemisel välja toonud, et süüdistatavad panid süüteod toime grupis, kuid selles karistust raskendavat asjaolu ei näe. Kohtukolleegium parandab selle vea ning loeb tuvastatuks, et O. Smirnovi ja D. Krugljakovi karistust raskendab KarS § 58 p 10 mõttes süütegude toimepanemine grupis. 15.4 Samuti nagu apellant, leiab ka ringkonnakohus, et O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süü on suurem kui seda arvas maakohus. Süüdistatavad pani toime kaks avaliku korra rasket rikkumist. Seejuures T.U. i episoodis oli kannatanu peksmise tagajärjeks alalõualuu murd ning M.L. i episoodis oli kannatanu peksmise tagajärjeks koljusisene vigastus, kontusioon ning küünarvarre ja sääre pindmised vigastused. Kusjuures M.L. i peksmisel kasutas O. Smirnov metalltoru. 15.5 Kõik väljatoodud asjaolud annavad põhjuse hinnata O. Smirnovi ja D. Krugljakovi süü suuremaks võrreldes maakohtuga. Seejuures on O. Smirnovi süü suurem, sest tema oli M.L. i peksmise algataja ning kasutas kannatanu löömisel ka abivahendit. Prokuratuur teeb ettepaneku mõista O. Smirnovile 3-aastane vangistus ja D. Krugljakovile 2 -aasta ja 8-kuuline vangistus. Võttes arvesse karistuse mõistmist mõjutavad asjaolud, siis kohtukolleegium prokuratuuri karistusettepanekuga ei nõustu ning leiab, et O. Smirnovile piisab 2 aasta ja 6-kuulisest vangistusest ning D. Krugljakovile 2-aastasest vangistusest. O. Smirnov viibis eelvangistuses 4 kuud, s.o 07.12.2018 kuni 07.04.2018. D. Krugljakov aga 1 päeva, s.o 22.07.2018. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb mõlema süüdistatava eelvangistuse aeg arvata karistuse hulka. Seega jääb O. Smirnovil kanda 2 aastat 2 kuud vangistust ning D. Krugljakovil 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. 15.6 Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga selleski, et O. Smirnovi ja D. Krugljakovi tingimisi vabastamiseks neile mõistetud karistuse kandmiselt ühtegi asjaolu ei esine. Maakohus ei ole seejuures ühtegi sellist asjaolu isegi välja toonud. Seega on O. Smirnovi ja D. Krugljakovi karistusest tingimisi vabastamine jäetud sisuliselt põhjendamata. O. Smirnovi ja D. Krugljakovi varasema karistatuse mainimine, sellest vähimaidki sisulisi järeldusi tegemata, on ilmselgelt ebapiisav. 15.7 O. Smirnovi ja D. Krugljakovi ei saa mõistetud karistusest tingimisi vabastada. O. Smirnovi on varem korduvalt karistatud, tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Seejuures on tema süütegudes läbiv vägivald. Varem on O. Smirnovi karistatud rahalise karistusega,

samuti on teda vangistusest tingimisi vabastatud ning viimase kohtuotsusega mõisteti talle reaalne vangistus. Viimase, Viru Maakohtu 01.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes O. Smirnov 06.06.2018. Esimese avaliku korra raske rikkumise (T.U. i episood) pani O. Smirnov toime juba 22.07.2018, s.o ca pooleteise kuu möödumisel pärast vanglast vabanemist ning teise (M.L. i episood) 06.12.2018. 15.8 D. Krugljakovi on samuti varem kriminaalkorras karistatud. Eelmisel korral mõisteti ta süüdi Viru Maakohtu 27.01.2010 kohtuotsusega narkokuritegude eest, mille kandmiselt ta vabades 10.07.2018. Seega napilt kaks nädalat pärast vabanemist pani D. Krugljakov toime esimese avaliku korra raske rikkumise. Mõlemad süüdistatavad on lühikese aja jooksul pannud toime kaks avaliku korra rasket rikkumist. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad aluse saata O. Smirnov ja D. Krugljakov kandma karistust reaalselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.