Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

1-20-6941 KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seda just viimasel ajal. Kohus on õigesti märkinud, et Margus Kitsemetsal esineb alkoholiprobleem ehk Margus Kitsemets vajaks vastavat alkoholismivastast ravi. Margus Kitsemets on seda vajadust ka tunnistanud ja nõustunud tema suhtes täiendavate kontrollmeetmete, sealhulgas ka kohustuse asuda alkoholismivastasele ravile, kohaldamisega. Kohus on aga karistuse mõistmisel leidnud, et parim alkoholismivastane ravi on kohtualusele mõistetav pikaajaline vanglakaristus, seda pikkusega 1 aasta, 2 kuud ja 25 päeva. 3.3 Maakohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel kohtualuse varasemat elukäiku ega asjaolu, et viimane omab stabiilset elu- ja töökohta ning tema ülalpidamisel on 13 aastane laps. Kohus ei lähtunud karistuse kohaldamisel võimalusest riivata kohtualuse lähedasi ja temast majanduslikult sõltuvaid isikuid võimalikult vähesel määral. Kindlasti oleks ühiskonnale otstarbekam kui kohtualust ravitakse tema sõltuvusest, ta teeb ühiskonna heaks midagi kasulikku (üldkasulik töö) ning ta suudab hoolitseda jätkuvalt ka oma perekonna heaolu eest. Üldjuhul kohaldatakse isikute osas, kes ei ole varem kandnud reaalset vanglakaristust, vangistust lühiajalise šokivangistusena. Karistuse osas valiku tegemisel oleks kohus pidanud kõiki eelnimetatud asjaolusid arvestama ning leidma optimaalse tee kohtualuse seaduskuulekale teele juhatamiseks. Nii prokuröri kui kaitsja ettepanekud karistuse mõistmisel oli neid asjaolusid arvestavad ja seetõttu kokkulangevad. Kohus ei ole kaitsja arvates piisavalt motiveerinud, miks kohus olulisel määral hälbis nii kaitsja kui prokuröri hinnangutest antud kuriteole ja kohtualuse isikule ning sellest tulenevast ettepanekust kohtualusele mõistetava karistuse osas. 3.4 Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel ei ole kohus põhjendanud, miks sellist isikut on võimalik seaduskuulekalt käituma mõjutada ainult pikaajalise reaalse vanglakaristuse kandmise kaudu. Arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid, on õiglaseks karistuseks vanglakaristuse asendamine üldkasuliku tööga koos lisakohustuste määramisega, kohaldades KarS § 74 sätteid.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-20-6941 4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

1-20-6941 7.1 Taotlus KarS § 74 ehk lühiajalise šokivangistuse kohaldamiseks esitati alles apellatsioonimenetluses. Kuna Margus Kitsemetsa suhtes ei olnud taotletud liitkaristusest tingimisi osalist vabastamist, siis ei saa kaitsja maakohtule juba sellest tulenevalt etteheiteid teha. Kuna kohtukolleegium ei pea vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust ning kolleegium ei pea võimalikuks kohaldada ka KarS § 74 lg 5 sätteid, siis ei tule kolleegiumil välja selgitada süüdistatava seisukohta KarS § 75 lg 2 p 9, 10 kohaldamise osas. Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 1-18-7276, p 23). 7.2 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Seega juhul kui käesolevas asjas esineksid formaalsed eeldused kohaldada osaliselt liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras või ka alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele KarS § 75 lg 2 p 10 sätestatud korras, puudub kolleegiumil igasugune usk, et Margus Kitsemets suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklussüütegude toimepanemisest. Süüdistatav ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on varasemalt kandnud reaalset vangistust või on see esmakordne. 7.3 Ainuüksi see, et Margus Kitsemetsast sõltub tema 13 aastane laps ja lähedased, tal on olemas kindel elu- ja töökoht, ei anna alust karistuse asendamiseks või liitkaristusest tingimisi osaliselt vabastamiseks. Kaitsja arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt karistuse asendamise või liitkaristusest tingimisi osaliselt vabastamise, on ekslik.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.