Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-20-6719 (20231501011)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Ülle Karna
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kriminaalasi
Andrei Mošenski süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Prokurör
Natalia Duškina
Süüdistatav
Andrei Mošenski Ik 38503010404, viibib alates 07.09.2020 rehabilitatsioonikeskuses X MTÜ aadressil xxx, xxx kodanik, xxx, töök X OÜ, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva, karistus kantud 06.03.2020, karistus kustumata
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Andrei Mošenski KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt Andrei Mošenskile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2020-22.05.2020, so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Määrata A. Mošenskile kriminaalhooldaja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Kohustada A. Mošenskit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Andrei Mošenskit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem varguseid toime pannud, ning mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega nr 1-18-7724 KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 , uuesti 21.05.2020 kella 18.07 paiku Tallinnas xxx asuvas S AS-i kaupluses S võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist järgnevat kaupa: - 4 pakki varuterasid Boglide maksumusega 26,90 eurot/pakk, kogumaksumusega 107,60 eurot; - 5 pakki varuterasid Venus maksumusega 19,99 eurot/pakk, kogumaksumusega 99,95 eurot; - 5 pakki varuterasid Mach Tru maksumusega 24,90 eurot/pakk, kogumaksumusega 124,50 eurot; - 3 pakki varuterasid Fusoin maksumusega 12,99 eurot/pakk, kogumaksumusega 38,97 eurot; - 2 pakki varuterasid Shinguar maksumusega 19,99 eurot/pakk, kogumaksumusega 39,98 eurot; - 2 pakki varuterasid Boglide maksumusega 21,90 eurot/pakk, kogumaksumusega 43,80 eurot. Kokku võttis A. Mošenski kaupa summas 454,80 eurot. A.Mošenski asetas võetud kauba temal kaasas olnud ostukotti ning seejärel väljus müügisaalist sissepääsu värava kaudu, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi aga lõpule viimata, sest pärast müügisaalist väljumist pidas turvatöötaja A. Mošenski kinni. Kaup oli rikkumata ning tagastati kauplusele. Oma tegevusega Andrei Mošenski pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandudisiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A. Mošenski tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi ning enda küsitlemist ei soovinud. Ka kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas A. Mošenski ennast süüdi ja selgitas, et läks 21.05.2020.a. õhtul Pirita Sisse, kust tahtis varastada kaupa. Tal oli kaasas Prisma kilekott, milles oli fooliumkott. Tal olid seljas must jope, sinised teksad ja jalas mustad kingad. Kaupluses läks ta teisele korrusele, kus võttis hügieeniosakonnas riiulilt mitu pakki varuterasid ja pani kotti. Varastatud varuterad kavatses ära müüa. Seejärel möödus kassadest kauba eest tasumata. Ta peeti kinni kaupluse ukse juures ning turvaruumis andis ta varastatud kauba turvatöötajale. Prokurör leidis, et süüdistatava süü KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi on tõendatud ning taotles süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud. Kuna asja arutatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistada süüdistatavat vangistusega 4 kuud. KarS § 68 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja ärakandmisele kuulub vangistus 3 kuud 28 päeva. Prokurör taotles jätta mõistetud karistuse KarS § 74 alusel täitmisele pööramata, kui A. Mošenski ei pane 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 74 ette nähtud kontrollnõudeid. Prokurör taotles kohustada A. Mošenskit katseajal mitte tarvitama alkoholi.
Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, sealhulgas S AS avaldust, asitõendi vaatlusprotokolli, karistusregistri väljatükki ja Harju Maakohtu 30.10.2018 otsust A. Mošenski süüditunnistamise ja karistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi , leiab, et tõendatud on A. Mošenski süü KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. A. Mošenski poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud süüd tunnistavad ütlused riimuvad kirjalike tõenditega. S AS-i 21.05.2020 avaldus nr 23, õigusvastase teo toimepanemise akt ja asitõendi – kaupluse turvakaamera salvestuse – vaatlusprotokoll tõendavad, et A. Mošenski püüdis 21.05.2020 kella 18.07 paiku varastada Tallinnas xxx asuvas S AS-i kaupluses S kaupu (erinevaid terasid) 454,80 euro väärtuses, kuid ta peeti kinni ning kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti A. Mošenski kinni 21.05.2020 peale varguse katse toimepanemist. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et A. Mošenskit on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, sh süstemaatiliste varguste eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A. Mošenski isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud A. Mošenskile elustiiliks. Riigikohus on selgitanud, et eluviisi võimaliku tunnusena on käsitletav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara, sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine. Ka selgitas Riigikohus, et süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. Mošenski on korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (viimati 30.10.2018) ning pani lühikese aja möödumisel peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist toime järjekordse samaliigilise kuriteo. Seega pani A. Mošenski toime võõra vallasasja äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on tuleb kvalifitseerida KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kriminaalasja materjalide kohaselt on A. Mošenskit korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas vangistusega. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva. Karistuse kandmiselt vabanes A. Mošenski 06.03.2020.a ning vaid mõne kuu möödumisel tabati ta järjekordse varguse toimepanemiselt. On täiesti ilmne, et varasemad
karistused ei ole suutnud A. Mošenskit mõjutada õiguskuulekalt käituma. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse kohaldamisel arvestab kohus veel materiaalse kahju puudumist ning asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et A. Mošenskit võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Arvestades, et A. Mošenski on käesolevaks ajaks leidnud endale töökoha, tal on olemas kindel elukoht ning perekond ja alates 07.09.2020 viibib rehabilitatsioonikeskuses X MTÜ leiab kohus, et mõistetud vangistuse ärakandmine A. Mošenski poolt ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada KarS § 69 sätete kohaldamisega. A. Mošenski nõustus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. A. Mošenski on kohustatud vastavalt KarS § 69 tegema 1 aasta ja 6 kuu jooksul 238 tundi üldkasulikku tööd ning ta allutatakse kriminaalhooldaja järelevalvele. Kohus peab vajalikuks panna A. Mošenskile lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 ja 2-1 alusel mitte tarvitada alkoholi, samuti mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. A. Mošenski suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. A. Mošenski ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul A. Mošenskil vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.