Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

toimepanemise eest (teod toime pandud 09.12.2019 ja 30.04.2020), uuesti 16.06.2020 kella 08.37 ajal Tallinnas xxx asuvas AS-ile X kuuluvas xxx kaupluse müügisaalis võttis ühe kaheosalise kinkekomplekti Nivea Men Deep Komfort maksumusega 12,68 eurot, neli 200 ml habemeajamisegeeli Nivea for men sensitive maksumusega 4,84 eurot/tk, kumaksumusega 19,36 eurot ja kaks 250 ml duššigeeli Dove Deeply Nourishing maksumusega 3,14 eurot/tk kumaksumusega 6,28 eurot. Seejärel peitis riiulitelt võetud kaubad endaga kaasasolnud kotti, möödus kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata, millega tekitas AS-ile X varalist kahju summas 38,32 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 06.08.2020 kella 13.17 paiku xxx asuvas S AS-ile kuuluvas kaupluses S, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist neli šampooni Classic maksumusega 5,99 eurot/tk, ühe šampooni Citrus maksumusega 5,99 eurot, ühe šampooni Menthol maksumusega 5,99 eurot, ühe šampooni Apple maksumusega 5,99 eurot, ühe šokolaadi passiooni tordi maksumusega 7,99 eurot, kaks kohupiima juustukest maksumusega 0,39 eurot/tk, ühe arbuusi maksumusega 0,91 eurot, ühe pudeli jooki Coca-Cola maksumusega 0,49 eurot, ühed šokolaadipastillid maksumusega 1,39 eurot ja ühe sarvesaia pähklikreemiga maksumusega 0,49 eurot, s.o kaupa kumaksumusega 54,08 eurot, peitis osad kaubad omale kaasasolnud seljakotti ja muist hoidis käes, möödus kassadest ja läbis turvaväravad jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 29.09.2020 kella 10.49 ajal Tallinnas xxx asuvas K AS-ile kuuluvas Tallinna Ks, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe 100 ml parfüümvee Hugo Boss maksumusega 100,99 eurot, peitis kauba omale jope põue, millega möödus kassadest ja turvaväravatest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega L.I, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et L.I-le etteheidetavad teod on tõendatud. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ning seega palus prokurör L.I-le mõistetavast karistusest maha arvata 1/3. Kandmisele kuuluvast 8 kuu pikkusest vangistusest tuleb prokuröri hinnangul KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata L.I eelvangistus 2 päeva (06.08.2020 -07.08.2020). Prokurör ei pidanud võimalikuks L.I-le mõistetud karistuse asendamist ning leidis, et L.I ei saa vabastada. Sel põhjusel palus prokurör arvestada KarS § 68 lg 1 alusel süüdistatava eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamine 29.09.2020. Prokurör palus rahuldada kannatanute X AS-i tsiviilhagi summas 38,32 eurot ja S AS-i tsiviilhagi summas 9,68 eurot ning välja mõista L.I-lt menetluskulud. L.I ja kaitsja seisukoht: L.I tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste ja esitatud lühimenetluse taotluse juurde. Kannatanute X AS-i ja S AS-i esitatud tsiviilhagid võttis süüdistatav õigeks. Süüdistatav palus talle mõistetav vangistus asendada üldkasuliku tööga. Süüdistatava kaitsja ei vaidlustanud tegude tõendatust ja kvalfikatsiooni. Kaitsja leidis, et prokuröri

taotletud karistus on liiga karm ning palus L.I-le mõistetav karistus jätta tingimisi kohaldamata või asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja märkis, et kaitsealuse süü ei ole suur, ta on tegusid tunnistanud, kahetsenud ning võimeline tegema üldkasulikku tööd, L.I-le tuleks anda võimalus. Kohtu seisukoht: L.I-le heidetakse esitatud süüdistuse järgi ette kolme poevargust, millest üks jäi katsestaadiumisse. Kriminaalasjas L.I süüküsimuses vaidlust ei tekkinud ning kohtu hinnangul on etteheidetava teod kohtule esitatud tõenditega tõendatud.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et L.I varastas 16.06.2020 kell 08.35 xxx Tallinnas asuvast kauplusest x süüdistuses loetletud esemed. Vargus jäi turvakaamerate salvestisele. Kohus märgib, et asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotodel nr 8 ja 13 on kujutatud sama isik, kes viibis 01.10.2020 kohtuistungil, so kahtlusteta on videosalvestisel kujutatud L.I . Süüdistatav ei mäletanud täpselt, mida ta varastas, kuid nentis, et ta võttis esemed hügieenitarvete osakonnast. Poe juhataja, tunnistaja O. T. täpsustas varastatud esemete loetelu, tegemist on meeste- ja naiste hügieenitarvetega. Kohus leiab, et L.I pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Süüdistatav selgitas, et ta läks poodi eesmärgiga midagi varastada, sest raha tal kaasas ei olnud. Süüdistatava sihipärane tegutsemine tuvastati ka videosalvestiste vaatlusel: L.I siseneb kauplusesse, läheb kiiresti hügieenitarvete osakonda, paneb kauba kotti ja väljub poest selle eest maksmata. Poodi sisenes L.I kell 08.35 ja väljus kell 08.37, so süüdistatav oli poes 2 minutit. Sündmuste kiire käik viitab ilmekalt sellele, et L.I oli oma tegevuse eelnevalt läbi mõelnud.

Tallinnas asuvast kauplusest S süüdistuses loetletud asju. Kaupluse turvakaamerate salvestistele on jäädvustatud hetked, kui L.I poest kaupa võtab ning nende eest kassas ei maksa. Kohus märgib, et asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotodel nr 1, 11, 12 ja 13 on kujutatud sama isik, kes viibis 01.10.2020 kohtuistungil, so kahtlusteta on videosalvestisel kujutatud L.I. Süüdistatav varguse katsest midagi ei mäleta ning see on kohtu hinnangul usutav: turvakaamerate vaatlusel tuvastati, et L.I ajas kauplusest väljumisel ümber reklaamaluse ning pälvis sellega müüjate tähelepanu. Tunnistaja V. F. viitas ütlustes samuti sellele, et esialgne palve oli seotud poes oleva ebaadekvaatse inimesega, poodi jõudes selgus, et mees võis üritada ka poest kaupa varastada ning tunnistaja veendus selles videosalvestisi vaadates. Seega oli L.I ilmselt sel päeval seisundis, mille tõttu ta teo toimepanemist tõesti ei mäleta. Kohus leiab, et L.I pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Vaatamata sellele, et L.I midagi ei mäleta, on turvakaamerate salvestiselt näha, kuidas L.I käitub sihipäraselt, so võtab poest erinevat kaupa ja paneb osa neist kohe seljakotti. Nn iseteeninduspulti, mis normaaljuhul õigustaks kauba kotti ladumist, L.I käes ei ole. L.I üritab poest väljuda kohe, kui vajalik kaup käes, kauba eest süüdistatav ei maksa.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et L.I üritas 29.09.2020 kell 10.49 varastada xxx Tallinnas asuvast Tallinna K kauplusest parfüümvett Hugo Boss. Lõhnavee võtmist ja sellelt turvakleebise eemaldamist nägi valvekaameraid jälginud turvatöötaja, sündmuse jäädvustasid valvekaamerad. Kohus leiab, et L.I pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. L.I kinnitas, et ta läks poodi eesmärgiga sealt varastada. L.I-le esitatud süüdistus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et L.I üritas kahel korral varastada poest kaupa, kuid ta peeti poest väljumisel kinni ning ühel korral õnnestus süüdistataval varastatud esemetega poest lahkuda nii, et vargus avastati hiljem. Sel põhjusel, et kriminaalmenetluse esemeks on mh ka tõendatud lõpuleviidud vargus, ei ole alust L.I tegevust kvalifitseerida kuriteokatsena. Valitseva arvamuse järgi eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Lisaks vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel (viimati RKKo 3-1-1-66-13). Kohtule esitati kohtuvälise menetleja 08.01.2020 otsus väärteoasjas nr 2316,19,010579 (tlk 20-21)

mille alusel karistati L.I 09.12.2019 toime pandud ja KarS §-de 218 – 25 järgi kvalifitseeritud süüteo eest rahatrahviga 20 trahviühikut ehk 80,00 eurot. Samuti esitati kohtule kohtuvälise menetleja 01.05.2020 otsus väärteoasjas nr 2316,20,002652 (tlk 22-23), mille alusel

karistati L.I 30.04.2020 toime pandud ja KarS §-de 218 – 25 järgi kvalifitseeritud süüteo eest rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100,00 eurot. Mõlemad otsused on jõustunud (tlk 16-19). Seega on L.I ajavahemikul 09.12.2019 – 29.09.2020 toime pannud 5 vargust. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et L.I-le esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tsiviilhagid: Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagid kannatanud AS X ja S AS. Kannatanu AS X esitatud hagiavalduse (tlk 43-44) järgi varastas L.I 16.06.2020 kell 08.37 Kivila 26 Tallinnas asuvast Grossi kauplusest kaupa kokku 38,32 euro väärtuses, so ühe kaheosalise kinkekomplekti Nivea Men Deep Komfort maksumusega 12,68 eurot, neli 200 ml habemeajamisegeeli Nivea for men sensitive maksumusega 4,84 eurot/tk, kumaksumusega 19,36 eurot ja kaks 250 ml duššigeeli Dove Deeply Nourishing maksumusega 3,14 eurot/tk kumaksumusega 6,28 eurot. Hageja märkis, et hagi aluseks olev sündmus ja kahju on tõendatud kriminaalasjas kutud tõenditega. Kahju suurust tõendab AS X avaldus. L.I võttis AS X esitatud hagi õigeks. TsMS § 4 lg 3 järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus nendib, et AS X hagis märgitud kahjunõue on tõendatud (kohus tuvastas, et L.I süü kauplusest kauba varguses on tõendatud, süüdistuses ja hagiavalduses sisalduv varastatud kauba loetelu on kattuv) ja õiguslikult põhjendatud – VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele, kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. L.I varastas AS-le X kuuluvat kaupa ning äriühing kandis varguse tõttu varalist kahju. Sel põhjusel tuleb AS-i X tsiviilhagi rahuldada ning L.I-lt tuleb aktsiaseltsi kasuks välja mõista 38,32 eurot.

Kannatanu S AS-i esitatud hagiavalduse (tlk 95-96) järgi üritati 06.08.2020 kella 13.17 paiku xxx Tallinnas asuvast kauplusest S varastada kaupa kusummas 54,08 eurot. Varguse tagajärjel said muljuda ja muutusid müügikõlbmatuks šokolaadi-passionitort maksumusega 7,99 eurot, arbuus maksumusega 0,99 eurot ja kaks kohukest tükihinnaga 0,39 eurot. Ühte kohukest hakkas varas sööma ja teine oli käes muljuda saanud. Rikutud kaup ei ole enam müügikõlbulik ning seega taotleb S AS süüdistatavalt varalise kahju 9,68 euro välja mõistmist. Hageja märkis, et hagi aluseks olev sündmus ja kahju on tõendatud kriminaalasjas kutud tõenditega. Kahju suurust tõendavad S AS-i avaldus ja kauba mahakandmise akt. L.I võttis S AS-i esitatud hagi õigeks. TsMS § 4 lg 3 järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus nendib, et S AS-i hagis märgitud kahjunõue on tõendatud. Kohus tuvastas, et L.I süü kauplusest kauba varguse katses on tõendatud, süüdistuses ja hagiavalduses sisalduv varastatud kauba loetelu on kattuv. Kohtule esitati kauba mahakandmise akt (tlk 74) selle kohta, et hagis kajastatud rikutud kaup on maha kantud ja seega müügikõlbmatu. Hageja nõue on samuti õiguslikult põhjendatud – VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele, kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. L.I rikkus S AS-ile kuuluvat kaupa, kauplusel ei ole võimalik muljutud ja pooleldi söödud toiduaineid müüa ning seega tekkis S AS-l varaline kahju. Sel põhjusel tuleb S AS-i tsiviilhagi rahuldada ning L.I-lt tuleb aktsiaseltsi k asuks välja mõista 9,68 eurot. Karistus: KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. Kohtu hinnangul ei tule L.I karistamine rahalise karistusega kõne alla. Esiteks on teda sel aastal väärteokorras karistatud varavastaste tegude eest rahatrahvidega ja need on tasumata. Teiseks on L.I ülekuulamisel öelnud, et vargile ajas teda rahahäda. Kolmandaks ei ole L.I-l ametlikku töökohta. Eeltoodu välistab igasuguse edasise arutelu sellest, kas ja millises määras rahaline karistus oleks antud asjas kohane. Kohus nendib, et L.I süü ei tundu esmapilgul suur: kriminaalmenetluse esemeks oli kolm poevarguse episoodi, kahju pole märkimisväärne ning süüdistatav on oma tegusid kahel korral põhjendanud vajadusega osta süüa ja maksta korteri eest. Vaatamata sellele ei ole kohtu arvates võimalik L.I karistada paari-kolmekuise vangistusega. Kohus märgib, et L.I on esimesel ülekuulamisel rõhutanud, et ta saab vaatamata oma kroonilistele haigustele (HIV, hepatiit) teha füüsilist tööd. Olukorras kus süüdistatav on valmis tegema füüsilist ühiskondlikult kasulikku tööd tekib küsimus, miks ei ole töötamine võimalik enda elatamiseks? Samuti on kohtu hinnangul loiline, et süüa vajav inimene võtabki viimases hädas poest seda, mida tal on vaja, so süüa. Vargust Grossi poest põhjendaski L.I sellega, et tal napib vahendeid korteri ja söögi eest maksmiseks, kuid varastas söögi asemel hügieenitarbeid. Prokurör viitas, et L.I karistusregistri õiendist nähtub süüdistatava kokkupuude narkootiliste ainetega ning kohus ei saa selle pinnalt kahjuks välistada, et süüdistataval keelatud ainetega

mittemingisuguseid probleeme ei oleks. L.I pani kõik teod toime kavatsetult. Kuigi kahju pole ülemääraselt suur on seda siiski tekitatud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et L.I tuleb karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb L.I-le mõistetud vangistusest maha arvata 1/3. L.I-l tuleb seega kanda 8 kuu pikkune vangistus. L.I oli KrMS § 217 alusel kahlustatavana kinni peetud 06.08.2020-07.08.2020, so 2 päeva ja see tuleb KarS § 68 lg 1 järgi kandmisele kuuluvast karistusest maha arvata. L.I-l tuleb seega ära kanda 7 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. L.I ja kaitsja leidsid, et antud juhul oleks süüdistatava suhtes jätta vangistus tingimisi kohaldamata või asendada see üldkasuliku tööga. Kohus nõustub paraku prokuröriga selles, et L.I on võimalik mõjutada üksnes reaalse vangistusega. L.I on varasemalt üldkasulikku tööd teinud (tlk 119-121), õiguskuulekale teele karistuse asendamine teda ei suunanud, süütegude toime panemine jätkus (vt karistusregistri väljavõte, kehtivad väärteokaristused). Käesolevas kriminaalasjas joonistub välja selge muster: selle asemel, et end ametlikult ja legaalselt elatada, läheb L.I poodi varastama. Kohus ei näe, et üldkasulik töö oleks sobiv ja tõhus meede. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et mõistetud karistuse – 7 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse – peab L.I reaalselt ära kandma. L.I taotles, et talle antaks reaalse vangistuse mõistmise korral võimalus paari-kolme päeva jooksul oma asjad korda ajada. Prokurör L.I vabanemist võimalikuks ei pidanud ning palus kohtul KarS § 68 lg 1 alusel süüdistatava karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamine alates 29.09.2020. Kohus nõustub prokuröri loikaga. KrMS § 306 lg 1 p 9 järgi lahendab kohus otsuse tegemisel mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb süüdimõistetu suhtes uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. L.I oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud. Tõkendit L.I suhtes kohaldatud ei ole. Kohus leiab, et L.I suhtes tuleb kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus märgib, et L.I puhul on äärmiselt kõrge risk, et ta jätkab kuritegude toime panemist. Süüdistatav on pannud järjepidevalt toime varavastaseid süütegusid, ametlikku sissetulekut tal ei ole ning varastamisest on saanud harjumus ja elustiil. Eeltoodu tõttu tuleb L.I suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ning kinnipidamisasutusel tuleb tema karistusaja algust arvestada alates kahtlustatavana kinni pidamisest. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. L.I-le oli kaitsja määratud riigi õigusabi korras. Menetlejad on lugenud põhjendatuks kaitsja tasu kokku 169,20 eurot. L.I mõisteti süüdi II astme kuriteo toime panemises, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi kehtestati alates 1. jaanuarist 2020.a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Sundraha II astme kuriteo korral on seega 876,00 eurot. L.I kriminaalasi lahendati kiirmenetluses. KrMS § 2562 lg 2 järgi vähendab kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust

tehes KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista L.I-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 438,00 eurot ja kaitsjatasu 169,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 607,20 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 50,60 eurot. Kriminaalasja juurde on võetud 3 CD plaati salvestistega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD plaadid säilitada koos toimikutega. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.