Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

2 / 21

1-19-7889

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

3 / 21

1-19-7889 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, misjärel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kannatanu kaebeõigus. Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 17.09.2020 kell 11:00. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 01.10.2020.a Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Rein Tarand on antud kohtu alla alljärgnevates süüdistustes: 1) Rein Tarandit süüdistatakse selles, et vallates teadlikult ilma õigusliku aluseta alates 01.09.2015 X kinnistut, lõhkus kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 2017. aasta algusest kuni 13.11.2017, Pärnu maakonnas X vallas X külas asuva X kinnistu eramu katlaruumis olnud paisupaagi, soojasõlme ja pumbad (koguväärtusega 1230 eurot), eramu I ja II korruse tubades kuus keskkütteradiaatorit (kogumaksumusega 650 eurot), I korruse pesuruumis 100-liitrise soojaveeboileri (väärtusega 300 eurot) ning WC-poti (väärtusega 180 eurot). Samuti lõikas ta kogu maja ulatuses välja küttesüsteemitorud ning soojaveetorustiku (koguväärtusega 980 eurot). Sellise tegevusega põhjustas Rein Tarand kinnistu omanikule X varalist kahju kokku 15 801,60 eurot. Rikkudes teadvalt võõrast vara ja põhjustades kannatanule olulise materiaalse kahju, pani Rein Tarand toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2) Lisaks sellele süüdistatakse Rein Tarandit selles, et kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 2017. aasta algusest kuni 13.11.2017, viis ta ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu maakonnas X vallas X külas asuvalt X kinnistult ära X kuulunud viis 12-meetri pikkust sillaehituseks kasutatavat I-tala koguväärtusega 1250 eurot ning kaks 3tonnist õlitünni koguväärtusega 400 eurot, millega pööras tema valdusesse usaldatud võõra vara enda kasuks ja tekitas X varalist kahju kokku 1650 eurot. Seega, pöörates valdusesse usaldatud teadvalt võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, pani Rein Tarand toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava omastamise. Prokurör kohtuistungil nõudis süüdistatava esitatud süüdistustes süüditunnistamist ja karistamist rahalise karistusega ning kannatanu taotles tsiviilhagi rahuldamist. R. Tarand ja tema kaitsja taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4 / 21

1-19-7889 I. Rein Tarandi süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi Asja kahjustamise all mõistetaks asja füüsilist mõjutamist viisil, mis muudab selle ainelist koosseisu ning välistab või raskendab sihipärast kasutamist või vähendab majanduslikku väärtust.1 Rein Tarandi kaitsja põhiväide on olnud antud menetluses see, et kannatanule kahju ei tekkinud, sest kinnistul puudus toimiv küttesüsteem, katel oli lõhki külmunud ning Rein Tarand rikkus ära üksnes enda poolt paigaldatud seadmed. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Maakohus nõustub käesoleva kriminaalasjaga seotud tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu poolt 16.01.2020 otsuse nr 2-18-13060 punktis 17 väljendatud õigusliku seisukohaga, leides, et see on asjasse puutuv ja oluline ka käesoleval juhul materiaalõiguse õigeks kohaldamiseks: Nimelt otsuse p 17 kohaselt iseenesest võimaldab AÕS § 88 lg 2 valdajal asjale loodud parendused asja küljest ära võtta. See õigus on aga üksnes tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi ning see õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et tegemist oli tema tehtud parendustega. Samuti on ilmselge, et kostja ei ole väidetavaid parendusi vähemalt torustike osas ära võtnud, vaid on need lihtsalt ära lõhkunud (vt I kd, tl 29-32 fotod läbisaetud torudest). Selline tegevus ei oleks AÕS § 88 lg 2 järgi lubatav ka juhul, kui kostja oleks tõendanud, et tegemist oli tema paigaldatud torudega. Ka käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud faktiline olukord muutunud võrreldes eelnimetatud tsiviilasjas tuvastatuga. Nimelt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 15 kohaselt: /.../ Nagu eelnevalt välja toodud, on kostja omaks võtnud, et ta koos abikaasaga lõhkus vee- ja küttetorud ning viis ära radiaatorid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus tuvastas, et kostja ja tema abikaasa muutsid majas asuva katla kasutuskõlbmatuks. Ka käesolevas asjas Rein Tarand avaldas kohtuistungil, et ta viis ära tema enda poolt paigaldatud vee- ja küttesüsteemi. Ta leidis, et tal oli selleks õigus, sest need süsteemid olid tema tehtud. Kokkuvõtvalt käesolevas asjas Rein Tarand ja kannatanu X esitasid X hoone seisundi kohta kaks teineteist välistavat versiooni. Rein Tarand väitis, et hoones puudus 2011. aastal toimiv vee- ja küttesüsteem. X seevastu kinnitas, et elumaja üleandmise momendil oli seal toimiv veeja küttesüsteem. Rein Tarandi tunnistuse kohaselt sai ta X elumaja hakata kasutama 27.08.2011, kui said majja elektri (oli välja lülitatud). Maja oli elamiskõlbmatu – selleks, et elektrit saada, oli vaja vahetada ära elektrijuhtmed. Kogu küttesüsteem oli lõhki külmunud ja vajas väljavahetamist. Maakohus leiab, et Rein Tarandi selline ütlus on oluliselt liialdatud ja vastuolus nii tunnistaja J. L. kui X ütlustega.

StGB-Lackener/Kühl. Strafgesetzbuch. Kommentar. 28 Aufl. München:Beck 2010 – viidatud M. Karjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn 2017, lk 126 kaudu.

5 / 21

1-19-7889 Tunnistaja J. L., kes elab X kinnistu naabruses, ütluste kohaselt olid küttesüsteemid juba vanast ajast seal siiski korras, samuti oli katlamaja korras. Tunnistaja ütluste kohaselt oli süsteem korralik. Tunnistaja märkis, et ainult üks malmist katel oli lõhki külmunud, sest eelmine omanik jättis sinna vee sisse. Samas jäi alles teine ja toimiv katel. Lõhki külmunud katel viidi aga EMEXisse. Seetõttu on maakohus seisukohal, et Rein Tarand on liialdanud nn ühe lõhki külmunud katla ja elektrisüsteemi mittetoimimist kui fakte ning laiendanud seda lubamatult kogu küttesüsteemile. Ka kannatanu X andis ütlusi, et perekond Tarandile üleandmise momendil (2011) oli X elumajas toimiv vee- ja küttesüsteem. Kannatanu elas perega elamus mitu talve ning selles olid olemas kõik eluks vajalikud tingimused. Kannatanu tunnistuse kohaselt andsid nad üle renoveeritud köögi koos tehnikaga, WC-sse oli paigaldatud uus WC-pott ja torud. Kannatanu avaldas, et 13.11.2017 majja sisenedes ta nägi, et katlaruumis olid seinte peal torud läbi lõigatud, majast olid torud välja veetud, need oli hunnikus maja kõrval. Torud olid välja lõigatud betooni pinnalt nii, et neid ei oleks võimalik ühendada, vaid sinna tuleb uued torud panna. Alt keldrist üles tulevad torud olid kõik läbi lõigatud. Radiaatoreid ei olnud. Torud, mis ühendasid katelt, olid samuti läbi lõigatud. Keldri seintele jäetud torud olid 20-30 cm tagant relakaga läbi lõigatud. Keldris oleva tagavarakatla sisu oli ära viidud, alles oli jäänud ainult plekist kest. Ülejäänud majas ei olnud enam ühtegi toru seina peal - ei vee- ega küttetorusid. Rein Tarand väidab, et nad ostsid lihtkirjaliku kokkuleppe kohaselt X kinnistu. Kohtuistungil Rein Tarand tunnistas, et seoses vee- ja katlasüsteemiga ta esitas perekond X suuliselt pretensioone. Maakohus leiab, et asjaolu, et pretensioone esitati ja neil ka alust oli, ei ole siiski tõendamist leidnud. Rein Tarandi esitatud versiooni kohaselt lõikas ta läbi ja viis ära ainult tema enda poolt paigaldatud vee- ja küttesüsteemi torustiku. Varasemad torud olid katki ja seetõttu paigaldas ta uued torud. Rein Tarand väitis kohtuistungil, et vanad torud jäid elumajas alles. Seega oleks pidanud elumaja katlaruumis olema perekond X poolt paigaldatud vee- ja küttesüsteemi läbi lõikamata torud ja perekond X poolt paigaldatud vana vee- ja küttesüsteemi torustik. Maakohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kogu küttesüsteem oli kapitaalsete puudustega või selles ilmnesid puudused sellistena hiljem nii torustikus, katlas, boileris kui ka radiaatorites. Tunnistaja J. L., kannatanu ja Pindi kinnisvara eksperthinnangu ümberlükkamiseks jääb väheks Rein Tarandi paljasõnalistest ütlustest selles osas. Lisaks kannatanu ja J. L. ütlustele kinnitab küttesüsteemi korrasolekut kaudselt ka Pindi Kinnisvara 28.03.2008 eksperthinnang, mille järgi on tõendatud, et 2008. aastal oli X elumajas küttesüsteemina kasutusel individuaalne keskküte, sanitaarruumides põrandaküte. Viimase 10 aasta jooksul oli elamusse paigaldatud uus torustik, uus elektrijuhtmestik ja ka uus küttesüsteem, osaliselt uued aknad ja uus sanitaartehnika. Ekspert on hinnanud kinnistu turuväärtuseks 600 000 krooni. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on piisavalt tõendeid selle kohta, et küttesüsteem oli vähemalt rahuldavas seisus kannatanu poolt kinnisasja valduse üleandmisel perekond Tarandile. Tõendeid selle kohta on seega nii enne elamu valduse üleandmist (eksperthinnang, kannatanu ja J. L. ütlused) perekond Tarandile, selle ajal (tunnistaja J. L. ütlused) kui ka pärast seda (sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle võrdlus varasema eksperthinnanguga). 6 / 21

1-19-7889

Tõendamata on väide, et valdamise ajal tekkis ka oluline või vältimatu vajadus olemasoleva vee- ja küttesüsteemi kapitaalseks parandamiseks või parendamiseks. J. L. ütluste kohaselt olid majas ka enne radiaatorid. Rein Tarandiga paigaldas ta ka boilereid ja radiaatoreid sinna. Samas J. L. ei anna ütlusi selle kohta, et nimetatud esemete paigaldamise põhjuseks oli lõhki külmumine. Maakohus ei pea selles osas Rein Tarandi ütlusi usaldusväärseteks, sest need ei ole millegagi tõendatud. Ja isegi kui Rein Tarand midagi n.-ö enda käejärgi tegi, nt asendas või parendas, ei toiminud ta lõppkokkuvõttes kooskõlas AÕS §-ga 882, sest kinnistu üleandmisel endist olukorda Rein Tarand ei taastanud ja seeläbi tekitas kannatanule ikkagi materiaalse kahju, mis on otseselt põhjuslikus seoses Rein Tarandile inkrimineeritud tegevusega. Samuti on õiguslikult selline tegevus kvalifitseeritav KarS § 203 järgi. Lisaks tõendab kütte- ja veesüsteemi korrasolekut ka 07.12.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sündmuskoha fotol 5 on näha, et köögi seinas on valget värvi plekkradiaator, ühendusena on kasutusel valget värvi toru, millel soojuseregulaator. Analoogne radiaator ja köögi sanitaartehnika on nähtav ka Pindi Kinnisvara hindamisaktile lisatud fotodel. Sellega on tõendatud, et köögi radiaator ei olnud kahjustatud lõhki külmumise läbi ja Rein Tarandil puudus vajadus selle vahetamiseks. Eluliselt ei ole usutav, et kogu vee- ja küttesüsteem, peale köögis oleva radiaatori, sai külmakahjustusi. Oleks vee- ja küttesüsteem tõesti puruks külmunud, siis oleks katki külmunud ka köögi radiaator ja Rein Tarand oleks ka selle pidanud välja vahetama. Asjaolu, et köögi radiaatorit ei olnud vaja välja vahetada, seab kahtluse alla Rein Tarandi poolt avaldatu, et ta vahetas välja kogu vee- ja küttesüsteemi. Pindi Kinnisvara 28.03.2008 eksperthinnanguga (tl 85 jj) on tõendatud, et X elumajja oli paigaldatud kaasaegne vee- ja küttesüsteemi torustik (tl 87). Lisaks sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 93 jj; fotodega nr 14-20) on tõendatud, et keldris olid läbi lõigatud kõik valget värvi vee- ja küttesüsteemi torud. X tunnistustega on tõendatud, et elumaja hoonest oli välja lõhutud vee- ja küttesüsteemi torustik. Lisaks andis ütlusi kohtus ka kohtutäitur R. A., kes kinnitas, et seal oli hästi palju lõhutud asju, kui ta 13.11.2017 tegeles kinnistu ülevõtmisega. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ära näidatud lõigete rohkusega on tõendatud, et need ei olnud vajalikud kuulkraanide eemaldamiseks, vaid olid tehtud eesmärgiga muuta vee- ja küttesüsteemi torustik kasutamiskõlbmatuks ehk kavatsetusega tekitada kannatanule seeläbi materiaalne kahju. Ka Rein Tarand tunnistas kohtuistungil, et vihaga lõikas läbi vee- ja küttesüsteemi torustiku.

Asjaõigusseadus § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale (1) Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §le 1042. (2) Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.

7 / 21

1-19-7889 Seega on tõendatud, et X elumajas ei olnud kahte vee- ja küttesüsteemi torustikku. Samuti on tõendatud, et Rein Tarand lõikas läbi vee- ja küttesüsteemi torustiku, mille oli sinna paigaldanud kinnistu omanik. Süüstavad tõendid moodustavad kogumi ja haakuvad omavahel. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja J. La. ütlustega, Pindi Kinnisvara 28.03.2008 eksperthinnanguga ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, seetõttu on need tõendid ka usaldusväärsed ning nendega on tõendamist leidnud asjaolu, et 2011.aastal, perekond Tarandile kinnistu üleandmise momendil, oli hoones toimiv vee- ja küttesüsteem, mis pidanuks rahuldavas seisus olema ka kuni kinnistu valduse tagasi saamiseni. Kaitsja on esitanud vastuväite, et 2008.a Pindi Kinnisvara eksperthinnang on liiga vana, et tõendada tegelikku olukorda 2011.aastal. Maakohus leiab, et antud juhul tõendite kogum kinnitab, et Rein Tarandi poolt väidetavaid olulisi puudusi ja nende ulatust ei saanud olla ei kinnistu valduse saamisel ega selle kasutamisel perekond Tarandite poolt. Antud eksperthinnangu aktuaalsust kinnitavad teisedki tõendid – J. L. ja kannatanu ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll. Vaidlus puudub selles, et perekond Tarand valdas X kinnistut alates 05.06.2011-13.11.2017 õigusliku aluseta. Nimetatud asjaolu tõendab Pärnu Maakohtu 27.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2814 (tl 109-115), millega on tuvastatud valduse õigusvastasus ja otsustatud kostja Rein Tarand ning D. T. X kinnistul asuvast eluruumist välja tõsta. Pärnu Maakohtu 27.06.2016 kohtuotsusest nr 2-15-2814 nähtub, et kostjate Rein Tarandi ja D. T. vastu esitati X kinnistu valduse vabastamise nõue (väljatõstmise nõue) ja kostjad vastasid sellele 01.09.2015 (tl 109-112). Eeltoodust järeldab, et vähemalt 01.09.2015 oli Rein Tarand teadlik tema vastu suunatud väljatõstmise nõudest ja sellest, et tema valdus kinnistule on õigusliku aluseta. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Elamu küttesüsteem ja veetorustik teenivad elamu eesmärgipärase kasutamise huve ning on tehnosüsteemi oluliseks osaks. Ka radiaatorid ja veetorud ning keskküttekatel on elamu olulised osad ja seetõttu kinnistu omaniku omandis, seega kuuluvad kinnistu omanikule X. Rein Tarand, lõigates ca 20-sentimeetriste vahedega läbi veetorud ja eemaldades elamust veeja küttesüsteemi torustiku ning radiaatorid, kahjustas teadlikult temale võõrast omandit – X kuuluvat X elamu vee- ja soojasüsteemi. Süüdistuses on toodud ära rikutud vara väärtused ning need on tõendatud OÜ Serinus 21.11.2017 hinnapakkumise alusel, mille kannatanu on esitanud varalise kahju ulatuse tõendamiseks (tl 84). Selle kohaselt on süüdistusega seotud kahju kõrvaldamiseks vajalike materjalide ja taastamistööde hinnaks 13 168 eurot ja koos käibemaksuga (edaspidi KM-ga) 15 801,60 eurot. Kannatanu kriminaalmenetluses esitatud hagis loobus WC-poti osas kahjunõudest (OÜ Serinus 21.11.2017 hinnapakkumise kohaselt 180 eurot ilma KM-ta, tl 171). Samuti kannatanu avaldas, et soovib põhinõuet vähendada 390,40 euro võrra (tl 190, p 8), s.o radiaatoritega seoses OÜ Serinus hinnapakkumise järgi (tl 84), mistõttu kannatanu lõplik nõue on 15 195, 20 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on samuti õige pidada süüdistuse järgi põhjustatud kahjuks 15 195, 20 eurot, sest kannatanu ei pea enda kahju osa sellest suuremaks. Vaatamata eeltoodule ületab süüdistuse järgi tõendatud kahju igal juhul olulise kahju piiri ehk nimetatud kahju on KarS § 203 kahjuks. Menetluse käigus on kannatanu esitanud ka täiendava 8 / 21

1-19-7889 hinnapakkumise OÜ-lt Serinus (16.07.2020 täpsustatud hinnapakkumine, tl 246) – ka selle pakkumise järgi ei lähe kannatanu kahjusumma väiksemaks. Kuriteo koosseisu seisukohalt on aga õige kohtul võtta aluseks siiski esimene ehk kuriteosündmusele võimalikult lähedane ehk kahju suuruse hindamine selle tekkimise aja seisu arvestavalt. Eeltoodu alusel on Rein Tarand realiseerinud kavatsetusega kõik KarS § 203 lg 1 järgi ette nähtud objektiivse koosseisu tunnused. Tekkinud kahju on kausaalseoses tema tegevusega. Maakohus leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja osundab aga omaabile. KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. VÕS § 1042 lg 2 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. AÕS § 88 lg 2 alusel valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. Kinnistu kuulus kannatanule. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. AÕS § 41 valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Süüdistatav ei kaitsenud valdust, vaid lõhkus kannatanu vara. Seega omaabiks Rein Tarandil mingit õigust ei olnud – ei enda väidetava õiguse teostamiseks või kaitseks. Samuti puuduvad kohtu hinnangul muud võimalikud õigusvastasust välistavad asjaolud. Rein Tarandi puhul ka süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel maakohus mõistab Rein Tarandi esitatud süüdistuses süüdi. II. Rein Tarandi süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi Maakohus on seisukohal, et uuritud tõendite järgi kogumis on tuvastatav, et antud süüdistus ei ole tõendatud. Süüdistuse kohaselt ajavahemikul 2017.a algusest kuni 13.11.2017 viis Rein Tarand ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu maakonnas X vallas X külas asuvalt X kinnistult ära X kuulunud viis 12-meetri pikkust silla ehituseks kasutatavat I-tala koguväärtusega 1250 eurot ning kaks 3-tonnist õlitünni koguväärtusega 400 eurot, millega pööras tema valdusesse usaldatud võõra vara enda kasuks ja tekitas X varalist kahju kokku 1650 eurot. Süüdistuses toodud esemete väärtuste kohta on kannatanu esitanud tõenditeks Kuldse Börsi väljavõtted ja Metall24.ee hinnapakkumise ning Osta.ee I tala müügiväljavõtte (tl 127-137). 9 / 21

1-19-7889

Õige on prokuratuuri seisukoht, et Rein Tarandile antud volitused (tl 107) kinnistu käsutamiseks ja kasutamiseks kuni kinnistuga seotud tehingu juriidilise vormistamiseni ei anna alust käsutada kinnistul olevat vara. Maakohus leiab, et antud volitust tuleb vaadata koos nn ostu-müügilepinguga (tl 108), mis lihtkirjaliku vormi tõttu on ilmselgelt tühine. Seega volituse sõnastus kinnistu käsutamiseks on samuti tühine. Volituses ei ole mainitud vallasvara käsutamise volitamist. Teine volikiri (tl 142), mille kohaselt 01.01.2013 volitati Rein Tarandit V. ja X poolt esindama neid X kinnistuga seotud asjaajamistes, ei anna samuti alust arvata, et kinnistuga seotud vallasvara realiseerimine vastas volitajate tahtele ja volituse sisule. Vallasvara käsutamisõigust volitus selle teksti järgi konkreetselt ei anna. See pole ka kinnisasja valdamise ja kasutamisega seotud tavapärane asjaajamine. Kannatanu ka oma ütlustega täiendavalt kinnitas, et käsutamiseks volitust ei olnud (tl 170). Süüdistuses toodud omastamise ajavahemik 2017. aasta algusest kuni 13.11.2017 ei ole kohtu hinnangul siiski millegagi tõendatud. Kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada selliselt, et pidada 13.11.2017 Refonda üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 106) nimetatud esemeid just süüdistusse puutuvataks. Arusaamatu antud asjaoludel on ka süüdistuse niivõrd pikk ajaline raam, kui süüdistus peab tõendite järgi omastamise lõpule viimiseks tegelikkuses just 13.11.2017 kuupäeva. Jäätmeseaduses on sätestatud metallikokkuostja dokumenteerimise nõuded. Jäätmeseaduse § 106 lg 1 p 2 (redaktsioon 01.09.2017-31.12.2017 on sama ka käesoleval ajal) kohaselt metallijäätmete koguja ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas ka metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus. Tl 106 toodud Refonda aktis aga puudub igasugune lühikirjeldus selle kohta, et müüja D. T. poolt üle antud esemeid saaks pidada üldse süüdistusse puutuvateks. Eeltoodu on aga süüdistuse jaoks määrava tähtsusega asjaoluks. Seega kohus leiab, et see ei ole piisav, vastuolude ja kahtlusteta tõend, et tuvastada süüdistuse paikapidavust. Prokurör märkis kohtukõnes, et kohtuistungil R. Tarand tunnistas, et tema viis ja müüs D. T. nimel BLRT Refonda Baltic OÜ-le vanametallina põllumajandustehnikat. Ta avaldas, et sillatalad ja õlitünni müüs metalli kokkuostu 2013, põllumajandustehnika müüs ta ära 2014. aastal. Seega, kuna 2017. aastaks oli tema põllumajandustehnika realiseeritud, olen seisukohal, et R. Tarand ei müünud 07.08.2017 metalli kokkuostu põllumajandustehnikat, vaid selleks olid X kuuluvad sillatalad ja õlitünnid. Tõepoolest, ristküsitluse käigus on ühel korral Rein Tarand märkinud, et 2014 võis see olla, kuid edasistes ütlustes on ta siiski jäänud 2017. aasta juurde. Samuti ei ole ülekuulamisel täpsustatud, miks lõppkokkuvõttes jäi ta 2017. aasta juurde. Samuti ei ole ka muid tõendeid kohtule esitatud, et kas väide 2014. aasta kohta oli vahepeal ekslik/ei olnud või toimus tehnika müük nii 2014. kui 2017. ja ka 2013. aastal ning milliseid esemeid need müügid sisaldasid. Vastuolud jäävad kõrvaldamata ja tõend 2017. aastal Refondasse müüdud esemete koosseisu ja kirjelduse kohta on ikkagi puudu. Konkreetsete esemete kohta on olemas üksnes Rein Tarandi ütlustes toodud kirjeldused. Muid tõendeid ei ole ja prokuratuuri poolt esitatud Refonda tõend ei vasta seaduse nõuetele, et esemete kirjeldusi selle järgi tuvastada. Puuduvad ka muud täiendavad isikulised tõendid, sh kannatanu ütluste näol, mis saaksid kinnitada esemete kirjeldust, mis jõudsid Refondasse 2017. aastal.

10 / 21

1-19-7889 Prokuratuuri süüdistus ei väida tegelikkuses sedagi, et nimetatud esemed viidi ära 2014. aastal, vaid siiski 2017. aastal. Maakohus leiab, et selline kohtukõnes toodud käsitlus on äärmuslikult oletuslik ja tuletatud ning ei elimineeri prokuratuuri kohustust ikkagi tõendada, mida konkreetselt viis siis Rein Tarand Refondasse 2017. aastal või siis ka 2013., 2014. aastal. Kohtule on esitatud üksnes Refonda akt 2017. aasta kohta. Samas ei saa väita, et süüdistatav ei oleks loonud prokuratuurile võimalusi tõendamiseks või asjaolude kontrollimiseks. Võimetus tõendeid selles osa kontrollida või hankida ei kinnitaks samuti esitatud süüdistust. Kohus leiab, et prokuratuuri liigselt tuletatav arutluskäik ei kõrvalda rahuldavalt kahtlusi süüdistusest. Kui ka kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (RKL nr 3-1-1-12-07 p 8 ja RKL nr 3-1-1-33-08, p 10.2; nr 3-1-1-24-12). KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. /.../ Siiski võib in dubio pro reo tingida süüdistatava õigeksmõistmise ka olukorras, kus ei õnnestu kindlaks teha, millise süüdistuses kirjeldatud teoga süüdistatav kuriteo toime pani (RKL nr 3-1-1-130-13, p 8). Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et in dubio pro reo põhimõte on süütuse presumptsiooni eriline väljendus (Barberà, Messegué ja Jabardo v. Hispaania; Tsalkitzis vs. Kreeka (nr 2)). Selle põhimõtte seisukohalt võib tekkida küsimus, kui siseriiklike kohtute otsused, millega leiti, et taotleja on süüdi, ei ole piisavalt põhjendatud (Melich ja Beck v. Tšehhi Vabariik; Ajdarić v. Croatia) või kui see on äärmuslik ja kaitsja poolel pole vähimatki edu lootust (Nemtsov v. Russia; Topić v. Croatia; Frumkin v. Russia). Süütuse presumptsiooni on rikutud juhul, kui tõendamiskohustus nihkub prokuratuurilt kaitsele (Telfner v. Austria, punkt 15). Maakohus on seisukohal, et uuritud tõendiga on tuvastamist leidnud, et süüdistuses toodud esemed viidi Rein Tarandi poolt antud kinnistult ära 2013. aastal ja mitte hiljem, sest seda väidet ei lükka ümber ka teised tõendid kogumis, nimelt: 1) vaidlus puudub selles, et V. H. andis Rein ja D. T. valdusesse süüdistuses toodud kinnistu 05.06.2011 (tl 107 ja 108); 2) tunnistaja J. L. ei mäletanud, millal süüdistuses toodud esemed kinnistult ära viidi, seega ei ole aja osas ka muid selgemaid tõendeid peale Rein Tarandi ütluste; 3) Rein Tarandi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt koristas ta tema seaduslikus kasutuses olnud X kinnistu krunti ning viis sealt 2013. aastal ära ühe läbiroostetanud õlitünni ja kolm sillatala. Rein Tarand andis ka ütlusi, et vanaraua kokkuostu Refonda viis ta 2017. aastal kogu põllumajandustehnika – äkked, külvikud. Nimetatud asjaolu ei lükka ümber ka kokkuostja poolt antud lühikirjeldus tl 106 ja võivad samaselt kinnitada süüdistatava väiteid. Samuti Rein Tarand viitas, et selle kohta ilmselt peaks olema ka Refondas pilt, mis maakohtu arvates võinuks asendada ka lühikirjelduse puudumist. Seega eeltoodud Refonda akt ei puuduta sillatalasid ja õlitünni süüdistatava ütluste järgi. Maakohus tuvastab, et prokuröri poolt esitatud 07.08.2017 Refonda üleandmisevastuvõtmise aktist (tl 106) samuti ei nähtu, et kokkuostu oleks toodud õlitünn ja sillatalad. Õige on Rein Tarandi väide, et eeltoodu tõendamine on prokuratuuri kohustus ja Rein Tarand ka ise viitas, et seda oleks võimalik tõendada prokuratuuril ka Refonda fotoga. Tõepoolest on kohtupraktikas tavapärane, et kokkuostjad fotografeerivad ostetud kaupa heauskse omandamise paremaks tõendamiseks või vähemalt täidavad seadusest tuleneva esemete piisava kirjeldamise nõude; 11 / 21

1-19-7889 4) kohtule esitatud Kuldse Börsi väljatrükid ja Osta.ee oksjonikeskkonna pakkumine, mis esitati õlitünni ja sillatalade väärtuste tõendamiseks, ei tõenda aga nende äraviimist kinnistult Rein Tarandi poolt, vaid et selliste esemete võimalik väärtus on kokku üle 200 euro. Määravaks on käesolevas asjas aga see, et maakohus on seisukohal, et Rein Tarandi ütluste kohaselt on tõendamist leidnud, et sillatalad ja õlitünn viidi ära antud kinnistult 2013. aastal ning prokuratuur ei ole tõendanud, et süüdistuse järgi toimus see hiljem. Süüdistusakt esitati kohtule 04.10.2019.a ja süüdistusakti kohaselt ei ole Rein Tarandile ka menetluse kestel tõkendit kohaldatud ning Rein Tarand anti kohtu alla 20.11.2019 (tl 24). Seega juhul, kui süüdistuses oleks fikseeritud sillatalade ja õlitünnide omastamise aeg 2013. aastal, siis sellisel juhul oleks süüdistuses toodud kuritegu aegunud 2019. aasta alguses ehk enne 04.10.2019 süüdistusakti kohtusse saatmist KarS § 81 lg 1 p 2 alusel, mis toonuks kaasa menetluse lõpetamise KarS § 201 lg 1 suhtes KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu. Kuivõrd süüdistuses toodud omastamise aeg ei ole 2013. aasta, vaid 2017. aasta, mille kohta puuduvad piisavad tõendid, tuleb selles süüdistuses KarS § 201 lg 1 alusel Rein Tarand kohtu poolt õigeks mõista. III. Karistus KarS § 203 lg 1 järgi KarS § 203 lg 1 järgi on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistuse suuruse määramisel võtab kohus esmalt aluseks Rein Tarandi süü suuruse. Rein Tarandi süü suurust hinnates arvestab kohus esmalt asjaoluga, et Rein Tarand pani teo toime kõige raskema tahtluse liigiga - kavatsetusega. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole, sh ei ole Rein Tarand avaldanud kordagi kahetsust toimepandud teo eest. Samas puuduvad karistust raskendavad asjaolud. KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on prokurör taotlenud Rein Tarandile 120-päevamäära, s.o 1200 euro suuruse rahalise karistuse määramist. Rein Tarandil on üks kehtiv kriminaalkaristus II astme kuriteo eest KarS § 121 alusel. Siiski ei saa eelnevat karistatust arvestada eri-ja üldpreventiivsuse hindamisel. Tegemist oli isikuvastase kuriteoga, sellel korral on Rein Tarand kohtu all süüdistuses varavastase kuriteo toimepanemises. Rein Tarandi karistusregister ei viita sellele, et süütegude toimepanemine või teatud kindlat liiki süütegude toimepanemine oleks Rein Tarandi käitumismuster, pigem saab öelda, et KarS § 203 lg 1 järgi tegevus oli ühekordne sündmus. Kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetule määratav karistus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus, arvestades Rein Tarandi isikut ning asjaolu, et antud kriminaalasja raames Rein Tarandile etteheidetud kuriteo toimepanemine oli suure tõenäosusega ajendatud tema ja kannatanu vahelistest tsiviilõiguslikest vaidlustest, mida tsiviilkohtud korduvalt ja mitmes kohtuastmes ka lahendanud on, ei pea põhjendatuks karistada Rein Tarandit vangistusega. Rein Tarandi poolt toimepandud tegu ja süü suurust arvestades on põhjendatud karistus rahaline karistus, mida ka prokurör taotles, kuid seejuures ei nõustu kohus prokuröri poolt taotletud 12012 / 21

1-19-7889 päevamäära suuruse rahalise karistuse määramisega KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavas süüteos. Süü suuruse hindamisel tuleb mh arvestada tekitatud kahju suurust. KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisega ületas Rein Tarand oma teoga tekitatud olulise kahju määra – s.o 4000 eurot – ligi neljakordselt (varalise kahju suurus 15801,60 eurot), teisalt loeb seadus juba suureks kahjuks sellist kahju, mille suurus ületab 40 000 eurot. Rein Tarandi poolt tekitatud kahju suurus jääb olulise ning suure kahju vahel esimese ja teise kolmandiku vahepeale. KarS § 44 lg 1 kohaselt on rahalise karistuse määramise vahemik kolmkümmend kuni viissada päevamäära, seega on kohus seisukohal, et ka Rein Tarandile määratava rahalise karistuse määr võiks proportsionaalselt tekitatud kahju suurusega jääda rahalise karistuse määra esimese ja teise kolmandiku vahele. Kohus on seega seisukohal, et Rein Tarandi süüd ja tekitatud kahju suurust arvestades on õiglane ja põhjendatud määrata karistuseks rahaline karistus 170 miinimumpäevamäära suuruses, s.o 1700 eurot. Muuhulgas arvestab kohus karistuse määramisel ka asjaolu, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, sh ei ole Rein Tarand kordagi süüteo toimepanemist kahetsenud. Kohus märgib täiendavalt, et kuna Maksu- ja Tolliameti väljastatud tõendi (tl 125) kohaselt puuduvad andmed Rein Tarandi maksustatava tulu kohta kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, tuleb aluseks võtta miinimumpäevamäär, milleks on KarS § 44 lg 2 kohaselt 10 eurot. Seega eelnevale tuginedes määrab kohus Rein Tarandile KarS § 203 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 170 miinimumpäevamäära, s.o 1700 eurot. IV. Tsiviilhaginõue seoses omastamise süüdistusega

13 / 21

1-19-7889 Samuti lõikas ta kogu maja ulatuses välja küttesüsteemitorud ning soojaveetorustiku (koguväärtusega 980 eurot). Sellise tegevusega põhjustas Rein Tarand kinnistu omanikule X varalist kahju kokku 15 801,60 eurot.

1-19-7889

Samuti on alati maakohtu ülesanne kontrollida, kas sama nõude kohta ei ole juba kehtivat kohtulahendit. Sama kehtib ka olukorra kohta, kui kannatanu ees solidaarvõlgnik D. T. täidab ära solidaarkohustuse ise, siis on see kohustus täidetud ka Rein Tarandi eest.

1-19-7889 oli vaidluse esemeks üksnes 5671,39 eurot ja selle lahendas tsiviilkohus ka resolutsiooniga – hagi rahuldada. Seetõttu kohus ei nõustu ka kaitsja 01.05.2020 seisukohaga (tl 215), et tasaarveldatav osa on 7590 eurot, sest selles tsiviilasjas ei olnud täitemenetluses vaidlustatavat nõuet 7590 euro ulatuses.

1-19-7889 kohtuistungil tehtud omaksvõtuga. Lisaks nähtuvad need asjaolud ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-18-13060 punktist 15, mis samuti sisaldab omaksvõttu (tl 240). Serinus OÜ 21.11.2017 hinnapakkumise (tl 84) kohaselt on X kinnistul paikneva elamu vee- ja küttesüsteemi taastamise maksumus rahaliselt 15801,60 eurot, millest tuleb maha arvata WCpoti maksumus 216 eurot (kannatanu loobus selles osas nõudest) ja 3 plekkradiaatori maksumuse ulatus (kannatanu vähendas selles osas oma nõuet) 390,40 eurot. Seega on X kinnistul paikneva elumaja vee- ja keskküttesüsteemi taastamise maksumuseks (15801,60 eurot – 216 eurot – 390,40 eurot = ) 15195,20 eurot, mis on käsitletav mõistlike kuludena hävinenud asja taastamiseks VÕS § 132 lg 1 tähenduses. Kuivõrd samadel hagiasjaoludel on osaliselt juba jõustunud kohtulahend ja käesolevaga maakohus jättis seetõttu kannatanu haginõudest läbi vaatamata 5617,37 euro ulatuses, siis on kannatanu haginõue põhjendatud 9577,81 (s.o 15195, 18 – 5617, 37) euro ulatuses. Maakohus on ka süüdistuse juures analüüsinud, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esinenud, see hõlmas ka kaitsja väidet väidetava omaabi kasutamise kohta. Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et kannatanu selline nõue on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning süüdistatavalt tuleb kannatanu kasuks välja mõista tsiviilhagi summas 9577,81 eurot. VI. Menetluskulud

17 / 21

1-19-7889 Kohtueelses ja kohtumenetluses on Rein Tarandi kaitsja kulud kokku seega 1384,56 eurot, millest Rein Tarandilt väljamõistetav osa 60% moodustab 830,74 eurot, mis tuleb seoses süüdimõistva otsusega KarS § 203 lg 1 järgi see R. Tarandilt välja mõista.

18 / 21

1-19-7889 Maakohus leiab, et sellest peab riik kannatanule hüvitama 10% ehk 145,80 eurot. Kannatanu on välja toonud sõidukulud istungitele (tl 215) kokku summas 196,80 eurot. Kohus leiab, et sõidukulude osas tuleb kannatanu esindajale hüvitada pool ehk summas 98,40 eurot. Kokku tuleb seega kannatanu esindaja kuludest seoses osalise õigeksmõistmisega hüvitada riigil kannatanule 244,20 eurot (145,80+98,40). See hõlmab nii kannatanu esindatust seoses süüdistusega kui ka hagiga.

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses 80 SE, I lugemine lk 25-26

19 / 21

1-19-7889 2) kohus jättis hagi läbi vaatamata 5617,39 euro osas, sest selles osas oli juba olemas kohtuotsus. Kohus on aga rahuldanud hagi 9577,81 euro ulatuses ja jätnud läbi vaatamata kokku 6223,79 euro ulatuses (15411,20-216-5617,39=9577,81). Seega kannatanu hagist jäi läbi vaatamata – ja seda mitte seoses õigeksmõistmisega ja nõude vähendamisega – ca 40%. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kannatanu esindaja õigusabi osutamise ja sõidukulude eest tuleb jätta kannatanu enda kanda 40%. Seni menetlusliku otsustuseta on kannatanu esindaja kuludest veel seega 1410,60 eurot (s.o 1312,20 eurot esindaja kulud seoses kohtumenetlusega ja sõidukulud istungile 98,40 eurot). 1410,60 eurost 40% on 564,24 eurot, mis jääb kannatanu kanda.

1-19-7889 kanda, tuleb ülejäänud osas (s.o 846,36 eurot) kannatanu menetluskulusid välja mõista süüdimõistetult Rein Tarandilt.

21 / 21

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.