Liiklussüüteod

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu S.V juhtis 24. juulil 2020. a kella 16.00 – 16.24 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, kus alkoholisisaldus tema ühes liit ris väljahingatavas õhus oli 1,10 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholjoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. S.V on Tartu Maakohtu 14. novembri 2019. a otsusega karistatud KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega pani S.V toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav S.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkulepe järgnevas. S.V-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi on 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24. – 26. juuli 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista S.V kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14. novembri 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõista S.V liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks S.V vanglasse saabumise aeg. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. S.V kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 70,80 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada S.V-l menetluskulud kokku summas 946,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.