Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa AS PlusPlus Capital palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 53,53 eurot, 22.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 10,90 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja alates 23.10.2024 lisanduv viivis 0,05% päevas. Hageja nõue tuleneb Tele2 ja kostja vahel 27.11.2015 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 30159979. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused täitmata. Hageja on kostjale esitanud arve nr 15117693779 summas 22 eurot maksetähtaeg 18.08.2023; arve nr 15117922161 summas 22 eurot maksetähtaeg 18.09.2023 ja arve nr 15118148726 summas 9,53 eurot maksetähtaeg 18.10.2023, kokku 53,53 eurot (põhivõlgnevus). Tele 2 piiras kostja teenused alates 12.09.2023, ütles lepingu üles 13.10.2023 ning loovutas nõude 22.03.2024 hagejale. Hageja esitas viivisenõude summas 10,90 euro ulatuses, mis on arvestatud 19.08.2023 – 22.10.2024 (0,05% päevas 431 päeva) 4,74 eurot; 19.09.2023 – 22.10.2024 (0,05 % päevas 400 päeva) 4,40 eurot ja 19.10.2023 – 22.10-2024 (0,05 % päevas 370 päeva) 1,76 eurot. Lisaks on hageja esitanud sissenõudekulu hüvitamise summas 25 eurot, mis seisnes teenusena kolme tasulise meeldetuletuskirja edastamisest. Menetluse käik Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kostjale kätte avalikult ametlike teadeannete kaudu 06.12.2024. Kohus proovis hagimaterjale edastada kostjale ka e-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx 24.10.2024. Lisaks on kohus saatnud dokumendid tähtsaadetisena aadressile xxx, kuid see on tagastatud, kuna ei õnnestunud kahel korral kätte toimetada. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, s.o. hiljemalt 20.12.2024 (kuni tagaseljaotsuse tegemiseni). 2(3) TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot (koos käibemaksuga), kokku 547 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 122 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 122 eurot) 242 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 242 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.