Sergei Golubi ( Golub) süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1,3,4 järgi Harju Maakohtu
14.juuli
otsus kokkuleppemenetluses Põhja Ringkonnaprokuratuur
Prokurör
Alar Lehesmets
Süüdistatav
Sergei Golub, ik: 37507230219, viibis eelvangistuses 1 päeva, varem kriminaalkorras karistamata.
Kaitsja
Dmitri Teplõhh
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 14. juuli 2020 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-20-3298 osas, millega maakohus jättis põhjendamata ja otsustamata kuidas toimida kolmandale isikule kuuluva ja Harju Maakohtu 07. jaanuari 2020 määrusega nr 1-20-34 arestitud varaga. Uue otsusega
1.Vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt Harju Maakohtu 07. jaanuari 2020 määrusega nr 1-20-34 arestitud Luminor Bank AS arvelduskontol nr EE771700017004682527 asuvad UnitedNordic Kapitol UÜ rahalised vahendid summas 62 936.33 eurot.
4.KrMS § 185 lg 1 ja lg 2 teise lause alusel välja mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Sergei Golubi ( ik: 37507230219) kasuks 168.00 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
SÜÜDISTUS:
1.Sergei Golubi süüdistatakse selles, et tema, olles ajavahemikul 12.01.2017-08.01.2020 Mihkel Haldus OÜ (registrikood 12403996) juhatuse liige ning ühtlasi mittetulundusühing Riidepuu (registrikood 80348504) pädev esindaja KarS § 14 lg 1 mõttes ning tegutsedes nimetatud äriühingute nimel ja huvides, sekkus isikute grupis koos eeluurimisel kindlakstegemata isiku(te)ga, varalise kasu saamise eesmärgil, andmete ebaseadusliku sisestamise teel ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, tekitades suure varalise kahju. Sergei Golub, olles grupis koos eeluurimisel kindlakstegemata isikutega saanud enda valdusesse Q Ltd poolt X klientidele väljastatud krediitkaartide andmed, sisestas need ebaseaduslikult, omamata andmete kasutamise ja käsutamise õigust, ajavahemikul 03.04.201920.07.2019 käsitsi mittetulundusühing Riidepuu poolt rendile võetud makseterminalis. Andmete ebaseadusliku sisestamise tõttu tehti klientide arvelduskontol varakäsutus ning käivitati lubamatult andmetöötlusprotsess, mille tulemusel laekus mittetulundusühing Riidepuu Swedbank AS arvelduskontole nr EE042200221056217008 kokku 203 240,97 eurot, tekitades varalist kahju vähemalt 178 702,93 eurot. Samuti süüdistatakse Sergei Golubi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, olles grupis koos eeluurimisel kindlakstegemata isikutega saanud enda valdusesse Q Ltd poolt X klientidele väljastatud krediitkaartide andmed, sisestas need ebaseaduslikult, omamata andmete kasutamise ja käsutamise õigust, ajavahemikul 20.06.201928.07.2019 käsitsi Mihkel Haldus OÜ poolt rendile võetud makseterminalis. Andmete ebaseadusliku sisestamise tõttu tehti klientide arvelduskontol varakäsutus ning käivitati lubamatult andmetöötlusprotsess, mille tulemusel laekus Mihkel Haldus OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr EE542200221056752615 kokku 66 021,15 eurot, tekitades varalist kahju vähemalt 63 876,56 eurot. Samuti süüdistatakse Sergei Golubi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, olles grupis koos eeluurimisel kindlakstegemata isikutega saanud enda valdusesse Q Ltd poolt X klientidele väljastatud krediitkaartide andmed, sisestas need ebaseaduslikult, omamata andmete kasutamise ja käsutamise õigust, ajavahemikul 16.08.2019 kuni 23.08.2019 käsitsi Mihkel Haldus OÜ poolt rendile võetud makseterminalis. Andmete ebaseadusliku sisestamise tõttu tehti klientide arvelduskontol varakäsutus ning käivitati lubamatult andmetöötlusprotsess, mille tulemusel laekus ajavahemikul 16.08.2019-16.10.2019 Mihkel Haldus OÜ arvelduskontole nr EE771700017004682527 kokku 156 580,83 eurot, tekitades varalist kahju vähemalt 77 461,25 eurot. Seega pani Sergei Golub, isikuna, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, toime grupi poolt varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, tekitades suures ulatuses varalise kahju, s.o. pani toime KarS § 213 lg 2 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 p 2 kohaselt loetakse suureks kahju, mis ületab 40 000 eurot.
HARJU MAAKOHTU OTSUS KOKKULEPPEMENETLUSES
2.Maakohus tunnistas Sergei Golubi süüdi KarS § 213 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi ning mõistis talle karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvas Sergei Golubi karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 15. jaanuar 2020, s.o 1 päeva. Lõplikuks karistuseks luges 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määras, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Sergei Golub ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt luges Sergei Golubile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendi elukohast lahkumise keeld tühistas kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeris Sergei Golubilt: Voldemar Peili maal; televiisor Samsung QE75Q70RAT 75 tolli; mobiiltelefon iPhone 11 Pro; akulööktrell Makita DTD171Z; ketaslõikur Makita HS7611; ketaslõikur Makita 9565PCV01; höövel Makita 1911B; kuumaõhupuhur Makita HG6531CK, kohvris; aku Makita 4Ah PL1840P; trell Makita DHP845RTJ, kohvris; kokkupandav redel pakendis; käi Makita GB602W; aurupesur Kärcher SC4; kompressor Makita MAC610; mootorsaag Makita EA3601F35B; kõrgsurvepesur Kärcher HD5/5C; nurgasaag Makita LS0815FL; muruniiduk Grouw 410; veetolmuimeja Kärcher professional 014350; taldlihvija Makita karbis (seerianumbriga 000470876G); Kärcheri otsik karbis; Aircrafti suruõhuvoolik; kompressori otsik Aircraft. Asitõendid - tahvelarvuti Samsung sm-T720; mobiiltelefon Samsung Galaxy S10; mobiiltelefon Huawei Y300; mobiiltelefon Samsung A6+; mobiiltelefon Samsung Galaxy S6; mobiiltelefon iPhone 5s; sülearvuti Acer N17C1 koos laadija ja juhtmevaba hiirega; sülearvuti kott sülearvuti HP juhtmega sn 5CD31208C3; sülearvutikott, sülearvuti HP Pavillion koos juhtmega DV6500; tahvelarvuti iPad (mudel A1475) koos ümbrisega; televiisor Samsung (seerianumbriga UE55KU6072U), mis asuvad Põhja prefektuuris, Pärnu mnt 139, Tallinn – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastas kohtuotsuse jõustumisel Sergei Golubile. Mõistis välja Sergei Golubilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot. Sergei Golubil tuleb tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul.
APELLATSIOON
3.Prokurör märgib, et KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumisekskohtuotsuses põhjenduse puudumine. Vaidlustatavas kohtuotsuses ei ole kohus võtnud seisukohta KrMS § 306 lg 1 punkti 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel kohustuslikuna lahendamist vajavas küsimuses selles, kuidas toimida Harju Maakohtu 07.01.2020 kohtumäärusega nr 1-20-34 arestitud varaga. Vaidlustatavas kohtuotsuses põhjendus arestitud varaga toimimise osas tervikuna ja otsesõnu puudub –kohtuotsuses puudub täielikult käsitlus arestitud 62 936.33 euro suhtes võetava meetme või varaga toimimise viisi kohta –kõnealune nõudeõigus panga vastu on jätkuvalt arestitud, kohus ei ole vara aresti alt vabastanud ega seda ka konfiskeerinud, kuid asjas on kuulutatud lõpplahend. Asjaolu, et kohtuotsuse tegemisel vajab lahendamist ka KrMS § 306 lg 1 punktis 13 nimetatud küsimus, pidi kohtule olema kriminaaltoimiku materjali põhjal ilmselt arusaadav ja äratuntav. Lisaks kriminaaltoimikus sisalduvale Harju Maakohtu 07.01.2020 vara arestimise määrusele nr 120-34 sisaldub kriminaaltoimikus 06.05.2020 määrus UnitedNordic Kapitol UÜ (registrikood 14832038)kui Mihkel Haldus OÜ õiguste omandaja KrMS § 401lg 1 mõttes kolmandaks isikuks
tunnistamise kohta ning 19.05.2020koostatud kolmanda isiku UnitedNordic Kapitol UÜ nõusoleku protokoll, millega andis UnitedNordic Kapitol UÜ nõusoleku Mihkel Haldus OÜ Luminor Bank AS-i arvelduskontol nr EE771700017004682527 asuvate rahaliste vahendite summas 62 936.33 eurot konfiskeerimiseks KarS § 831lg 2 p 1 alusel. Jättes kohtuotsuse tegemisel KrMS § 306 lg 1 punktis 13 nimetatud seisukoha kujundamata ning kohtuotsuses täielikult kajastamata(kohtuotsuses põhjendus KrMS § 306 lg 1 p 13 osas täielikult puudub), rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mistõttu palub apellant Harju Maakohtu 14.07.2020 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-20-3298 tühistada ning tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 1,4, § 319 lg 2, § 321, § 339 lg 1 p 7, prokurör taotleb:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.07.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-3298ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.
2.Prokuratuur ei taotle suulist menetlust ringkonnakohtus.
KAITSJA SEISUKOHT
4.KrMS § 331 lg 3 ei võimalda antud asjas laiendada kriminaalasja arutamise piire, kuna apellatsioonis tõstatud küsimus (ehk arestitud varaga toimimise viis) ei ole seotud S.Golubiga ja tema varaga (vara omanik on hoopis kolmas isik). Järelikult ei ole alust ega seaduslikku võimalust käesolevas asjas tühistada otsust Sergei Golubi suhtes ja tagastada asja prokuratuurile. Kohtuotsuse tühistamine võib kaasa tuua S.Golubi olukorra raskendamist, kasvõi selle kaudu, et temal tuleb uuesti kohtusse minna, et samasugust kokkulepet kinnitada, rääkimata juba uue kokkuleppe sõlmimisest. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.
Apellatsiooniõiguse sätted ei võimalda antud olukorras apellatsiooni üldse esitada. KrMS § 318 lg 4 kohaselt on kohtumenetluse poolel apellatsiooniõigus, kui tegemist on KrMS
9.peatüki 2. jao, s.o kokkuleppemenetluse sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. KrMS 9. peatüki 2. jao, s.o kokkuleppemenetluse sätete rikkumist ei nähtud antud asjas. Apellatsioonis tõstatatud võtmeküsimus on seotud eelkõige sellega, kas maakohtu poolt seisukoha vastu võtmata jätmine KrMS § 306 lg 1 punkti 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel kohustuslikuna lahendamist vajavas küsimuses (ehk arestitud 62 936.33 euroga toimimise osas) on KrMS § 339 lg 1 järgi rikkumine või mitte. Sellele küsimusele tuleb vastata selgelt eitavalt. Kaitsja esitab Riigikohtu seisukoha asjas nr 1-17-11182.Leiab, et apellatsioonis tõestatud küsimus tuleb suunata täitmiskohtunikule vastavalt KrMS §-le 431 lg 1.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kokkuleppega ja otsusega ning apellatsiooni ja kaitsja seisukohaga, märgib alljärgnevat.
6.Esmalt peab kolleegium vajalikuks ja seda eelkõige kaitsja ekslikust seisukohast tulenevalt, märkida, et kokkuleppemenetluses on KrMS § 318 lg 4 järgi prokuratuuril apellatsiooniõigus siis, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao, s.o kokkuleppemenetluse sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Prokuratuur on apellatsiooni sisust tulenevalt leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Seega on apellatsioonis tehtud selge etteheide KrMS § 339 lg 1 sätestatud väidetava rikkumise kohta. Samuti on prokurör kohtule ette heitnud, et kohus ei ole arestitud vara konfiskeerinud. Kuna konfiskeerimisele kuuluv vara
kuulub KrMS § 245 lg 1 p 10 alusel kokkuleppe esemesse, on sellega tehtud prokuröri poolt viide ka kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetavale rikkumisele. Riigikohus on oma lahendites selgitanud ( vt nt 1-18-10372), et kui apellatsioonis on selged viited ja põhjendus KrMS § 318 lg 4 nimetatud rikkumiste osas, siis sellest, kas ringkonnakohus apellandi väitega nõustub või mitte, ei sõltu apellatsiooniõiguse olemasolu vaid ringkonnakohtul tuleb apellatsiooniõigust jaatada. Lähtuvalt eeltoodust ringkonnakohus tuvastas KrMS § 318 lg 4 esimese lause kohaselt prokuratuuril antud juhul apellatsiooniõiguse olemasolu. Apellatsiooni läbi vaadates võtab kolleegium seisukoha, kas prokuratuuri poolt väidetud eksimused on tuvastatavad ja kas nende sedastamisel saab käsitada neid KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisena ja kaalub, kas kohtuotsus tuleb tühistada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile või saab rikkumise apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Prokurör on apellatsioonis ette heitnud, et kohus on jätnud Harju Maakohtu 07.01.2020 kohtumäärusega nr 1-20-34 arestitud 62 936.33 euro suhtes võetava meetme või varaga toimimise viisi kohta põhjenduse esitamata. Kohus ei ole vara aresti alt vabastanud ega seda ka konfiskeerinud, kuid vara on aresti all ja asjas on kuulutatud lõpplahend.
7.1.Kolleegium nõustub, et maakohtu otsuses puudub nii põhjendus kui ka otsustus prokuröri poolt viidatud maakohtu määruse alusel ( 1 kd. t.lk. 194-198) arestitud rahaliste vahendite saatuse osas. Samas ei saa nõustuda prokuröri etteheitelise viitega arestitud vara konfiskeerimata jätmise kohta. Kriminaalasjas prokuröri, kaitsja ja süüdistatava vahel sõlmitud kokkuleppe sisust ( 1kd. t.lk. 267271) nähtub millise vara konfiskeerimise osas on kokkulepe saavutatud ja ka sõlmitud. Pidamata vajalikuks siinkohal esitada kogu kokkuleppes kajastatud KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel S.Golubilt konfiskeerimisele kuuluva vara nimekirja, märgib kolleegium, et kokkuleppes pole kolmandaks isikuks tunnistatud UnitedNordicKapitol UÜ kui Mihkel Haldus OÜ õiguste omandajale kuuluva ja arestitud sularaha summas 62 936.33 euro konfiskeerimist kajastatud. Seega siis eelnimetatud summa konfiskeerimise osas kokkulepe puudub. KrMS § 245 lg 1 p 10 kohaselt on aga konfiskeerimisele kuuluv vara kokkulepe esemeks. Kui süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt konfiskeeritava vara hulka mingi arestitud vara ei kuulu, puudub kohtul õigus nimetatud vara osas teha omaalgatuslikult konfiskeerimisotsust, sest vastasel juhul irdub kohus süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppest, rikkudes sellega KrMS § 248 lg 1 p 5. Riigikohtu praktika ( vt nt Riigikohtu lahendit 3-1-1-103-15) kohaselt käsitatakse kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena eeskätt omaalgatuslikku kokkuleppe eseme muutmist, s.t olukorda, kus kohtuotsusega muudetakse süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kokkuleppe kohustuslikke tingimusi. Eeltoodu alusel puudus kohtul õigus kokkuleppes kajastamata, kolmandale isikule kuuluva sularaha summas 62 936.33 konfiskeerimiseks, mistõttu prokuröri sellekohane etteheide kohtuotsusele on asjakohatu. Maakohtu poolt KrMS 9 peatüki 2 jao sätete rikkumine pole tuvastatav.
7.2.Prokurör on eelkõige leidnud, et maakohus, jättes arestitud vara osas otsuses põhjenduse esitamata, on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, kuna KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohtuotsuses olema põhjendus ja järeldus kuidas toimida arestitud varaga. Apellatsioonis tõstatatud küsimuse osas on Riigikohus oma lahendis nr 1-17-11182 üheselt sedastanud põhimõtte, et KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida arestitud objektidega ja kohtu otsustus kriminaalmenetluses arestitud vara edasise saatuse kohta peab põhinema konkreetsel
seaduslikul alusel ning olema õiguslikult ja faktiliselt põhistatud. Samas ei ole selle nõude vastu eksimine enam käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi, vaid tegemist on kriminaalmenetluse olulise rikkumisega § 339 lg 2 tähenduses. Eeltoodu lahendi valguses, millele on viidanud ka kaitsja oma seisukohtades, pole võimalik antud juhul tuvastada KrMS § 339 lg 1 p 7 ettenähtud rikkumist, kuivõrd nimetatud sätte alla kvalifitseerub kohtuotsuse põhjenduse kui terviku, mitte üksikute põhjenduste puudumine. Kuna tervikuna on otsus põhjendatud ja puudub vaid arestitud vara osas põhjendus on tegemist KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
8.Prokurör on taotlenud kohtuotsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist. Selline võimalus on sätestatud KrMS §-s 3411, kus on ära näidatud kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamised ja kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, millede tuvastamisel on ringkonnakohtul volitused maakohtu poolt tehtud otsus tühistada ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. Vaidlustatud juhul saab apellatsiooni pinnalt kõne alla tulla KrMS § 3411 p-s 3 sedastatu, mille kohaselt on kohtuotsuse tühistamise ja toimiku prokuratuurile tagastamise aluseks maakohtu poolt KrMS 9 peatüki 2 jao sätete ja § 339 lg 1 ettenähtud rikkumiste tuvastamine ja seda juhul, kui rikkumisi pole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Otsuse eelmistes punktides toodud põhjenduste alusel pole maakohtu poolt KrMS 9 peatüki 2 jao sätete ega ka § 339 lg 1 rikkumised tuvastatavad, mistõttu puudub ringkonnakohtul KrMS § 3411 p 3 alusel seaduslik võimalus maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks. Seega apellatsioonis esitatud sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja vastuse seisukoht, et kuna tegemist on kolmanda isiku varaga ja otsuse tühistamine toob kaasa süüdistatava olukorra raskendamise, pole seaduslikku võimalust prokuröri apellatsioonis esitatud taotlust rahuldada, on õiguslikult ainetu. Tegemist on prokuröri apellatsiooniga, seega KrMS § 340 lg 4 sisust tulenevalt on võimalik süüdistatava olukorra raskendamine ja kokkuleppe esemesse kuulub kriminaalmenetluse raames ka kolmanda isikule kuuluva vara konfiskeerimine ja selleks on vajalik nii kolmanda isiku kui ka süüdistatava nõusolek ( vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-1-2-4-12 ).
9.Eelpool, otsuse p-s 7.1. kolleegium juba tõdes, et maakohtu otsuses puudub nii põhjendus kui ka otsustus kriminaalasjas määruse 1-20-34 alusel ( 1 kd. t.lk. 194-198) kolmandale isikule kuuluva arestitud rahaliste vahendite saatuse osas. Samas ka kokkuleppemenetluses peab kohus kokkuleppega hõlmamata jäänud KrMS §-s 306 loetletud küsimused, kokkuleppemenetluse tulemina kohtuotsuses kajastama. Vastavalt eelpoolviidatud Riigikohtu lahendis sedastatule, on selline minetus hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis on antud juhul ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Kolleegium leiab, et selline maakohtu poolt KrMS § 339 lg 2 tähenduses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tingib kohtuotsuse resolutiivosa muutmise, toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise ja UnitedNordicKapitol UÜ-le kuuluva arestitud rahaliste vahendite osas uue otsuse tegemise. Nagu kolleegium juba märkis kuulub konfiskeeritav vara kokkuleppe esemesse. Kuna kokkulepe ei kajasta eelnimetatud kolmanda isiku vara konfiskeerimise osas kokkulepet, siis vaatamata sellele, et UnitedNordicKapitol UÜ on andnud rahaliste vahendite konfiskeerimiseks nõusoleku, on antud juhul ainuvõimalikuks lahenduseks kolmanda isiku UnitedNordic Kapitol UÜ-le kuuluvate rahaliste vahendite summas 62 936.33 eurot, millised asuvad Luminor Bank
AS-i arvelduskontol EE771700017004682527, aresti alt vabastamine ja UnitedNordic Kapitol UÜ-le tagastamine. Vara vabastatakse kohtuotsuse jõustumisel.
10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3, § 339 lg 2 , § 340 lg 4 p 5 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14. juuli 2020 otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab osaliselt.
11.Valitud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetlusega seotud kulude, summas 448.80 eurot, hüvitamist. Taotluse kohaselt on kaitsja märkinud tunnihinnaks 170.00 eurot. Kolleegium osutab, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kaalumisel tuleb anda hinnang kaitsjatasu ühe tööühiku hinna mõistlikkusele. Vaidlustatud otsuse näol on tegemist kokkuleppemenetluses tehtud otsusega, milles on prokuröri poolt esitatud apellatsioonis tehtud etteheide vaid otsuses kolmandale isikule kuuluva arestitud vara osas põhjenduste puudumise osas. Seetõttu ei õigusta kaitsja jaoks kohtuasjas tõstatud küsimuse keerukus tema poolt märgitud tunnihinda 170 eurot, millele lisandub veel käibemaks. Kolleegium leiab, et niivõrd marginaalses ulatuses vaidluse korral on aktsepteeritav ja mõistlik 140 eurone tunnitasu( käibemaksuta). KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-108-12, p 29.). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega (vt RKKKo nr 3-1-1-99-11). Kaitsja on menetlustoiminguteks märkinud ringkonnakohtu määrusega tutvumine, prokuratuuri apellatsiooni analüüs ja vastuse koostamine, täiendamine. Kaitsja on kogu menetlustoimingute tegemise ajaks märkinud 2,20 tundi, kuid pole üksikute menetlustoimingute tegemiseks kulutatud aega ära näidanud. Kolleegium osutab, et ringkonnakohtu poolt kriminaalasja menetlusse võtmise määrusega, mis on väga lühike ning faktiliselt ühele lehele mahtuva prokuröri apellatsiooniga tutvumise ja analüüsi mõistlikuks ajaks saab hinnata 0,5 tundi. Kaitsja on esitanud prokuröri apellatsioonile vastuse, mis oma sisult mahub ühele lehele. Lühikeses vastuses on viidatud Riigikohtu lahenditele, millede kopeerimine pole aeganõudev tegevus. Kaitsja ees ei seisnud keerulisi juriidilisi probleeme. Enamus kaitsja seisukohti on asjakohatud. Kolleegium leiab, et mõistlikuks menetlustoimingutele kulutatud ajaks saab lugeda 0,5 tundi. Seega kogu kaitsja poolt märgitud menetlustoiminguteks kulutatud mõistlikuks ja vajalikuks ajaks saab lugeda 1 tundi. Tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub KrMS § 185 lg 1,2 alusel seega Sergei Golubile hüvitamisele 168.00 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 17.02.2021 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2020. a otsus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja otsustas apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise.
2.Jõustada Harju Maakohtu 14. juuli 2020. a otsus.
3.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.