Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-20-3298 17. veebruar 2021 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi Sergei Golubi süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2020. a otsus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alar Lehesmets, kassatsioon Sergei Golubi kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh 20. jaanuar 2021, kirjalik menetlus
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2020. a otsus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja otsustas apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise.
Jõustada Harju Maakohtu 14. juuli 2020. a otsus.
Kassatsioon rahuldada osaliselt.
Harju Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrusega kriminaalasjas nr 1-20-34 arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatav Mihkel Haldus OÜ Luminor Bank AS-i arvelduskontol olevad 62 936,33 eurot. Mihkel Haldus OÜ kustutati äriregistrist UnitedNordic Kapitol UÜ-ga ühinemisel, mille käigus läks kogu Mihkel Haldus OÜ vara üle UnitedNordic Kapitol UÜ-le. Prokuratuuri 6. mai 2020. a määrusega tunnistati UnitedNordic Kapitol UÜ kriminaalmenetluses kolmandaks isikuks. 19. mail 2020 andis UnitedNordic Kapitol UÜ nõusoleku eespool nimetatud arvelduskontol oleva raha konfiskeerimiseks. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on UnitedNordic Kapitol UÜ 27. oktoobri 2020. a seisuga registrist kustutatud.
1-20-32981-20-3298 seadustiku (KarS) § 213 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi. Kokkuleppes lepiti kokku ka menetluskulude hüvitamine, süüdistatava vara konfiskeerimine ja meetmed asitõendite ning muude kriminaalmenetluses ära võetud objektide suhtes. Kolmanda isiku UnitedNordic Kapitol UÜ arestitud pangakontol oleva raha suhtes kokkuleppes seisukohta ei võetud.
Harju Maakohus tunnistas 14. juuli 2020. a otsusega S. Golubi eelmises punktis nimetatud kokkuleppe järgi süüdi ja karistas teda. Kohus tegi ka teised kokkuleppes märgitud otsustused, sh konfiskeeris süüdistatava kokkuleppes loetletud vara.
Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotles selle tühistamist ning kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist KrMS § 3411 p 3 alusel, kuna kohus oli jätnud võtmata seisukoha kokkuleppes kajastamata jäänud kolmanda isiku arestitud vara kohta.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. augusti 2020. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti põhjendamata ja otsustamata kolmandale isikule kuuluva arestitud varaga toimimise viis. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega vabastas kolmanda isiku vara aresti alt. Prokuratuuri apellatsioon rahuldati osaliselt. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb selle tühistamist ning kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist. Prokuratuuri seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2(5)
1-20-32981-20-3298
Kaitsja Riigikohtu määratud tähtajaks kassatsioonile ei vastanud.
Kassaatori hinnangul pidanuks ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistama ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama kõigepealt seetõttu, et maakohus rikkus kolmanda isiku arestitud vara kohta otsust tegemata jättes KrMS § 339 lg 1 p 7. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. KrMS § 339 lg 1 p 7 hõlmab § 3051 lg-s 1 ette nähtud kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige olulisemaid rikkumisi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 695 ja 699–702). Kohtulahendi põhistamise kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui lahendi põhiosas ei ole nõuetekohaselt ära näidatud resolutiivosas tehtud otsustus(t)e seadusest tulenevaid eeldusi (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 771). Kohtuotsuses kohustuslikuna sisalduma pidava otsustuse puudumine, mida prokuratuur menetletavas asjas maakohtule ette heidab, ei ole käsitatav põhistamiskohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumisena ega saa seega anda alust ka § 339 lg 1 p-s 7 märgitud rikkumise jaatamiseks. Lisaks juhib kolleegium prokuratuuri tähelepanu sellele, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik. Nagu ka üldmenetluses tehtava kohtuotsuse puhul, tuleb kohtul kokkuleppemenetluses otsuse tegemisel juhinduda KrMS §-st 306. Kohtu 3(5)
1-20-32981-20-3298 kohustus lahendada kokkuleppemenetluses KrMS §-s 306 sätestatud küsimused ei tähenda aga, et kokkuleppemenetluses tehtava kohtuotsuse põhiosa peaks täiel määral vastama §-s 312 sätestatule. Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosale esitatavaid nõudeid reguleerib erinormina KrMS § 249, mille kohaselt märgitakse otsuse põhiosas, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ja kokkuleppe sisu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1 ja 4. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-81-11, p 28). Kolleegium märgib, et olukorras, kus apellant tugineb rikkumisele, mis selles menetluses pole võimalik, on üldjuhul mõistlik jätta apellatsioon läbi vaatamata KrMS § 326 lg 3 alusel.
Kolleegium ei nõustu kassaatoriga ka selles, et ringkonnakohus pidanuks maakohtu otsuse tühistama põhjusel, et see rikkus kolmanda isiku arestitud vara suhtes seisukohta võtmata jättes KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Maakohus ei ole kokkuleppemenetluse sätteid rikkunud. Tulenevalt KrMS §-st 247 on kokkuleppemenetluses kohtuliku arutamise esemeks kokkulepe. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et KrMS § 248 lg 1 p 3 kohaselt peab kohus tegema kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused sama seadustiku §-st 306 lähtudes. Samas tuleb KrMS § 248 lg 1 p 3 kohast kriminaaltoimiku tagastamise kohustust mõista kokkuleppemenetluse eseme kontekstis. Seega saavad kahtlused KrMS § 248 lg 1 p 3 tähenduses tekkida kokkuleppes kajastatud, mitte aga sellest väljapoole jäävates küsimustes. Järelikult on ka kohtu kohustus võtta seisukoht KrMS § 306 lg 1 p 13 küsimuses piiratud kokkuleppes loetletud asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeeritavate muude objektidega. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust võtta kohtuotsuses seisukoht asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeeritavate muude objektide kohta, samuti tsiviilhagi rahuldamise või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise ulatuse kohta ka siis, kui neid küsimusi kokkuleppes ei kajastata. Siiski tuleb märkida, et Riigikohus on pidanud nende küsimuste lahendamist kokkulepet kinnitavas maakohtu otsuses võimalikuks ainult juhul, kui neid on kohtuistungil arutatud ja nende kohta süüdistatava ning kaitsja nõusolekut küsitud (vt
4(5)
1-20-32981-20-3298 apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohtu niisugune eksimus on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse (KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4) olulise rikkumisena § 339 lg 2 mõttes.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.