Liiklussüüteod

1-20-885

Gennadi Kull (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

KarS 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Madis Kirsipuule käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkust vangistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 23. augusti 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 11 kuud ja 28 päeva) võrra ja mõista Madis Kirspuule liitkaristusena vangistus 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

1-20-885

1-20-885

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Veigo Jaansoni süüdistatakse selles, et tema sai oma ebaseaduslikku valdusesse kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui septembris 2019 RelvS § 833 lg-te 1, 2 mõistes suures koguses lahingumoona, s.o kaks sütikuta käsigranaati RGD-33, milliseid hoidis ebaseaduslikult oma elukohas xxx asuvas korteris nr xxx Antud aadressil näitas Veigo Jaanson septembris 2019 käsigranaate nende ebaseaduslikuks võõrandamiseks ostja leidmise eesmärgil Madis Kirsipuule, misjärel vahendas Madis Kirsipuu Veigo Jaansonile nimetatud käsigranaatidele ostja leidmise eesmärgil D V kontakti ning pakkus varalise kasu saamise eesmärgil käsigranaate müügiks D Vle. Madis Kirsipuu kaasabi tulemusena võttis Veigo Jaanson oktoobris 2019 ühendust D Vga eesmärgiga varalise kasu eesmärgil võõrandada temale eelnimetatud kaks ilma sütikuta käsigranaati RGD-33 ja leppida kokku müügitehingu tingimused. Madis Kirsipuu kaasabi osutamise tulemusena leppis Veigo Jaanson D Vga kokku kohtumise 14. oktoobriks 2019, mis pidi toimuma xxx juures aadressil xxx, Tallinn, et müügitehingu käigus võõrandada D Vle kaks sütikuta käsigranaati RGD-33, mille eest vastu pidi Veigo Jaanson saama narkootilist ainet, misjärel ta 14. oktoobril 2019 kell 16:05 xxxjuures kahtlustatavana kinni peeti. RelvS § 833 lg 2 järgi on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvaS § 832 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine lahingumoona käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. RelvS § 8333 lg 1 p 3 järgi peab sõjarelva, laskemoona või lahingumoona vedamiseks olema tegevusluba. RelvS § 8350 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. RelvS § 8351 lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit. RelvS § 83 52 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

1-20-885 Selliselt on Veigo Jaanson ebaseaduslikult käidelnud, s.o omandanud, hoidnud ja üritanud võõrandada suures koguses lahingumoona, mis on KarS § 415 lg 11 p-s 3 kirjeldatud kuritegu.

Madis Kirsipuud süüdistatakse selles, et tema osutas tahtlikku kaasabi Veigo Jaansonile suures koguses lahingumoona võõrandamiseks. Nimelt sai Veigo Jaanson ebaseaduslikku valdusesse kohtueelses menetluses käesolevaks ajaks täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui septembris 2019 RelvS § 833 lg-te 1, 2 mõistes suures koguses lahingumoonas, s.o kaks sütikuta käsigranaati RGD-33, milliseid hoidis ebaseaduslikult oma elukohas xxx aadressil xxx asuvas korteris nr xxx. Antud aadressil näitas Veigo Jaanson septembris 2019 käsigranaate nende ebaseaduslikuks võõrandamiseks ostja leidmise eesmärgil Madis Kirsipuule, misjärel vahendas Madis Kirsipuu Veigo Jaansonile nimetatud käsigranaatidele ostja leidmise eesmärgil D V kontakti ning pakkus varalise kasu saamise eesmärgil käsigranaate müügiks D Vle. Madis Kirsipuu kaasabi tulemusena võttis Veigo Jaanson oktoobris 2019 ühendust D Vga eesmärgiga varalise kasu eesmärgil võõrandada temale eelnimetatud 2 ilma sütikuta käsigranaati RGD-33 ja leppida kokku müügitehingu tingimused. Madis Kirsipuu kaasabi osutamise tulemusena leppis Veigo Jaanson D Vga kokku kohtumise 14. oktoobriks 2019, mis pidi toimuma xxx juures aadressil xxx, et müügitehingu käigus võõrandada D Vle 2 sütikuta käsigranaati RGD-33, misjärel ta 14. oktoobril 2019 kell 16:05 xxx juures kahtlustatavana kinni peeti. RelvS § 833 lg 2 järgi on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvaS § 832 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine lahingumoona käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. RelvS § 8333 lg 1 p 3 järgi peab sõjarelva, laskemoona või lahingumoona vedamiseks olema tegevusluba. RelvS § 8350 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. RelvS § 8351 lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit. RelvS § 83 52 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 83 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

Selliselt on Madis Kirsipuu osutanud tahtlikku kaasabi Veigo Jaansoni koosseisupärasele kuriteole, s.o suures koguses lahingumoona ebaseaduslikule käitlemisele, mis seisnes võõrandamistehingu vahendamises ja on KarS § 415 lg 11 p-s 3 - § 22 lg-s 3 kirjeldatud kuritegu. Madis Kirsipuud süüdistatakse ka selles, et tema, omamata RelvS § 34 lg 2 sätestatud vastavat relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks ja samuti RelvS § 32 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisluba piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks

1-20-885 kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks ja omamata ka RelvS § 26 lg-s 1 sätestatud kollektsioneerimisluba, valdas kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates oktoobrikuust 2019, ebaseaduslikult RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud tulirelva ja tulirelva laskemoona, s.o 1 püstolit ja mitte vähem kui 53 püstolipadrunit 7,65 Browning. Püstoli koos sellele ettenähtud vähemalt 53 püstolipadruniga soetas Madis Kirsipuu ebaseaduslikult kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja viisil, misjärel oktoobris 2019 Harjumaal müüs Madis Kirsipuu varalise kasu saamise eesmärgil nimetatud püstoli koos vähemalt 15 püstolipadruniga edasi isikule, kellele käesoleva kriminaalmenetluse raames süüdistust ei esitata. Seega on Madis Kirsipuu ebaseaduslikult käidelnud, s.o soetanud, vallanud ja hoidnud ilma vastavat luba omamata tulirelva ja tulirelva laskemoona, s.o ühte püstolit ja vähemalt 53 püstolipadrunit, mis on KarS § 418 lõikes 1 kirjeldatud kuritegu. Madis Kirsipuud süüdistatakse ka selles, et tema on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nimelt täpsemalt, polnud Madis Kirsipuul juhtimisõigust alates

mootorsõidukit

ilma

Madis Kirsipuud süüdistatakse ka selles, et tema juhtis tahtlikult 14. juunil 2020 kella 14.18 paiku Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Niitvälja - Kulna tee 5 km-l mootorsõidukit xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.o tema veres oli etanooli vähemalt 3,89 mg/g. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 alusel on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selliselt rikkus Madis Kirsipuu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

1-20-885 Seega on Madis Kirsipuu juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Veigo Jaansoni, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Veigo Jaansonile mõistetavaks karistuseks KarS § 415 lg 11 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 6 aastat. Karistusaja algusaega lugeda alates Veigo Jaansoni kahtlustatavana kinnipidamise ajast, s.o alates 14. oktoobrist 2019. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 1460 eurot; ekspertiisitasu 300 eurot ja riigi õigusabi tasu kokku 443,04 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatava Madis Kirsipuu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Madis Kirsipuule mõistetav karistus järgmine: KarS § 415 lg 11 p 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rakendades KarS § 22 lg-s 5 ja § 60 sätestatut taotleb prokurör kohtus karistuseks 3 aasta pikkust vangistust. KarS § 418 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuu pikkust vangistust. KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta pikkuse vangistust. Tulenevalt KarS § 64 lg-st 1 tuleb mõista liitkaristus raskeima üksikkaristuse suurendamise teel, mõistes karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Kuivõrd kõik ülalnimetatud kuriteod on toime pandud Harju Maakohtu 23. augusti 2017. a otsusega nr 1-17-6451 mõistetud katseaja jooksul, siis tulenevalt KarS § 65 lg-st 2 mõista liitkaristus selliselt, et käesoleva kokkuleppe alusel mõistetavale karistusele liidetakse eelmise otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistus, s.o vangistus 2 aastat, millest on ära kantud kaks päeva. Seega liitkaristuseks mõista 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Käesoleva kriminaalasja raames on Madis Kirsipuu olnud eelvangistuses alljärgnevalt: 1) KarS § 415 lg 11 p 3 - § 22 lg 3 ja § 418 lg 1 kirjeldatud kuritegude menetlemise ajal peeti Madis Kirsipuu KrMS § 217 alusel kinni 17. oktoobril 2019 ning 19. oktoobri 2019. a Harju Maakohtu määrusega Madis Kirsipuu vahistati. Madis Kirsipuu vabastati vahi alt prokuratuuri määruse alusel 20. jaanuaril 2020. Seega viibis eelvangistuses kokku 3 kuud ja 3 päeva. 2) KarS § 4231 kirjeldatud kuriteo menetlemise ajal peeti Madis Kirsipuu KrMS § 217 alusel kinni 10.-11. märts 2020, s.o 2 päeva. Seega on Madis Kirsipuu eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud ja 5 päeva, mis kuuluvad KarS § 68 lg 1 alusel tema karistusajast mahaarvamisele. Seega on Madis Kirsipuu ärakantavaks karistuseks 5 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja algusaega tuleb

1-20-885 lugeda alates Madis Kirsipuu viimasest kahtlustatavana kinnipidamise ajast, s.o alates

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavate teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Veigo Jaansoni KarS § 415 lg 11 p 3 ja Madis Kirsipuu KarS § 415 lg 11 p 3 - § 22 lg 3, 418 lg 1, § 4231, § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatavate süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Süüdistatav Veigo Jaansoni menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiiside kulu summas 300 eurot ja kaitsjatasu osutatud riigi õigusabi eest 898,32 eurot, s.o kokku 2658,32 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel Veigo Jaansonil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (kohtuistungil tehti menetluskulude ositi tasumises osas protokolliline parandus, mille kohaselt tuleb ajatada kõik menetluskulud (mitte ainult sundraha) ning võimaldada nende tasumine ühe aasta jooksul). Seega kuulub ühes kuus tasumisele 222 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 216,32 eurot. Süüdistatav Madis Kirsipuu menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiiside kulu summas 409 eurot ja kaitsjatasu osutatud riigi õigusabi eest 1636,68 eurot, s.o kokku 3505,68 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel Madis Kirsipuul tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (kohtuistungil tehti menetluskulude ositi tasumises osas protokolliline parandus, mille kohaselt ajatada kõik menetluskulud (mitte ainult sundraha) ning võimaldada nende tasumine ühe aasta jooksul). Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 292,14 eurot.

1-20-885 Hetkeks, mil Harju Maakohus 17. augustil 2020. a kohtuistungil nõupidamistuppa siirdus, ei olnud Tallinna Ringkonnakohus veel kaitsja määruskaebust lahendanud. Ringkonnakohus tegi

(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.