Kriminaalasi nr 1-20-4054
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.06.2020.a Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Simona Šois
Prokurör
Katrin Tron
Kaitsja
süüdistatav on kaitsja osavõtust loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: KULDAR KANGUR, isikukood: 39702045217; elukoht: xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: xxxx; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi;
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Kuldar Kangur’it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 19.10.2019 kella 23.05 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove – vastavalt EKEI uuringuakt nr 1534T järgi uuritaval Kuldar Kangur`il uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastati ained: amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/. Seega süüdistatav Kuldar Kangur pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Kuldar Kanguri, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kuldar Kanguri karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust, mis tuleb KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Kuldar Kangur ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Kuldar Kangurilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Kuldar Kangurilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 162 eurot, ekspertiisikulud summas 219 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Kuldar Kanguri süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Kuldar Kangur tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Kuldar Kangurilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 162 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud kogusummas 219 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.