Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-20-3978

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx xxx xxxx xxxx küla xxxxxxxx vald xxxxxxxx maakond 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Agur Hannusson kohustatud katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.06.2020.a. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Agur Hannussonile on esitatud süüdistus selles, et tema, 05.11.2019 kella 14:25 ajal, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Valgu küla bussipeatuses, s.o avalikus kohas tungis alkoholijoobes olles kõrvaliste isikute nähes ilma põhjuseta kallale AP, võttis kätega kinni AP kaelast, pigistas ja tõstis teda üles, surus pea vastu bussipeatuse seina ja lõi kannatanut 2 korda rusikaga kõhtu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Lk 2 / 4

1-20-3978

Seega Agur Hannusson, rünnates avalikus kohas kõrvaliste isikute nähes ilma põhjuseta kannatanut AP ning tekitades kannatanule peksmisega füüsilist valu, rikkus sellega Korrakaitseseaduse § 55 sätteid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada ja pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga s.o. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. -samuti selles, et tema, 05.11.2019 kella 15:00 ajal Rapla mk Märjamaa vallas Nurme külas bussipeatuses, s.o. avalikus kohas alkoholijoobes olles, pani toime avaliku korra raske rikkumise, tulistades MV kuuluvast hoiatus-signaalpüstolist Stalker 2918- S kal.9 mm, mida saab kasutada kergesti eemaldatava suudmekorgita tuli- või gaasirelvana, kõrvaliste isikute, s.h. alaealiste juuresolekul 2 korral õhku, tekitades sündmuskohal viibinud isikutes, sealhulgas alaealises XX, hirmu ja häirides kõrvalseisjate rahu ja turvatunnet. Rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 sätteid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada, mille käigus kasutas ähvardusena hoiatus-signaalpüstolist Stalker 2918- S kal.9 mm õhku tulistades, pani Agur Hannusson toime avaliku korra raske rikkumise, s.o KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Agur Hannussoni ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Agur Hannusson süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Eelvangistus 05.-07.11.2019, s.o. 3 päeva, arvestada karistuse tähtaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 27 päeva. Vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult mitte pöörata täitmisele kui Agur Hannusson 1 aasta ja 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Agur Hannussoni kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Allutada Agur Hannusson katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Kohustada Agur Hannussoni KarS § 75 lg 2 p 8 alusel katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 97.20 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel), relvaekspertiis maksumus 420 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude - kokku 1393.20 euro - tasumist ositi 12 kuu jooksul igakuise maksena summas 116.10 eurot, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kannatanud on andnud kohtueelses menetluses nõusolekud kokkuleppemenetluseks.

Lk 3 / 4

1-20-3978

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.