Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete), KrMS § 339 lg 1 (kriminaalmenetluse olulise rikkumise loetelu) rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Kaur Külv, olles varem karistatud Harju Maakohtu 19.12.2016 otsusega 1-16-10757 KarS § 424 järgi toimepandud kuriteos ning milline karistus on kehtiv, juhtis tahtlikult uuesti 23.09.2019 kella 16.35 ajal Tallinnas Astangu 50A/2 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove: etanooli sisaldus veres 2,05 +/- 0,06 mg/g, k=2; lõplik tulemus 1,99 mg/g kohta; narkojoove: kokaiin ja GHB), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Kaur Külv toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav Kaur Külv ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas 11.06.2020 alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud vangistust suurendatakse KarS § 65 lg 1 alusel osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistusest arvestatakse maha eelmise kohtuotsuse järgi kantud 5 kuud 12 päeva vangistust ning käesolevas asjas eelvangistuses viibitud 3 päeva ning ülejäänud, 1 aasta 2 kuud 15 asendatakse 435 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö teostamise tähtajaks määratakse 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Kaur Külv kriminaalhooldaja järelevalve all, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-s 2, 21 ja 8 sätestatud kohustusi. Lisaks peab süüdistatav tasuma 12 kuu jooksul menetluskulud kogusummas 459 eurot (s.o joobe tuvastamisega seotud kulud 297 eurot ja kaitsjatasu 162 eurot).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Kaur Külv talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppes märgitud karistus. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes sätestatud viisil ja ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.