Liiklussüüteod

üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) tundi. KarS § 69 lg 4 alusel lugeda sellest kaetuks 30 (kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm) ja määrata ülejäänud 598 (viiesaja üheksakümne kaheksa) tunni üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

- mootorsõiduk Nissan Primera registreerimismärgiga xxx (arestitud kohtuasjas nr 1-202467 ja asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Q.D süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on 21.08.2018.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega nr 1-18-5164 karistatud KarS § 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 03.04.2020 kella 18.01 ajal xxx tänava suunas mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,24 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,12 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Q.D pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Q.D , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Q.D karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka isiku kinnipidamise aeg 03.04.–04.04.2020, kokku 2 päeva ja ärakandmisele kuulub 1 aasta 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel tuleb suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 21.08.2018.a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistusega, s.o 8 kuud vangistusega ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel tuleb asendada vangistus üldkasuliku tööga

628 tundi. Sellest 628-st tunnist tuleb lugeda vastavalt KarS § 69 lõikele 4 kaetuks 30 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogramm). Ülejäänud 598 üldkasuliku töö tundi tuleb täita 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustudes täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel tuleb lisaks kohustada Q.D mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4-ks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Q.D-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 97,20 eurot, sõiduki teisalduskulu summas 42 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Q.D süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Q.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub kokkuleppe kohaselt KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele Q.D-le kuuluv mootorsõiduk Nissan Primera registreerimismärgiga 631BHP, kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine antud sõidukiga, puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud. Sõiduki omanikuks on Q.D (tl 20). Süüdistatav on kokkuleppes sõiduki konfiskeerimisega nõustunud ning kinnitas seda ka kohtuistungil. Samuti kuuluvad Q.D-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 97,20 eurot ja sõiduki teisalduskulu summas 42 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.