lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-6172/56

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-6172/56
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1202
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-6172/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.09.20181-18-6172/39Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.02.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

2. juuni 2020

Kohtuasja number

1-18-6172

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

süüdimõistetu Timo Haari (isikukood 39207252712) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. aprilli 2020 määrus

Määruskaebuse esitaja

Timo Haar

Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 20. aprilli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Harju Maakohtu 4. septembri 2018 otsusega tunnistati Timo Haar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et sellest vangistusest tuleb T. Haaril koheselt ära kanda 4 kuud ja ülejäänud vangistusosa 3 aastat jäetakse tingimisi 3 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutati T. Haar käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 21, 5 ja 7 sätestatud kohustusi.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5847/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4340/6Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4136/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3739/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
2.15. novembril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata T. Haari vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli süüdimõistetu
19.juunil ja 19. augustil 2019 rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu, ka oli ta 14. augustil ja 17. oktoobril 2019 jätnud tulemata registreerimisele.
3.Tartu Maakohus jättis 18. detsembri 2019 määrusega erakorralise ettekande taotluse T. Haari karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kuid pani talle lisakohustuse asuda SA Viljandi

Haigla psühhiaatriakliinikusse narkosõltuvuse ravile kahe nädala möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Kohus leidis, et erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised on toimunud, kuid süüdimõistetut pole siiski põhjendatud saata vanglasse.

4.20. jaanuaril 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, taotledes nüüdki T. Haari karistuse täitmisele pööramist. Ettekandes märgiti, et T. Haar rikkus 12. ja 19. detsembril 2019 taas registreerimiskohustust, ta oli tarvitanud narkootikume ning
23.detsembril 2019 vahistati T. Haar kahtlustatuna uues kuriteos (kriminaalasi nr 19278002463).
5.Tartu Maakohus rahuldas 20. aprilli 2020 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras T. Haarile Harju Maakohtu 4. septembri 2018 otsusega mõistetud ja kandmata 3 aasta pikkuse vangistuse täitmisele. Kohus märkis järgmist. Kriminaalhooldaja koostas 2019. aasta novembris erakorralise ettekande, kuna T. Haar oli korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja eksinud ka keelu vastu mitte tarvitada narkootilisi aineid. Kohus andis T. Haarile siiski võimaluse jätkata elu vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna ning kohustas teda asuma narkosõltuvuse ravile. Kriminaalhooldajal tuli aga ikkagi esitada kohtule uus erakorraline ettekanne samasuguste rikkumiste osas. T. Haar tunnistab, et ei läinud ka 17. ja 19. detsembril 2019 registreerimistele. Meditsiinitõendiga pole tuvastatavad mõjuvaid põhjusi, miks T. Haar registreerimas ei käinud ning seega tuleb nimetatud rikkumisi pidada tahtlikeks. Ka on T. Haar jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Seda kinnitavad kriminaalmenetluse nr 19278002463 materjalid. Selles asjas on T. Haar KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi süüdistatuna Tartu Maakohtu 17. aprilli 2020 määrusega juba ka kohtu alla antud. Eelneva põhjal on ilmne, et süüdimõistetu on karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse suhtunud ükskõikselt, näidanud üles hoolimatust oma kuriteoriskidega tegelemise suhtes ning takistanud kriminaalhoolduse eesmärkide täitmist. Kohustuste rikkumine ning uus kuriteosüüdistus narkootikumide käitlemises annavad aluse pöörata T. Haarile mõistetud karistus täitmisele. On ilmne, et muud seaduses ettenähtud võimalused piisavalt distsiplineerivad ei oleks ning suure tõenäosusega jätkaks T. Haar samasugust käitumist võimalusel ka edaspidi. Samuti ei saa jätta arvestamata, et hetkel viibib süüdimõistetu uues kuriteos süüdistatavana vahi all ning seega poleks teatud lisakohustusi talle võimalik ka määrata või nende täitmine oleks võimatu. T. Haari järelejäänud katseaja pikkust ja senise probleemse käitumise ulatust arvestades poleks katseaja pikendamine otstarbekas. Määruskaebus
6.T. Haar esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes lahendi tühistamist ning karistuse täitmisele pööramise asemel katseaja pikendamist või lisakohustuste määramist. T. Haar möönab, et on korduvalt rikkunud talle katseajaks pandud kohustusi. Kõik rikkumised on tulenenud sõltuvusprobleemidest ja valedest valikutest isiklike murepunktide lahendamisel. Ka suures koguses narkootiliste ainete omamises pole tema eesmärgiks olnud mitte rahalise või varalise kasu teenimine, vaid pigem oli põhjuseks soov olla lähemal sõltuvusainetele. Kaine ja selgena annab ta endale igati aru, millist kahju ta oma käitumismustriga endale ja lähikondlastele teeb. Ta mõistab sõltuvusravi vajalikkust ja vastavateemalistes programmides osalemise tarvidust. Vabanedes plaanib ta lasta endale määrata tugiisiku, kelle abil oleks lihtsam taasühiskonnastuda ja hoiduda tagasilangusest. Teda ootab laps, kelle kasvamisest ta tahab osa saada ja kelle heaolu on talle väga oluline. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Maakohus tuvastas asjakohaselt ja tõendipõhiselt, et T. Haar on käitumiskontrolli perioodil korduvalt jätnud täitmata registreerimiskohustuse ja vaatamata keelule tarvitanud mitmel korral ka narkootilisi aineid, sh jätkusid viidatud rikkumised ka pärast Tartu Maakohtu poolt talle
18.detsembri 2019 määrusega uue võimaluse andmist. Taolisi asjaolusid ja kohtu järeldusi oma 2(3)

kohustuste eiramise kohta T. Haar määruskaebuses vaidluse alla seadnud ei ole. Küll vabandab süüdimõistetu oma üleastumisi sõltuvusprobleemiga ning leiab, et teda oleks siiski võimalik jätta vabadusse. Lähtuvalt T. Haari väidetest tuleb ringkonnakohtul määruskaebemenetluses seega hinnata seda, kas maakohus valis KarS § 75 lg-s 4 toodud meetmete – täiendavate kohustuste määramine, katseaja pikendamine või karistuse täitmisele pööramine – hulgast põhjendatult viimase või oleks kohasem üks nimetatud kergematest võimalikest abinõudest.

8.Kohtukolleegium leiab, et vanglasse saatmine kui KarS § 75 lg-s 4 loetletutest raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui süüdimõistetu rikkumised olid tahtlikud, rasket laadi ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist. Nagu juba mainitud, ei ole vaidlust selles, et T. Haar on käitumiskontrolli rakendamise tingimuste vastu eksinud ulatuslikult ning tahtlikult. Samuti on vähemalt narkootilise aine tarvitamise keelu korduv ignoreerimine ka laadilt raske vääratus. Nimelt tuleb selles osas tähele panna, et esineb asjaolusid, mis kõnealuse kohustuse korrektse järgimise süüdimõistetu poolt iseäranis oluliseks tegid: T. Haari on kriminaalkorras karistatud suures koguses narkootiliste ainete käitlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis, samuti on viis tema 25-st kehtivast väärteokaristusest mõistetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi. Eelnev viitab sellele, et T. Haari narkootilise aine tarvitamise ja tema seadusvastase käitumise vahel on tugev seos. Seda kokkupuutepunkti näeb määruskaebusest selguvalt ka süüdimõistetu ise. Nimelt möönab ta, et just narkootikumid on viinud teda nii kuritegudeni kui toonud nüüdselt kaasa ka käitumiskontrolli tingimuste vastu eksimise. Taolises olukorras ning seaduskuulekalt jätkata soovides oleks T. Haar pidanud talle määratud tarvitamiskeeldu suhtuma ülima tõsiduse ja hoolega. Seda ta aga ei teinud, s.o peaaegu aasta jooksul täitis ta kohustust hoiduda narkootilistest ainetest korrektselt, kuid siis järgnesid üha uued ja uued tarvitamised. Taolised tarvitamiskorrad süüdimõistetu vabadusse jäämisel tõenäoliselt ka jätkuksid, samuti puudub kohtukolleegiumil veendumus selleski, et T. Haar edaspidi täidaks registreerimiskohustust korrektselt.
9.Tõsi, määruskaebuses püüab T. Haar ringkonnakohut veenda selles, et ta mõistab vajadust uimastite tarvitamine lõpetada ning et ta on valmis selleks vaeva nägema, seda juba tingituna soovist lapsega koos olla. Kriminaalkolleegiumi hinnangul pole siiski piisavalt alust loota, et T. Haar neid lubadusi peab. Tõsi, mõnda aega võib see isegi nii olla: suutis ju T. Haar praeguse käitumiskontrolli kestel ca aasta jooksul narkootikumidest hoiduda. T. Haari vahistamisele eelnevad viimased kuud aga näitasid, et T. Haar sattus uuesti n-ö vanale rajale. On põhjust karta, et nii juhtuks ka tulevikus.
10.Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20. aprilli 2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-5084/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-5900/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval