1-20-3227/6 - Avaliku usalduse vastased süüteod - Dokumendi võltsimine ja kahjustamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

I.V süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse (süüdi mõistetud Harju Maakohtu 08.11.2017 otsusega 1-17-10291 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi muuhulgas ajavahemikul 29.08.2016-28.11.2016 toimepandud kuriteoepisoodides), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos J Kiga, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. 2016. aasta oktoobris eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal vastavalt J Kiga kooskõlastatud kuriteoplaanile tegi I.V ettepaneku oma tuttavale M-D Iile, et viimase nimelt sõlmida finantsasutusega laenuleping, mille alusel saadava raha saab I.V endale, lubades M-D Iile ettepanekuga nõustumise korral rahalist tasu. I.V kinnitas M-D Iile, et laenulepingu sõlmimise järgselt finantsasutuses tema tuttava isiku poolt laenulepinguga seotud andmed kustutatakse kui tehniline viga, mistõttu M-D Iile ei teki laenukohustust. Selliselt eksimusse viiduna M-D I nõustus ettepanekuga ning edastas I.V-le laenulepingu sõlmimiseks enda isiku- ja kontaktandmed, samuti identifitseeris enda isiku AS-i Eesti Post Mustamäe postkontoris, allkirjastades seal isikusamasuse tuvastamise ankeedi, mille andis üle I.V-le. I.V edastas M-D Iilt saadud andmed J Kile, kes omakorda 28.11.2016, kasutades M-D Iiga seotud isiku- ja kontaktandmeid ning isikusamasuse tuvastamise ankeeti, esitas M-D Ii nimelt interneti teel XXX OÜ veebipõhises iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse summas 750 eurot. Seejärel, kui Xxx OÜ laenuhaldur võttis laenutaotluses toodud telefoninumbriga ühendust, vastas kõnele J K, kes esinedes M-D Iina, andis laenuhalduri täpsustavatele küsimustele laenutaotleja töökoha, sissetuleku ja elukoha osas vastuseid, mis tegelikkuses ei vastanud tõele, samuti kinnitas laenuhaldurile tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks, millega viis laenuhalduri eksimusse enda identiteedis ja lepingu täitmistahte osas, eesmärgiga kallutada Xxx OÜ-d tegema varakäsutust, so sõlmima laenulepingut ja selle alusel väljastama laenusummat. Seejuures vastavalt I.V-ga kooskõlastatud kuriteoplaanile ei olnud J Kil tegelikult kavatsust Xxx OÜ poolt laenusumma väljastamise korral laenuandja ees lepIt tulenevaid kohustusi täitma asuda, st laenu tagasi maksta. Selliselt eksitusse viiduna, tegi Xxx OÜ laenuhaldur 28.11.2016 otsuse sõlmida laenuleping nr xxx ja maksta välja laenusumma 750 eurot, milline summa Xxx OÜ poolt kanti samal kuupäeval M-D Ii arveldusarvele nr XXX. Vastavalt I.V-lt saadud juhistele võttis M-D I kontole laekunud laenusumma 750 eurot Tallinnas Mustamäel asuvas Magistrali kaubanduskeskuses oleva pangaautomaadi kaudu sularahas välja ja andis üle I.V-le. Eelkirjeldatud viisil tegutsedes I.V ja J K, saanud Xxx OÜ poolt tehtud varakäsutuse tulemusel eelnimetatud rahasumma enda valdusesse, kasutasid selle vara enda tarbeks, saades selliselt varalist kasu nimetatud summa ulatuses ja põhjustades sellega Xxx OÜ-le varalist kahju eelpool nimetatud summa ulatuses. Täiendavalt süüdistatakse I.V selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A Ri ja K Ziga tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Eelneval kokkuleppel A. Ri ja K. Ziga, eesmärgiga saada võõra isiku nimele laenude taotlemiseks vajalikud andmed, omamata samal ajal kavatsust laenukohustusi täita, 2017. aasta oktoobris pöördus I.V oma tuttava K L poole. I.V tegi K. Lle ettepaneku võtta viimase nimele erinevatelt finantsteenuseid osutavatelt äriühingutelt laene, et finantseerida luksusliku auto soetamine, mida hiljem võiks rentida, millega kaetaks osaliselt laenulepingutest tulenevad kohustused. K. L nimel sõlmitavatest laenulepingutest tulenevad kohustused lubasid I.V ja A. R enda peale võtta. Viimati mainitu ettekäändel andis K. L I.V-le oma isiklikud andmed, isikutunnistuse koos PIN-koodidega, pangakaardi koos PIN-koodidega ja nõustus vajadusel tuvastama oma isikusamasust ja isiklikult sõlmida lepinguid. Kogu viimati mainitu edastas I.V edasi A. Rile, kes omakorda andis need üle K. Zile. - 27.11.2017 taotles K. Z läbi XXX OÜ internetikeskkonna (www.XXX) Xxx AS-lt laenu, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta XXX OÜ poolt pakutavate toodete ostmiseks koguväärtusega 590,95 eurot: kosmeetika komplekt Versace Bright Crystal, tualettvesi Juicy Couture Dirty English Pour Homme ja

mobiiltelefon Apple Iphone 6s 32 gb. K. L maksevõime tõendamiseks edastas K. Z eposti aadressilt XXX Xxx AS-le võltsitud K. L pangakonto nr XXX väljavõtte. Olles veendunud K. L maksevõimes edastas Xxx AS laenulepingu nr XXX, mille K. Z 27.11.2017 digitaalselt allkirjastas, kasutades K. Lle kuuluvat isikutunnistust. Tellitud kaubad sai 28.11.2017 K. Z pakiautomaadi kaudu kätte ning vastavalt eelnevale kokkuleppele A. Riga müüs need tuvastamata isikule. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule Xxx AS-le (alates 08.04.2019 XXX AS) tekitati varaline kahju summas 590,95 eurot. 28.11.2017 taotles K. Z laenu xxx OÜ internetikeskkonnas (www.xxx.ee), kasutades K. L isikutunnistust. 04.12.2017 viisid A. R ja I.V K. L xxx OÜ kontorisse aadressil xxxx eesmärgiga tuvastada K. L isikusamasus, mis oli laenulepingu sõlmimise eelduseks. Samal päeval allkirjastas K. L kontoris laenulepingu nr xxx. 05.12.2017 kandis xxx OÜ 4 414,5 eurot K L Swedbanki arvelduskontole nr xxx. Laekunud summa võtsid 05.12.2017 I.V ja A. R viimati nimetatud pangakontolt osaliselt välja, kasutades K. L pangakaarti. Osa laekunud summast, vastavalt eelnevale kokkuleppele A. Riga, kandis K. Z ajavahemikul 05.12. kuni 06.12.2017 oma elukaaslase D T pangakontole nr xxx. Kannatanule xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 4 414,5 eurot. 22.12.2017 taotles K. Z laenu xxx internetikeskkonnas (www.xxx.ee), kasutades K. L isikutunnistust. Järgnevalt viisid A. R ja I.V K. L AS Eesti Post kontorisse aadressil Tallinn, Karjavälja tn 4 eesmärgiga tuvastada K. L isikusamasus, mis oli laenulepingu sõlmimise eelduseks. Kontrollimaks veelkord laenutaotluses toodud andmete õigsust võeti ühendust taotluses toodud numbril K. Ziga, kes esines K. Lna. Järgnevalt edastas xxx laenulepingu nr xxx ning PIN-koodi e-posti aadressile xxx. Kasutades saadud PINkoodi sõlmis 22.12.2017 K. Z K. L nimel laenulepingu. Samal päeval kandis xxx 1 000 eurot K. L Swedbanki arvelduskontole nr xxx. Seejärel kandis K. Z laekunud summa üle oma kontrolli all olnud I De arvelduskontole nr XXX ning võttis sularahas välja. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule xxx tekitati varaline kahju summas 1 000 eurot.

26.11.2017 K. Z digitaalselt, kasutades K. L isikutunnistust. Tellitud kauba sai K. Z pakiautomaadi kaudu kätte ning vastavalt eelnevale kokkuleppele A. Riga müüs selle tuvastamata isikule. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule Xxx AS tekitati varaline kahju summas 1 106,39 eurot (krediidisumma 1 081,49 eurot ja lepingu sõlmimise tasu summas 24,9 eurot). 27.11.2017 taotles K. Z läbi xxx AS internetikeskkonna (www.xxx.ee) xxx AB-lt laenu, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta. Laenu taotleti Apple Iphone 7 Plus 32 gb (koos transpordikuluga) kogumaksumusega 622,48 eurot ostmise finantseerimiseks. xxx AB sõlmis automatiseeritud arvutisüsteemi Signicat abil järelmaksulepingu, mille allkirjastas 27.11.2017 K. Z digitaalselt, kasutades K. L isikutunnistust. Tellitud kauba sai K. Z pakiautomaadi kaudu kätte ning vastavalt eelnevale kokkuleppele A. Riga müüs selle tuvastamata isikule. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule xxx AB-le tekitati varaline kahju summas 710,15 eurot (krediidisumma 622,48 eurot, lepingutasu 19,9 eurot ja intress 67,77 eurot). 26.11.2017 registreeris K. Z Xxx AS-i iseteeninduse portaalis (www.xxx.ee) K. L kasutajaks, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta. 07.12.2017 esitas K. Z Xxx AS-i iseteeninduse portaalis laenutaotluse K. L nimel summas 500 eurot. Xxx AS-i automatiseeritud arvutisüsteem rahuldas laenutaotluse ning sõlmiti laenuleping nr xxx. 07.12.2017 laekus laenusumma 500 eurot K. L Swedbanki arvelduskontole nr xxx, mille K. Z kandis edasi oma kontrolli all oleva I De arvelduskontole nr XXX ning võttis sularahas välja. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule Xxx AS-le tekitati varaline kahju summas 500 eurot. 06.12.2017 taotles K. Z Xxx Xxx OÜ iseteeninduskeskkonnas (www.xxx.ee) laenu, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta. Järgnevalt viisid A. R ja I.V K. L AS Eesti Post kontorisse aadressil Tallinn, Karjavälja tn 4 eesmärgiga tuvastada K. L isikusamasus, mis oli laenulepingu sõlmimise eelduseks. Xxx Xxx OÜ automatiseeritud arvutisüsteem rahuldas 13.12.2017 laenutaotluse ning sõlmiti laenuleping nr xxx. Samal päeval laekus laenusummas 2 000 eurot K. L Swedbanki arvelduskontole nr xxx, mille K. Z kandis edasi oma kontrolli all oleva I De arvelduskontole nr XXX ning osaliselt I.V arvelduskontole nr xxx. I. De kontole laekunud raha võttis K. Z sularahas välja ning jagas saadud raha A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule Xxx Xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 2 740,32 eurot (2 000 krediidisumma, tasu laenu kasutamise eest 730,32 eurot).

Kuivõrd I.V pani temale KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 ning § 213 lg 2 p 1 ja 4 järgi etteheidetavad kuriteod toime enne Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse nr 1-18-9460 kuulutamist, siis tuleb mõista talle liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 1 sätetele KarS § 64 lg 1 alusel, s.o käesoleva kokkuleppega määratud karistus (1 aasta ja 4 kuud) lugeda kaetuks Harju Maakohtu 07.02.2019 otsusega mõistetud raskema karistusega (2 aastat 11 kuud ja 29 päeva) vangistust ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse Harju Maakohtu 27.09.2017 otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, tingimusel, et I.V ei pane 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistuse mõistmisel ja katseaja määramisel on eelkõige arvestatud asjaoluga, et varasemalt on süüdistatava osas juba menetletud erinevaid KarS § 209 ja § 213 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, kuid arusaamatul põhjusel on käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteod nendest menetlustest välja jäänud kuigi osad juba menetletud teod jäävad samasse aega praeguses süüdistuses etteheidetavate tegudega. Seetõttu oleks ebamõistlik määrata süüdistatavale karistus seaduse täie rangusega. Samuti on oluline välja tuua, et käesoleval juhul on I.V kokkuleppe allkirjastamisega võtnud kõik esitatud hagid omaks ning nõustunud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: - Xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 750 eurot. Kahju on tänaseks päevaks hüvitatud (kd III, tl 6). - Xxx AS-le (alates 08.04.2019 xxx AS) tekitati varaline kahju summas 590,95 eurot. - xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 4 414,5 eurot. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esitata, kuna see nõuti sisse tsiviilkorras (kd I, tl 114). - xxxle tekitati varaline kahju summas 1 000 eurot. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esitata, kuna nõue on loovutatud (kd I, tl 141). - Xxx AS-le tekitati varaline kahju summas 1 106,39 eurot. - xxx AB-le tekitati varaline kahju summas 710,15 eurot. - Xxx AS-ile tekitati varaline kahju summas 500 eurot. - Xxx Xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 2 740,32 eurot. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: Kelmusega tekitati kannatanule Xxx AS-le (alates 08.04.2019 xxx) varaline kahju summas 590,95 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada kannatanu SEB panga arvelduskontole nr XXX või LHV panga arvelduskontole nr XXX. Viitenumbriks märkida 0176711278.

Arvutikelmusega tekitati kannatanule Xxx AS-le varaline kahju summas 1 106,39 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada kannatanu Xxx AS-i arvelduskontole nr XXX. Viitenumbriks märkida 21724641960. Arvutikelmusega tekitati kannatanule xxx AB-le varaline kahju summas 710,15 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada xxx OÜ arvelduskontole nr XXX. Viitenumbriks märkida 65359100084020003. Arvutikelmusega tekitati kannatanule Xxx AS-le varaline kahju summas 500 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada kannatanu SEB panga arvelduskontole nr xxx. Viitenumbriks märkida 3966866. Arvutikelmusega tekitati kannatanule Xxx Xxx OÜ-le varaline kahju summas 2 740,32 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx. Viitenumbriks märkida 500113921631. Käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega võtab süüdistatav I.V TsMS § 440 lg 1 alusel hagid omaks ning nõustub hüvitama tsiviilhagid loetletud summades ning tingimustel. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub I.V-lt väljamõistmisele: - KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 alampalga ulatuses, s.o 876 eurot; Sundraha jätta välja mõistmata, tuginedes Riigikohtu lahendis 3-1-1-24-11 märgitule, mille kohaselt olukorras, kus riik on menetlenud sama isiku osas käivaid kriminaalmenetlusi erinevates menetlustes, kus need oleks tulnud liita ühte menetlusse, siis mitmekordne sundraha välja mõistmine igas menetluses eraldi oleks isiku õigusi liialt riivav. Kohtumenetluses tekkiv kaitsjatasu jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.