lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-123742/17

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-123742/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2699
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123742

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2309,26 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: S R (e-post: xxx) Kostja: M M (isikukood: xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja järelmaksu müügilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 935,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 313,45 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 45 eurot.
3.Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja järelmaksu müügilepingust nr xxx tuleneva viivise põhivõlgnevuse jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 935,44 euro tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata järelmaksu müügilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 11,90 euro, intressi 52,17 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 384,12 euro osas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja seadmete kasutuslepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 215,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 69,43 eurot.
6.Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja seadmete kasutuslepingust nr xxx tuleneva viivise põhivõlgnevuse jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 215,09 euro tasumiseni.
7.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
8.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2-24-123742 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9.Jätta menetluskulud 74,45% ulatuses kostja kanda ja 25,55% hageja kanda.
10.Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 364,81 eurot.
11.Mõista kostjalt M M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 08.10.2019 seadmete kasutuslepingu nr xxx ja 12.01.2021 järelmaksu müügilepingu nr xxx. Järelmaksu müügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1199,00 eurot. Järelmaksu müügilepingu krediidi kulukuse määraks on 24,96% ja intressimääraks 21,90% aastas.
3.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Telia Eesti AS omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.

2-24-123742

4.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis xxx AS 7.04.2021 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud järelmaksu müügilepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. xxx AS ütles 25.05.2021 järelmaksu müügilepingu üles. Järelmaksu müügilepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25.05.2021 oli kostjal tasumata järelmaksu müügilepingust tulenevad 20.03.2021, 20.04.2021 ja 20.05.2021 maksed.
5.xxx AS loovutas 19.03.2024 kostja vastase nõude hagejale.
6.Järelmaksu müügilepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25.05.2021 on kostja teostanud tagasimakseid põhinõude katteks summas 251,66 eurot. Kostjal on järelmaksu müügilepingust tulenev põhivõlg summas 947,34 eurot (1199251,66). Teenuse osutamise eest on (9,45+27,77+8,11+8,11+80,65+81,00).

põhivõlgnevus

summas

215,09

eurot

7.Järelmaksu müügilepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.03.2021, 20.04.2021 ja 20.05.2021 intressi maksed, kokku summas 52,17 eurot (17,63+17,39+17,15).
8.Järelmaksu müügilepingu ja 25.05.2021 arve nr xxx kohaselt on kostjal tasumata lepingutasu summas 18,84 eurot.
9.Järelmaksu müügilepingu alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 947,34 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.05.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 4.10.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 21,90%. Viivise suurus on 697,57 eurot. Teenuse osutamise lepingu alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 215,09 eurot viimase teenuse osutamise eest esitanud arve maksetähtaja järgnevast päevast alates, s.o 21.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 04.10.2024 seadusjärgses määras. Viivise suurus on 69,43 eurot.
10.Edaspidi nõuab hageja viivist järelmaksu müügilepingu alusel põhinõudelt 947,34 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 05.10.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21,90% aastas ning teenuse osutamise lepingu alusel põhinõudelt 215,09 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 05.10.2024 seadusjärgses määras.
11.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot 16.05.2024 ja 23.05.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Kohtu seisukoht

2-24-123742

12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 15.12.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
13.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud järelmaksu müügilepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. 08.10.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr xxx tulenevad nõuded on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused
14.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
15.Kohtu hinnangul vastab 12.01.2021 sõlmitud järelmaksu müügileping nr 1723610 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS
22.peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 08.10.2019 sõlmitud seadmete kasutusleping nr xxx ei vasta tarbijakrediidilepingu tunnustele, kuivõrd selle lepingu näol on tegemist üürilepinguga VÕS § 271 tähenduses.
16.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

2-24-123742 täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud järelmaksu müügilepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis xxx AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et xxx AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.
18.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
19.Hagiavaldusest nähtuvalt oli järelmaksu müügilepingu nr 1723610 ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme

2-24-123742 üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.

20.VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
21.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Järelmaksu müügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1199 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga on kostja teostanud tagasimakseid põhinõude katteks summas 251,66 eurot. Hagiavaldusest võib järeldada, et kostja tasus 20.02.2021 intressi summas 11,90 eurot, kuivõrd hageja väidete kohaselt jättis kostja intressi tasumata alates 20.03.2021 osamaksest. Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude katteks, kuna alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0% aastas. Seega on järelmaksulepingust tulenev võlgnevus 935,44 eurot (1199 – 251,66 – 11,90).
22.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna kohus tuvastas, et xxx AS ei täitnud järelmaksulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 403 4 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Alates 26.05.2021 kuni 04.10.2024 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8%, 10,50%, 12%, 12,50% ja 12,25%. Viivise kogusumma on 313,45 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt: Periood

Võlgnevus

Viivis

935,44 eurot

Viivisemäär (aastas) 8%

26.05.202131.12.2022 01.01.202330.06.2023 01.07.202331.12.2023 01.01.202430.06.2024 01.07.202404.10.2024

935,44 eurot

10,50%

48,71 eurot

935,44 eurot

12%

56,59 eurot

935,44 eurot

12,50%

58,15 eurot

935,44 eurot

12,25%

30,06 eurot

119,94 eurot

23.VÕS 4034 lg 7 tulenevalt on leping krediidiga seotud tasude, sh lepingu sõlmimise tasu osas tühine. Seega lepingutasu 18,84 euro väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata.

2-24-123742

24.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot 16.05.2024 ja 23.05.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (VÕS § 1132 lg 2 p 3) täidetud.
25.Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud. Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.
26.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust tuleneva põhivõla 935,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 313,45 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 45 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse 11,90 euro (947,34 – 935,44), intressi 52,17 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 384,12 euro (697,57 - 313,45) osas.
27.08.10.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr 986666 tulenevad nõuded on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viidatud lepingust tuleneva põhivõla 215,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 69,43 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
22.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 702 eurot (riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset

2-24-123742 ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 74,45% ulatuses (2309,26/1719,35), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 74,45% ulatuses kostja kanda ja 25,55% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 364,81 eurot (490 x 74,45%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

23.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja