1-20-3328/6 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

31.märtsil 2020 õhtusel ajal pärast kella 17.30 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus xxxxxx ajutise kasutamise eesmärgil maja ette pargitud sõiduauto xxxxxxxxxxxxx, mis kuulub K. K. mille registreerimisnumber on xxx xxxxx sõitis selle autoga Võrumaal ringi ja 1. aprillil 2020 kella 07.35 – 08.00 paiku sõitis ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas Riia – Pihkva maantee 209,4. kilomeetril selle autoga kraavi, kus politsei ta tabas. R. Mikkot on Tartu Maakohtu 12. veebruari 2016. a otsusega karistatud varguse eest. Seega pani R. Mikko toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R. Mikko juhtis 1. aprillil 2020 kella 07.35 – 08.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas Riia – Pihkva maantee 209,4. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxxxx vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. R. Mikkot on Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019. a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta. Liiklusseaduse § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani R. Mikko toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R. Mikko juhtis 1. aprillil 2020 kella 07.35 – 08.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas Riia – Pihkva maantee 209,4. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxxxx, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,77 milligrammi. R. Mikkot on Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018 otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani R. Mikko toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Rivo Mikko ja tema kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso sõlmisid kokkuleppe järgnevas. R. Mikko tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25. märtsi 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 600 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1

aasta ja 8 kuud vangistust, võrra ja mõista R. Mikko liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates R. Mikko kahtlustatavana kinnipidamisest karistusaja hulka ja arvestada R. Mikko karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 1. aprillist 2020. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. R. Mikko kuulub KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 704,88 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada R. Mikkol menetluskulud kokku summas 1594,88 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat turvakaamera videosalvestisega. KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et kannatanu K. K. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitamist R. Mikko ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanu teavitamise otsustab kohus R. Mikko ennetähtaegse vabastamise korral või vangla R. Mikko kinnipidamisasutusest põgenemise korral. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik