Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Anton Tšervjakovi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo. Anton Tšervjakovi poolt toime pandud kuritegu seisneb selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 21.02.2018.a otsusega nr 1-18-144 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult kokku suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit kokku massiga mitte vähem kui 21,67 grammi, millest ta osa andis ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, olles eelnevalt nende isikutega kokku leppinud kohtumise suhtlusrakenduses Telegram suhtlusgrupis Pадио юмор Fm :D kasutajanime @xxx ja profiilinime xxx nime alt. Nii tema andis 25.07.2019.a kella 17.34 paiku Tallinnas xxx asuva xxx poe lähedal A J ebaseaduslikult edasi 3 fooliumpakendit, mille sees olid kanepiõisikud kokku massiga 2,72 grammi (THC sisaldus 18%). Nii tema andis 25.07.2019.a kella 18.33 paiku Tallinnas xxx asuva xxx poe juures olevas xxx trammipeatuses, A J ebaseaduslikult edasi sigaretipaki kirjaga „Winston“, mille sees oli 10 fooliumpakendit, mille sees olid kanepiõisikud kokku massiga 8,75 grammi (THC sisaldus 22%). Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni 07.09.2019.a kella 19.30-ni, mil Tallinnas xxx maja ees tema isiku läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema jaki taskust ära 7 fooliumpakendit, mille sees olid kanepiõisikud kokku massiga 10,20 grammi (THC sisaldus 18%). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), kuulub

NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest.

Seega pani Anton Tšervjakov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Anton Tšervjakovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.03.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Anton Tšervjakovi süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 21.02.2018.a otsusega nr 1-18-144 mõistetud karistuse ärakandmata osaga 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva ja karistada Anton Tšervjakovi 4 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg s.o 3 päeva ja karistada Anton Tšervjakovi 4 aasta 11 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1,3 ja 5 alusel jätta eelnimetatud karistus 5 aasta pikkuse katseaja jooksul täitmisele pööramata, kui Anton Tšervjakov ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 p 2 alusel määrata, et 5 aastasest katseajast tuleb esimesed 12 kuud Anton Tšervjakovil alluda elektroonilisele valvele oma elukohas Rae 29-14, Paldiski linn. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata kohustus: mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Anton Tšervjakovi nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2 ja 832 lg-st 1 konfiskeerida Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Julia Vernikova 13.11.2019.a määrusega nr 1-19-8936 arestitud Anton Tšervjakovile kuuluv sularaha summas 480 eurot, mis asub Rahandusministeeriumi Swedbankis asuval arvelduskontol nr xxx. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas

ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg 4, 191 ja KrMS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - fooliumitükid, sigaretipakk Winston (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1460 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 194.40 eurot ja ekspertiisikulu 537 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.