Jätta Tartu Maakohtu 26. märtsi 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 26. augusti 2019. a otsusega tunnistati Heiki Sõstra süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus H. Sõstralt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Karistuse kandmise aja algus on 24. august 2019 ja lõpp 21. august 2020.
2.Tartu Maakohtu 26. märtsi 2020. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
3.Maakohus pidas positiivseks, et H. Sõstra soovib pärast vabanemist tööle asuda OÜ-s Terasteenused. H. Sõstral puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning tal on kindel elukoht XXX , kus elavad tema elukaaslane ja nende ühine tütar. Süüdimõistetut iseloomustavate positiivsete asjaolude kõrval väärib tähelepanu aga asjaolu, et H. Sõstra osales varem programmis „Tervem ja kainem Eesti“, kuid ta ei võtnud kriminaalhooldaja sõnul programmi võtta. H. Sõstra rikkus kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu.
4.H. Sõstra kannab teist reaalset vangistust. Ta kannab praegu karistust KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Varasemalt karistati H. Sõstrat KarS § 424 lg 1 järgi 17. oktoobri 2018. a kohtuotsusega. Kohus ei pööranud mõistetud karistust täielikult täitmisele tingimusel, et H. Sõstra ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks määrati H. Sõstrale kohustus mitte tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammis ja minna esmase hindamise teenusele programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. 24. augustil 2019 ehk juba kümne kuu möödudes süüditunnistamisest juhtis H. Sõstra katseajal taaskord mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, kusjuures alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1.21 mg/l.
5.Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on asunud seisukohale, et senist eluviisi tuleb muuta. Iseloomustuses on kriminaalhooldaja avaldanud, et H. Sõstra kuritegude toimepanemise oluliseks ajaoluks on alkoholi kuritarvitamine. Isik on kriminaalhooldusel viibinud elus kolmel korral, viimasel kriminaalhooldusel rikkus korduvalt kohtuotsusega määratud kohustusi, mis seisnes alkoholi tarvitamise keelu rikkumises. Ka kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et pudelid on poes nii sarnased, et ta ei suutnud vahet teha, kas tarvitas alkoholisisaldusega jooki või alkoholivaba jooki. Kriminaalhooldaja on avaldanud arvamust, et sõnades on H. Sõstra valmis muutuma, kuid samas on tal vabaduses olnud võimalik ennast tõestada, kuid see pole toonud tulemust. Seega ei näe ametnik, et isikul oleks motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks täielikult olemas.
6.Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu käitumine nii kriminaalhoolduse ajal kui ka karistuse kandmise ajal selgelt seda, et ka vangistuse perioodil pole süüdimõistetu aru saanud oma tegude ühiskonnaohtlikkustest. H. Sõstra ei suuda alkoholi tarbinuna end talitseda ega näe, et tal oleks alkoholi tarvitamisega probleeme. Kohtu hinnangul on uute kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem isikute puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud, kuid kes ei taju ega tunnista oma probleemide (ka oma sõltuvuskäitumise) olemasolu. H. Sõstra ei suutnud kohut veenda, miks just sel korral suudaks ta ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat kriminaalhooldust edukalt läbida, talle pandud kontrollnõudeid täita ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohtu hinnangul ei ole H. Sõstrale mõistetud karistus oma eesmärke veel täitnud ning süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik.
MÄÄRUSKAEBUS
Süüdimõistetu määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Sõstra, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. H. Sõstra kaebusele on lisatud Tartu Maakohtu 18. märtsi 2020. a määrus, mille ta palub endale tagastada.
8.H. Sõstra hinnangul oli vabastamise kasuks positiivseid argumente piisavalt. Kohus tugines kriminaalhooldaja eelmise aasta arvamusele. Selles märgitu, et H. Sõstra pole motiveeritud alkoholist loobuma, on põhjendamatu. H. Sõstra alustas kriminaalhoolduse ajal sõltuvusravi ja lõpetas selle vanglas. H. Sõstra lubab, et ei pane enam samalaadseid kuritegusid toime. Kuna tema auto konfiskeeriti, ei saa ta enam mootorsõidukit joobes juhtida. Vabaduses saaks ta hakata Eesti Liikluskindlustuse Fondile oma võlga tagasi maksma.
9.Erinevalt kriminaalhooldajast toetasid prokurör ja vangla H. Sõstra tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H. Sõstral on vabaduses elu- ja töökoht. Määruskaebuse kohaselt ravitakse vanglas H. Sõstrat vaid valuvaigistitega. H. Sõstra soovib vabaduses elukaaslast majanduslikult toetada.
Kirjalikud seisukohad
10.H. Sõstra saatis ringkonnakohtule ka oma kirjaliku seisukoha, milles jääb määruskaebuses esitatud seisukohtade juurde. H. Sõstra märgib lisaks, et kriminaalhooldaja oli tema suhtes vaenulikult meelestatud. Just kriminaalhooldaja valeinformatsiooni tõttu loobus ta plaanist vabaneda elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu leiab, et vanglas viibimine on teda piisavalt mõjutanud ja aidanud sõltuvusprobleemidest jagu saada. H. Sõstra selgitab, et sooritas esimese kuriteo teadlikult seetõttu, et soovis vältida sõjaväkke ja Afganistani minekut. Tegelikult oleks ta suutnud saavutada oma õigeksmõistmise. Kirjalikule seisukohale on lisatud TÜ Kliinikumi vastuvõtu meeldetuletus ja saatekiri neuropsühholoogi juurde.
11.H. Sõstra kaitsja vandeadvokaat Otto Preem saatis ringkonnakonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab süüdimõistetu määruskaebuses esitatud seisukohti. Kaitsja märgib, et valdav osa karistusest on kantud ning isik vabaneks vangistusest 21. augustil 2020. Vaatamata sellele on H. Sõstra soovinud ennetähtaegset vabastamist ning arvestanud sellega, et katseaja kestus ületab märkimisväärselt mõistetud karistuse lõpptähtaega. H. Sõstra käitumist vangistuses tuleb hinnata positiivselt. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on motiveeritult osalenud vangla tööhõives. H. Sõstra soovib tasuda tekkinud võlgnevusi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et H. Sõstra suhtub vanglaametnikesse positiivselt, on suhtlemisel viisakas ja koostööaldis. Tal on kindel elu- ja töökoht ning toetav lähikondsete ring. H. Sõstra ei soovi enam vanglasse sattuda ega istu alkoholijoobes autorooli. Ta on kinnitanud, et senist eluviisi tuleb muuta. Vangla ja prokurör toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist.
12.Kaitsja märgib, et H. Sõstral pole alkoholisõltuvust diagnoositud ning olemasoleva andmestiku põhjal polekski selline diagnoos võimalik. Alkoholijoobes sõiduki korduv juhtimine viitab pigem isiku kergemeelsusele ning läbimõtlematule käitumisele. Reaalse vangistuse eesmärgiks on veenda isikut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Alkoholi mõistlik tarvitamine on ühiskonnas aktsepteeritud. Vanglakaristuse eesmärgiks pole 55-aastase süüdlase karsklaseks muutmine, vaid tema suunamine õiguskuulekale teele. Eeltoodut kogumis hinnates saab väita, et kohus on kaevatavas lahendis teostanud kaalutlusõigust vääralt ning jätnud ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivad asjaolud põhjendamatult kõrvale. Seetõttu tuleks H. Sõstra määruskaebus rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult H. Sõstra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on H. Sõstra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
15.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on uute kuritegude toimepanemise riski valesti hinnanud. Kolleegium on seisukohal, et maakohus pole jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Nagu maakohus märkis kannab H. Sõstra karistust katseajal toime pandud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemiseni viinud alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ning
puudulik probleemilahendamise oskus. Kuigi H. Sõstral puuduvad distsiplinaarkaristused ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et H. Sõstra poolt vanglaametnikele räägitu näitab, et tema hoiakud ei ole muutunud ning ta võib samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata.
16.Uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks viidi H. Sõstraga 4. novembrist 2019 kuni 18. novembrini 2019 vanglas läbi sõltuvusteemalisi vestlusi. Sõltuvusteemaliste vestluste läbiviija hinnangul oli H. Sõstra avatud ja koostööle suunatud ning jõudis vestluste käigus järeldusele, et senist eluviisi tuleb muuta. Samas õigustas H. Sõstra alkoholi tarbimist ja joobes juhtimist ega näinud seost alkoholitarbimisel ja halbadel suhetel lähedastega. Vanglaametniku hinnangul ei suhtu H. Sõstra senistesse tõekspidamistesse kriitiliselt ega ole tegelikult motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kinnipeetava iseloomustuses märgitud andmetes kahelda. Kuna H. Sõstra poolt toime pandud kuriteod on olnud otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega ning ta ei ole valmis alkoholi tarvitamisest loobuma, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
17.Ka asjaolu, et vangla ja prokurör toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei ole vangistusasutuse ega prokuratuuri seisukohaga kinnipeetava vabastamise küsimuses seotud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Seega ei saa vangla ega prokuratuuri arvamus olla isiku vabastamise ega ka vabastamata jätmise aluseks.
18.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.